Siim Tuksam Eesti arhitektuurist: Kerlil läheb hästi, aga võidavad ikka Koit ja Laura ({{commentsTotal}})

Siim Tuksam ja Sille Pihlak
Siim Tuksam ja Sille Pihlak Autor/allikas: Erakogu

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab arhitektuuripraksis PART: Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastavad Sille Pihlak ja Siim Tuksam arhitektuuripraksisest PART.

Vaatamata sellele, et Sille Pihlak ja Siim Tuksam on Eesti arhitektuurimaastikul tegutsenud vaid paar aastat, on nende tegevus – eriti tulevikku suunatud arhitektuuri(hariduse) ja puidusektoriga koostööd puudutav – esiletõstmist väärivalt sihikindel ja innustav. Pihlak ja Tuksam kureerivad EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja, mis toob siia tulevikusuundi tutvustavaid valdkonna põnevamaid tegijaid.

Aastal 2015 kureerisid nad Tallinna arhitektuuribiennaali peanäitust "Keha ehitus", sel aastal kureerivad biennaali rahvusvahelist installatsiooniprogrammi. Pihlak ja Tuksam on head näited, kuidas pärast rahvusvahelisi arhitektuuriõpinguid naastakse Eestisse ja suudetakse haakuda kohaliku arhitektuurimõttega, vaadata siin sündivale – mitte ainult arhitektuurisektorile, vaid ka valdkonnaga seotud tööstusele – uue nurga alt.

Rohkem kui kaks aastat on nad tegutsenud Eesti ja välisarhitektide ning siinse puidutööstuse kokku viimisega. Nad näevad puidutööstussektori lõplikult avamata potentsiaali ning töötavad sihikindlalt puidu kui nüüdisaegse ehitusmaterjali esiletõstmise nimel. Lisaks eelnimetatule on mõlemad EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktorandid ja lisavad seeläbi muidu üsna praktilisele Eesti arhitektuurimaastikule uue kihi loomingulist uurimistööd.

2016. aastal võitsid Sille Pihlak ja Siim Tuksam Eleringi disainmasti konkursi. Parameetrilise disaini uuendusliku vormiga võidutöö kandis pealkirja "Soorebane".

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Sille Pihlak: Kogen arhitektuuri praegu väga skisofreenilisena: üheti on tegu "väikse ringi kunstiprojektiga", mis loob põnevaid üldsusele nähtamatuid ruumikatsetusi sahtlisse ja teisalt ehitatakse avalikke "kommertstooteid", mis mõeldud vaid ühe kliendi vajaduste rahuldamiseks. Hooneid, mis kõnetaksid oma värske vormikeele ja/ või hetkeühiskonda sobivuse poolest, on raske leida. Hooned peavad suhestuma ümbritsevaga ja rääkima oma lugu, mitte jääma isoleeritult sahtlisse.

Olen pakkunud välja kaheetapilisi arhitektuurivõistlusi, kus esimeses etapis võisteldakse parima idee üle vaadeldavas kontekstis, mitte olemasoleva ehituspraktika, alamhinnapakkumise või soodsaima ehitusmaterjali üle. Me võiksime panustada kultuurikatedraalide loomisele – olgu see kontserdimaja, keskkonnamaja, ooperimaja – aga see meetod peaks tooma tagasi arhitektuuri kui ruumi väärtustamise kunsti.

Siim Tuksam: Nagu Eesti Laul: Kerlil läheb hästi, aga võidavad ikka Koit ja Laura.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtute? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Siim Tuksam: Paari aasta pärast on ehk buumipõlvkonna aeg möödas ja enam seda muret ei ole. Teine küsimus on, millise sõnumi selline vanusepiir annab noortele, kes alles erialavalikut teevad: startupijana 30aastaselt miljonäriks vs. 40aastane, mitte veel päris täisväärtuslik arhitekt.

Toimetaja: Madis Järvekülg



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.