Kristi Vinter: me liigume hariduses tagasi inimlike põhiväärtuste juurde ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusteadlane Kristi Vinter, kellega vesteldi haridusest ja kasvatusest ning arutleti selle üle, milliseid muutusi vajab tänane kool.

Kristi Vinteri sõnul on kasvatusel ja haridusel mõnevõrra erinevad tähendused: „Oma mõistust me harime, hariduse võtmes me räägime oskustest, teadmistest ja vilumustest. Aga rääkides kasvatusest, siis oma iseloomu me kasvatame. Kasvatuse kese on see kujunemine ja muutumine inimesena. Kui võtame vastsündinud lapse, kel on geneetiline potentsiaal kellekski kujuneda, siis see vaimsuse pool tähendab selles inimkeskkonnas inimeste mõjul ja toimel nende potentsiaalide avamist. See, millised kasvatajad selle lapse teele satuvad, hakkab kujundama seda potentsiaali, mis temast võiks realiseeruda. Mida väiksem on laps, seda rohkem peavad olema aktiivsed need välised mõjutajad, nagu vanemad, lastead ja kool. Mida suuremaks ta saab, seda rohkem see kasvatus peab liikuma enesekasvatuse suunas, sooviks saada ise paremaks inimeseks.”

Rääkides kasvatuse eesmärgist, tõi Vinter välja, et selle siht on eelkõige kultiveerida üldinimlikke põhiväärtusi. „Need on õnn, tervis, ilu, väärikus, ausus – siia võib nimetada terve paleti väärtusi, mis on väärtused iseeneses, mida ei vaidlustata. See püüdlus nende põhiväärtuste poole võikski olla üks kasvatuse eemärk,” selgitas ta.

Vinter näeb, et ka üldharidussüsteem ja õpikäsitlus on just kasvatuse suunas muutumas ja üha enam rõhutatakse inimese individuaalse arengu olulisust: „Me liigume rohkem ka hariduse mõttes kasvatuse poole tagasi ja tegeleme selliste inimlike väärtuste kujundamisega. Just sellised inimeseks olemise väärtused on olulisemad, nagu emotsionaalne intelligentsus, koostöövõime, teiste inimeste juhtimine ja kriitiline mõtlemine, mis ei ole seotud aine valdamisega, aga soodustavad aine omandamist.”

Koolihariduse muutuste põhiline fookus peakski olema nende samade väärtuste suunas: „Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust süsteemist peaks liikuma koostöise, loovama ja teadmisi konstrueerivama töökultuuri suunas.”

Ülikooliharidust mõjutavad ka turu nõudmised, mis survestavad praktilisema õppe suunas ja seetõttu väheneb mõtestamise osakaal. „See on ülikooli tänane tegelikkus, kus on väga tugev surve väljastpoolt, et ülikool peab andma paleti praktilisi oskusi. See surve liiga tehniliseks õppeks on kindlasti olemas ja natuke võetakse tagasi selles mõtlema ja mõtestama õpetamises. Ma julgen öelda, et ülikool on märksa enam turule orienteeritud,” rääkis Vinter.

Teisalt on aga vajadus just nende samade baasväärtustest tulenevate oskuste järele. „Kui me vaatame, milliseid inimesi see turg meilt ootab, siis tegelikult ta ootab nende samade kvaliteetidega inimesi – ta suudab koostööd teha, keerulisi probleeme lahendada ja ta on loovam. Me haarame nende tehnilisemate asjade järgi, sest meil ei ole veel selliseid inimesi ja neid oskusi, kuidas neid parimal moel ette valmistada. Praegu on selles osas nagu üleminekuaeg,” arutles ta.

Vinteri sõnul ei saa hariduses teha liiga kiireid või ootamatuid muudatusi, sest see tähendaks eksperimenteerimist terve põlvkonnaga. „See on tasakaalu otsimise küsimus, ei saa ka ju täiesti vastuvoolu ujuda, et valmistada inimesi ette mingiks väga teistsuguseks ühiskonnaks, kui me ei näe et need suundumused selliste seitsmepenikoormasaabastega edasi liiguks. Kui üldse haridusest rääkida, siis ei ole ka ju need muutused sellised, mida oleks võimalik ülikiiresti ellu rakendada. See ju tähendaks sisuliselt uue põlvkonnaga liiga räiget eksperimenteerimist. See kurss, mis suunal täna ollakse, on see kasvatuse taasleidmine ja nende püsivate väärtuste hindamine. Kui teatud teadusvaldkondades muutuvad asjad väga ruttu, siis kohanemisvõimeline ja paindlik inimene ongi püsivam väärtus. Haridusvaldkonnas toimetades ja just mõtteviisi muutmise seisukohalt on üks hea ütlus – tilk ei uurista kivi mitte jõu, vaid sagedase kukkumisega. Mida enam need teemad on fookuses, seda enam hakatakse neile mõtlema ja nendega edasi tegelema. See pole küll lahendus, aga see on üks viis mõtteviisi muutusele kaasa aidata,” rääkis Vinter.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
"November""November"
"November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk