Jaan Tooming. Peatoimetaja ({{commentsTotal}})

Toominga õpetlikud lood: värvikad karakterid, kes esindavad tüpaaže.

Peatoimetajale Juku Oksale meeldis sõna puts. Selles oli midagi ürgset (kuigi vist saksa sõna). Vitt ei olnud nii maagiline. Kaastöölised ei pannud Oksale pahaks, kui ta ütles neile “Mine putsi” ning naine oli ammugi harjunud, kui Oks hellitas teda ning ümises “Oh sa mu roosa putsikene!”

Oksa ajakirjal oli ligi paar tuhat lugejat. Riik toetas tema väljaannet, sest see oli mõeldud intellektuaalidele ning ega väikeses riigis ei saanudki neid rohkem olla.

Peatoimetaja Oks hindas lugusid, kus oli mahlakaid ütlusi, tõelist roppust hindas ta üle kõige, sest noorus oli lausa hull sellise kirjanduse järele. Näiteks üks noorkirjanik kirjutas defloreerimisest ja hüümenist. Oks pakkus hüümeni asemel selkat, see oli sõna, mis tema nooruses moes oli ning kõlas praegusel ajal eriti uhkelt. Noorkirjanik kirtsutas veidi nina, kuid lõpuks nõustus, sest kartis heast honorarist ilma jääda, kui ei kuula peatoimetaja sõna.

Nii käis see toimetamine jõudsalt. Sõimati ning analüüsiti kaasaega ja vene aega, kirjutati igavaid jutte, mis vürtsitatud nilbustega, vabavärss vohas ning vaadeldi väliskirjandust, mis võiks ka meie vabale intelligendile huvi pakkuda.

Lähenesid üleriigilised valimised. Võimule pürgis erakond “Kodu korda!” Paljud irvitasid neid, sest erakonna programmis seisis tõsta ühiskonna moraali ning panna juhiks tugeva käega valitseja. Peaaegu nagu kuningas pidi see olema. Kuid üllatus tuli peagi. “Kodu korda!” kogus populaarsust ning kui hääled kokku loeti, oli “Kodu korda!” ülekaalukalt võidukas. Nüüd algasid  riigis tõelised muutused. Reklaam, üksteise sõimamine ja keelepeks keelati ning kuritegude kujutamine meedias kõrvaldati.

Peatoimetaja Juku Oks võeti kohalt maha. Roppused meedias keelati. Ajakirja tellijate arv langes 250-ni. Ajakirjas ilmus veel filosoof Rudolf Veskimäe artikkel “Ka loomad kepivad”. Veskimäele anti aastane avaldamiskeeld.

Intelligents keppis edasi. Mees meest, naine naist ja läbisegi. Sõimati valitsust ning oodati uusi aegu.

Juku Oks nuttis kodus naise rinnal. Naine lohutas meest ning ütles, et kodus võib Juku alati teda putsikeseks hüüda, kuid see ei lohutanud Oksa. Juku Oks hakkas prükkariks. Naine jättis ta maha. Kord sai Oks pättide käest peksa. Ta oli just limpsinud leitud pohlamoosi, mis purki alles jäänud. Teda peksti lõbu pärast. Juku Oks ütles: “Sa vana puts!” ning poos enda üles.

Kedagi ta matusel ei olnud. Haud on ammu unustatud.

Toimetaja: Valner Valme



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: