Kuidas Eesti naised valimisõiguse said ({{commentsTotal}})

EÜS-i lipuna esimese sinimustvalge lipu 1884. aastal õmmelnud naised.
EÜS-i lipuna esimese sinimustvalge lipu 1884. aastal õmmelnud naised. Autor/allikas: Scanpix

Eesti naised said valimisõiguse 1917. aastal Venemaal toimunud veebruarirevolutsiooni tulemusel, aga see ei juhtunud automaatselt ega ilma eelneva võitluseta. Oluline oli ka maailmasõja mõju ja Soome eeskuju.

2. märtsil (uue kalendri järgi (ukj) 15. märtsil) 1917 kirjutas tsaar Nikolai II alla troonist loobumise aktile. Ta oli selleks sunnitud pealinnas lahvatanud rahutuste tõttu, mis ähvardasid kasvada kodusõjaks. Hilisem ajalugu näitas, et Venemaa sellest ei pääsenud, kuid siis ei olnud see veel teada. Ametisse astus Ajutine Valitsus, mis teatas, et sõja jätkamise kõrval peab see üheks oma esmaseks kohustuseks tee avamist selleks, et rahvas valitsuse viisi asjus oma tahtmist võiks avaldada. Sõjast väsinud rahvast üritati koondada tugevamalt Saksamaa vastu kodanikuõiguste ja -vabaduste laiendamise abil.

Ajutise Valitsuse deklaratsioonis oli öeldud, et Venemaa tulevase riikliku korralduse paneb paika Asutav Kogu, mis valitakse üleüldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise teel. Eraldi rõhutati, et valimistest saavad võtta osa ka rindel võitlevad sõdurid. Samuti lubati kindlustada kõigi kodanike vabadus ja võrdõiguslikkus ning õigus võtta osa kohaliku omavalitsuse organite valimisest.

Vaade Uuele turule, kus 1907. aastal toimus naiste miiting. Foto Vikipeedia / CC

 

Kuna seni oli piiratud valimisõigus olnud ainult meestel ja naisi ei olnud selles deklaratsioonis eraldi mainitud, siis tekkis esialgu segadus uue valitsuse plaanide tõlgendamisel. Osa sai aru nii, et naistele valimisõiguse andmise otsustab alles Asutav Kogu. Peterburis moodustatud tööliste ja soldatite saadikute nõukogu, mis koosnes vasakpoolsete jõudude (menševike, bolševike, esseeride jt) esindajatest, leidis seevastu, et lubatud üldine valimisõigus peaks laienema naistele juba Asutava Kogu valimistel.

Naisliikumise tõusulaine

Ajutine Valitsus andis poliitvangidele amnestia, kaotas tsensuuri, lubas vabalt koosolekuid pidada ja organisatsioone luua. See tõi kohe kaasa ka naisliikumise tõusulaine. Ja üks esimesi nõudmisi puudutas muidugi just valimisõigust. Soome Suurvürstiriigis, mis kuulus Vene impeeriumi koosseisu, valiti esimesed naissoost parlamendiliikmed juba kümme aastat varem, 1907. aasta märtsis, ning nüüd nõuti ka mujal samasuguseid õigusi.

19. märtsil (ukj 26. märtsil) toimus Peterburis naisõiguslaste korraldatud suur meeleavaldus, millest võttis osa umbes 40 000 naist. Tallinnas leidis samal päeval aset koguni kaks sarnast üritust.

Legendaarne esinaine Anna Tellmann. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu

 

Kõigepealt oli kino Grand Marina saalis suur koosolek, kuhu kogunes ligi 2000 naist, mida juhatas Tallinna 1. tütarlastegümnaasiumi direktor Anna Tellmann. Seal peeti kõnesid nii eesti kui ka vene, läti, poola ja leedu keeles (saksa keel oli sõja tõttu avalikult põlu all). Kutsuti üles looma rahvuslikke naisseltse, mis moodustaksid kokku naiste võrdõiguslikkuse liiga, et vajaduse korral mõjuvõimsalt naiste kodanikuõiguste kaitseks välja astuda. Eeskujuks võeti samasugune organisatsioon, mis oli alustanud tegevust Peterburis.

“Elagu naisterahvaste vabadus”

Hiljem toimus uuel turul suur miiting, kus oli peaesinejaks juba 1905. aasta revolutsiooni ajal populaarsust kogunud Marta Lepp. Tegelikult pidi ta esinema kaks päeva varem pritsimaja saalis, aga sinna kogunes nii palju inimesi, et ka maja ümbrus sai paksult rahvast täis. Esinemine lükati edasi ning viidi üle turule, kus ta kõneles sama laternaposti all, kus 1905. aastal haavata sai. Muudatus oli mõeldud selleks, et kõigil huvilistel oleks võimalik kuulda, mida ta räägib, aga paraku tõi see kohale ka ebameeldivat kontingenti.

Revolutsionäär Marta Lepp. Foto Eesti Kirjandusmuuseum

 

“Pühapäeval uuel turul peetud naiste miiting näitas seda, et kui edaspidi miitingut tahetakse pidada, siis kõige pealt selle eest tuleb muretseda, et miitingul korda peetaks,” kirjutas Tallinna Teataja. “Niisuguse hulga seas, kes turule vabalt kokku tuleb, on kõiksugu inimesi, mõistlikkudest alates kuni joobnute mustasajaliste ja provokaatoriteni. Naisterahvastel pealegi on isiklisi vastaseid, kellele naiste nõudmised ei meeldi ja kes siis veel kudagi hädavaevalt kuulavad, kui ilus naisterahvas räägib, näotu kõneleja kirglist kõnet kuuldes aga tormiliselt vihaseks lähevad.”

