Kunstiministeerium: mis siin naerda on? ({{commentsTotal}})

Koomiksinäitus
Koomiksinäitus "Hall tsoon" Autor/allikas: ERR

Klassikaraadio "Kunstiministeerium" püstitas küsimuse, mis on koomiksi juures Eesti kontekstis kõige kriitilisem punkt, see, kus üritatakse tõmmata joont karikatuuri ja koomiksi vahele. Ning just seetõttu, et Eestis puudub tähelepanuväärne koomiksiajalugu, ent on olnud erakordselt viljakaid karikatuuri perioode, on mõistlik neid kaht nähtust võimalikult lähestikku ja kui mitte koos, siis paralleelselt vaadelda.

Näiteks on kunstiteadlase Andreas Trosseki poolt hetkel Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritud Eesti koomiksi näituse "Hall tsoon" kataloogis ilmunud intervjuus toodud range definitsioon, mille kohaselt koomiks on paberile trükitud, küll pädev, ent samas on paberkandja massitarbemeediumina taandumas. Koomiksid, mida mingigi regulaarsusega jälgin, nimelt Existencialist Comics ning PHD Comics, ilmuvad internetis. Viimasest on küll ilmunud ka mitu paberile trükitud raamatut, koomiksi tegelaste põhjal on tehtud paar mängufilmi, ja samad autorid toodavad populaarteaduslikku saatesarja.

Ent kõik see sündis pärast seda, kui koomiks internetis kuulsaks sai. Koomiksi paberikeskne definitsioon sarnaneb sisuliselt olukorraga vinüülisõprade tegelikkuses, kus haruldasi vinüülileide jagatakse digiteerituna sotsiaalmeedia vahendusel. Olukord, mille võttis efektselt kokku Austraalia koomikute duo Van Vuuren Bros sketš, kus nad, olles entusiastlikult oma vinüülikogu kiitnud, poetavad kaamerataguse intervjueerija küsimusest segadusse aetult puändiks fraasi: "Ma ei usu, et selline masin, mis mängib vinüüli üldse eksisteerib."

Üks omapärane ja huvitav nähtus, millest Eesti koomiksiajaloos rääkida ei saaks, kui lähtuda rangest definitsioonist, oleks kunstnike grupp Tallinnfilmi sürreralistid, sest lisaks sellele, et neis pole ranges mõttes koomikslikku kaadrist kaadrisse kulgevat narratiivsust, nad ei töötanud ka paberil, vaid tegid leidobjektidest kokku pandud ruumilisi karikatuure.

Tallinnfilmi sürreralistidest kirjutas Eest Kunstiakadeemias bakalaureusetööna 2013. aastal uurimuse Elise Eimre, kelle tööle ja bibliograafiale käesolev essee suuresti toetub. Eesti koomiksi ja karikatuuri olulisim uurija, kellele käesolev essee samuti palju oma sisust võlgneb, on ülal juba viidatud koomiksi näituse "Hall tsoon" kuraator Mari Laaniste. Laaniste mahukas "Lühiülevaade Eesti koomiksi ajaloost" ilmus ajakirjas Vikerkaar nr 1; 4; 7 / 2001.

Tallinnfilmi sürrealistide gruppi kuulusid Heiki Ernits, Rao Heidmets, Miljard Kilk, Mati Kütt, Hillar Mets, Priit Pärn, Tõnu Talivee, Riho Unt ja Hardi Volmer, kes formeerusid grupiks pärast seda, kui Priit Pärn oli saanud ettepaneku esineda Tallinnas Tantsutares isiknäitusega. Eimre ei täpsusta, miks või kuidas, ent ilmselt polnudki selleks ühtki muud selget põhjust kui kollektiivne vaim, ent Pärna isiknäituse asemel sündis hoopis Tallinnfilmi sürrrealistide grupinäitus.

1986. toimus Tallinnas Tantsutares kümnes karikaturistide igaaastane näitus "Mis siin naerda on?", sellega paralleelselt astusid eraldi ruumis üles Tallinnfilmi sürrealistid.

Minuealise inimese jaoks on kõigepealt üllatus, et karikaturistidel üldse olid igaaastased ülevaatenäitused. Kuid näitusetegevus ei piirdunud sellega. Vaatlusalusel 1986. aastal toimus lisaks "Mis siin naerda on?" näitusele Tantsutares ilmselt rohkem harrastajaile suunatud näitus "Tallinnlane naerab" Matkamajas ning Kirjanikemaja fuajees eksponeeriti Kiievi karikatuuriklubi Arhigum töid.

Kusjuures on võimalik, et karikatuurinäitusi toimus sel aastal veelgi. Loetletu põhineb teiste uurijate viidatul ja juhuslikult leitud materjalil.

Tagasivaatavalt on "Mis siin naerda on?" näituse kõige naljakam, ent karikatuuri toonase rolli suhtes ka kõige kõnekam osa näitusega seoses välja antud preemiate loetelu: tsiteerin 27. VI 1986. ajalehes Sirp ja Vasar ilmunud teatest: "Karikatuurimonarhi trooni saab ETKV-i Kaubandusinvetari tehaselt viimase kümne aasta jooksul kõige rohkme silma paistnud karikaturist Edgar Valter. Eripreemia soolaseima nalja eest annab Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos Roman Ohlaule; "Salvo" kaitsekiiver kuulub võitlevaima nalja eest Vladimir Nenaševile ja tort ETKVL-i leivatehaselt "Valga Leib" kaalukaima nalja autorile Olavi Vaherile; noorima osalejana saab vaba sissepääsu "Pikri" toimetusse ERKI üliõpilane Heigo Jelle."

