Peeter Helme soovitab: Maimu Bergi "Hitler Mustjalas. Novellid" ({{commentsTotal}})

Maimu Berg
Maimu Berg Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Maimu Bergi möödunud aasta lõpul ilmunud novellikogu "Hitler Mustjalas" kandideeris Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinnale. Paraku sai selle auhinna üks teine novellikogu – Mait Vaigu "Meeleparanduseta". Kuid see ei tähenda, et Berg oleks kehvem. Need on üldse nii erinevad raamatud, et asjatu oleks võrrelda, nii et las jääda.

 

Maimu Bergi "Hitler Mustjalas" koosneb kahest selgelt eristuvast osast. Esimene osa, kus on seitse novelli, räägib ajaloost. Tõsi, viimane neist, "Vanaema Pariisis" asetub tänapäeva, aga seda võib võtta nii, et kui eelnevatest tekstides on juttu Hitlerist ja Stalinist ja 20. sajandi õudustest, aga ka Karl Ernst von Baerist, siis tänapäeval hargnev lugu räägib sellest, kuidas ajalugu meid kätte saab. Kuidas Euroopa turvatunne kaob, mull lõhkeb ning jääme jälle ajaloo tõmbetuulte kätte.

Raamatu teises osas on üksteist teksti. Ja need üksteist on üksteisest üsna erinevad. Kui katsuda neid kuidagi kokku võtta, siis võib öelda, et novellid on valdavalt esimeses isikus, sageli aimub, et see isik on üsna sarnane kirjanik Maimu Bergile ja et lugude tegevus toimub üldiselt Eestis ja üldiselt tänapäeval või vähemalt viimase poolsajandi jooksul.

Nii laialivalguvalt rääkides ei ole muidugi võimalik midagi lähemalt aru saada, millest ja kuidas Berg ikka kirjutab. Eks see olegi novellikogumike eripära – iga lugu on eraldi maailm, eraldi tegelikkus ja on väga tänamatu hakata neid tegelikkuseid mingite tunnuste järgi ühitama. Ei tea, kas see kirjanikule ka meeldiks.

Kuid ühtede kaante vahel need lood juba on ning kui raamatule on pandud sedavõrd intrigeeriv pealkiri kui "Hitler Mustjalas", siis ilmselt sellest tulekski alustada. Bergi kontrafaktilises ajaloojutus satub sõja lõpul valenime ja muudetud välimusega Hitler Berliinist pagema, pääseb eluga miini otsa sõitnud nõukogude sõjalaevalt ning ilmub välja Loode-Saaremaa rannikul. Seal külahullude seas toimetades ning kohaliku rahva armuandidest elades mööduvadki Suur-Saksamaa endise juhi viimased päevad. Kurblõbus looke, mis jutustab korraga mitmest asjast. On siin nii vaade ajalike asjade muutlikkusele kui ka küsimus mälust. Nimelt ilmub lõpus sisse minajutustaja, väike tüdruk, kes suvitab Saaremaal ning just tema mälestuste kaudu see mees Hitlerina talle pähe jäänud ongi. Kõik eelnev – põgenemine Berliinist, laevahukk, pääsemine – on lihtsalt kirjaniku lisandus loole, mis võis nii olla, võis aga olla ka teisiti.

Midagi sarnast toimub ka loos "Stalin Tallinnas", kus Jossif Stalin tuleb koos oma kambajõmmidega hetkeuiu ajel Tallinna, pettub linnas ning nendib, et pole siiski mõtet panna linna nime algusesse S-täht – liiga nõme tundub talle Eesti NSV pealinn... Siingi lisandub pärast minajutustaja isiklik vaade.

Nojah, ja loos "Hauptwachmeister Ludwiki järglased" astub lugeja ette Angela Merkel, kes ootamatult leiab Eestist sugulase. "Selgeltnägija Savvišnja ennustuses" mainitakse aga Putinit ja nii edasi ja nii edasi. Lõbusad apokrüüfid.

Teose teine pool on isiklikum. Võib-olla ka klassikalisem. Ja siin leidub ka paar novelli, mida oleks mõtet lugeda justkui eraldi raamatust. Ehk tasub teha väike paus vahepeal, sest nii "Maarjalille maja", "Siesta" kui teose lõputekst "Awakenings" on kõik jõulised, meeldejäävad ja tõeliselt liigutavad novellid, millest igaüks oleks väärinud ka eraldi romaaniks lahti kirjutamist.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.