Kui koosolek lõppema hakkas ning asuti koonduma rongkäiku, et Kadriorgu marssida, tormas salk purjus soldateid ja madruseid kõnetooli juurde, kiskus maha ja rebis puruks lipu kirjaga “Elagu naisterahvaste vabadus” ning hakkas lärmama, et naistele pole mingit vabadust vaja. Ühtlasi paugutati siis ka püssidest õhku. Naised marssisid selle peale Kardioru lossi juurde, kus asus kohaliku tööliste ja soldatite saadikute nõukogu täitevkomitee, et sellise käitumise vastu protesti avaldada. Sealt lubati asja uurida ja edaspidi naiste huvisid kaitsta.

Edasine oli juba loomulik asjade käik

Peterburis, kus meeleavaldajate hulgas oli aukohal Vera Figner (legendaarne terrorist, üks tsaar Aleksander II tapmise kavandajaid), marssisid naised Tauria palee juurde. Nende esindajad kohtusid seal Riigiduuma esimehega, kes ütles, et naiste valimisõiguse küsimuse otsustab Ajutine Valitsus, mille käest kõik võivad oodata õiglasi otsuseid. Nädal hiljem toimus Peterburis sama suur eestlaste meeleavaldus, millega toetati eestlaste asuala ühendamist üheks kubermanguks.

30. märtsil (ukj 12. aprillil) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega see eestlaste nõudmine täideti. Samas määruses on kirjas kubermangu maanõukogu ning kreisi maanõukogude valimise kord, millega antigi Eestis esmakordselt valimisõigus ka naistele. Kui Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu 1917. aasta suvel tööd alustas, siis oli selle liikmete hulgas juba ka üks naine, Anna Leetsmann, bolševik, hiljem üks Eesti Töörahva Kommuuni juhtidest.

Anna Leetsmann. Foto Eesti Rahvusraamatukogu

 

Juba enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist said naised võtta osa veel nii 1917. aasta novembris toimunud Ülevenemaalise Asutava Kogu kui ka 1918. aasta alguses osaliselt bolševike läbiviidud esimestest Eesti Asutava Kogu valimistest. Oma iseseisva riigi loomisel ei olnud valimisõiguse andmine naistele siin enam üldse teemagi, see oli juba loomulik.

1917. aasta märtsis tõstatus naiste valimisõiguse küsimus aga taas ka Briti parlamendis, kus selle toetuseks võtsid sõna mitmed toona valitsenud liberaalide juhid, nii peaminister David Lloyd George kui ka eelmine peaminister H. H. Asquith, kes oli olnud varem selle vastu. Nende sõnul olid naised näidanud ennast sõja ajal nii heast küljest, et nüüd võis usaldada nad lõpuks valimiskastide juurde. 1918. aasta lõpus toimunud valimisteks võetigi vastav seadus vastu, kuid seal said naised valimisõiguse esialgu siiski piiratud kujul.

Teisiti läks Saksamaal, kus selleni jõuti 1918. aastal samuti revolutsiooni tagajärjel, kui riik oli sõja juba sisuliselt kaotanud.

Andres Laiapea on poliitikavaatleja ja endine kodanikuaktivist.

Feministeerium.ee

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Feministeerium



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Fund ehitusFund ehitus
Marko Mäetamm: superministeerium & surnud mees

August on käes. Lapsed hakkavad kooli minema. Ilmad on sügiseselt meeleolukad – sajab paduvihma, tuul lennutab katuseid ja puid. Kööki tikuvad moosikärbsed. Vannitoa trapp haiseb rohkem kui tavaliselt. Õhus on tunda peatselt algavat kõdu ja hääbumist.

FILM
"Ma olen siin" ("Es esmu šeit")
Artises näeb hinnatud Läti ja Leedu filme

23. ja 24. augustil toimuvad kinos Artis esmakordselt Balti filmipäevad, kus näidatakse kahel õhtul tasuta Läti ja Leedu auhinnatud filme. Kohal on ka filmitegijad ise, kelle käest saab küsimusi küsida.

TEATER
See on trupitükk, kambatükk, isegi kambavaimu tükk: nukuteatri vahendeid kasutades luuakse koos lavakujud, mängitakse mängus mängu ja räägitakse loos lugu.
Arvustus. Kuidas teha vähem, kuidas teha mitte midagi?

NUKU "Mees, kes ei teinud mitte midagi", Mehis Heinsaare teoste ainetel, autor ja lavastaja Aare Toikka, laulude ja monoloogide autor Lauri Saatpalu, muusikaline kujundaja Paul Daniel, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Triin Hook, koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Märt Müürisepp, Lauli Otsar, Mihkel Vendel, Taavi Tõnisson, Laura Nõlvak, Anti Kobin, Liivika Hanstin. Kaasa teeb bänd koosseisus Tanel Ruben, Paul Daniel, Marti Tärn ja Madis Muul. Esietendus 2. VII Ferdinandi saalis.

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
Eduard Ole "Pariisi vaade"
Eesti kunstiklassikud rändavad Soome

24. augustil avatakse Eesti Vabariigi suursaatkonnas Helsingis näitus "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades", mis teeb kummarduse 20. sajandi esimese poole Eesti kunstnike loomingu- ja reisikirele.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.