Tõsi, kaasaegne kriitika on nii Matkamajas toimunud näituse "Tallinnlane naerab" kui Tantsutare karikatuuri aastanäituse "Mis siin naerda on?" suhtes väga kriitiline! Humoristi ning toonaSE ajakirja Pikker peatoimetaja Kaido Liiva hinnang "Tallinnlane naerab" näitusele on nii julm, et ma hakkan aru saama, mida peetakse silmas, kui kurdetakse, et tänapäeval, tõeliselt kriitilist kriitikat ei ilmu: "Neile, kes tunnevad Eesti karikaturistide loomingut rahvusvaheliste näituste (ning nende auhinnatööde) kaudu, kes on lehitsenud Heinz Valgu, Edgar Valteri ja teiste vaimukaid naljaraamatuid, meie autorite kodu ja välismaal ilmunud huumorivalimikke, kogumikke "Händikäpp" ja "Kuueteistkümnemäng", võib selgesti täheldatav vaimne tühik ehk tõesti tunduda generatsioonide vahetumisel mõnikord tekkida võiva vaakumina. Kuid hakates uute tegijate töödest otsima uusi lahendusi, uute ideede, võtete ja arusaamade algeid, langetad peagi häbelikult pilgu. Neid pole." (Sirp ja Vasar, 27. VI 1986)

Tantsutares eksponeeritud näituse sulgemise järel ilmunud – enesele osutava pealkirjaga retsensiooni "Parem hilja kui mitte kunagi" – alustab Olev Remsu lausega: "Tantsutare sellesuvise näituse esimene pool - traditsiooniline karikatuuride väljapanek - on igav (ehk seegitõttu, et terasemad najamehed on seekord tagasaali selekteeritud). Sarikatega hallis on stendidel enese ja teiste kordusi, üllatada suudavad vähesed." (Sirp ja Vasar, 5. IX 1986)

 

Kuid Tantsutare põhiekspositsiooni kõrval eraldi ruumis, nagu Remsu ütles – tagasaalis tegutsenud grupp Tallinnfilmi Sürrrealistid sai märksa soosivama vastukaja. Nii lõpetab Harry Liivrand 1986. aasta kümnendas Teater. Muusika. Kinos ilmunud artikli "Sürrealism Tallinna moodi" lausega: "Tallinnfilmi lõbusalt tõsiste kunstnike näitus jääb meelde kauaks, erinevalt samaaegsetest näitustest "Mis siin naerda on?" ja "Tallinnlane naerab"."

Muideks, kes tahab näitusel eksponeeritust aimu saada, siis Teater. Muusika. Kino nr 10/1986 sisaldab valikut värvifotosid näitusetöödest.

Nii karikaturistide ülevaatenäitus "Mis siin naerda on?" kui Tallinnfilmi sürrealistlike objektide ekspositsioon jõudis 1986. aastal ka Tartu Kunstimuuseumisse. Nii et tinglikult öeldes ei ole praegu muuseumis avatud "Hall tsoon" sugugi esimene koomiksinäitus muuseumis. Ja see on kunstilooliselt oluline fakt!

Kultuurisaade "OP" (25.1.2017) avas koomiksit käsitleva saatelõigu küsimusega, kas koomiks ikka on kunst? Olukorras, kus selline küsimus on endiselt aktuaalne, saab koomiksit ja karikatuuri koos vaadeldes märksa tõhusamalt argumenteerida ajaloolisusele ja vältida tänapäevalisuse kultustamist. Ehk argumenteerimise asemel, et kui tänapäeval on auk saali põrandas kunst, siis on seda ka koomiks – nagu põhjendas olukorda "OPis" koomiksist kõnelnud Andreas Trossek – on minu hinnangul märksa tõhusam argumenteerida, et juba aastakümneid pole kunstikriitika kahelnud karikatuuri kui formaadi kunstiväärtuses, ning ei ole mingit põhjust nüüd selles järsku kahtlema hakata.

Muideks, viimane väide on sõna otseses mõttes ehitatud liivale. Nimelt lõpetab Kaido Liiva oma hävitava artikli "Tallinnlane naerab" näitusest tõdemusega, et karikatuur on siiski kunst ning nõuab näitustele rangemat kunstilist järelvalvet. Samas eesti karikatuuri uurinud Mari Laaniste ja Elise Eimre viitavad oma uurimustes korduvalt kaasaegsete kunstnikega tehtud intervjuudele, kus viimased väidavad, et karikatuur ei olnud kunstina aktsepteeritud.

Kunstikriitika ei ole kunstiteadus, mis peab ajaloo tõepärase esitamise pärast muretsema, kuid mööndusena võib käesoleva essee puändi ümber sõnastada vormi: jutustavate piltide esitamises mitte ainult kunstinäitusel, vaid ka kunstimuuseumis ei ole midagi uut. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut...

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Enne kui masin ületab inimest

Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.