Karli Luik: mulle sümpatiseerib väga eestlaslik metsikus ({{commentsTotal}})

Karli Luik
Karli Luik Autor/allikas: Pressimaterjalid

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Karli Luik.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastab arhitekt Karli Luik.

Lisaks üliviljakale ja kõrgetasemelisele loometööle (mida tõestavad arvukad kulka preemiad) praktiseeriva arhitektina nii AB Salto kui hetkel AB Kontekst juhtfiguurina on Karli näidanud üles jätkuvat nooruslikku uudishimu teisiti mõtlemise ja teisiti tegemise vastu – kunstniku, kirjutaja, doktorandi ja teoreetiku, toimetajana. Tema portfooliosse kuuluvad muuhulgas maanteemuuseumi välialad, maaülikooli spordihoone ja NO99 ajutine põhuteater Skoone bastionil mõni suvi tagasi. Karli Luik tegi hiljuti ettepaneku kujundada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Vabaduse väljaku Vabadussammas ümber pidevalt muutuvaks omariiklust aastast aastase uuesti mõtestavaks kunstiteoseks.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Ühelt poolt justkui oleks päris hästi - meil on kujunenud üsna hea arhitektuurivõistluste kultuur, mis lihtsustab noorte ja andekate turule sisenemist ning soodustab kvaliteetse arhitektuuri teket, mis paljude välisriikide arhitektidele on ainult unistuseks. Samas, elasin eelmisel aastal neli kuud Sloveenias Ljubljanas ja see pani mind tõeliselt kadestama nende väga jõulist fookust avaliku ruumi kvaliteedile.

Meil on ka justkui üht-teist sündimas: Tallinnas näiteks nn uut peatänavat justkui tehakse ja mereäär ka tasapisi areneb, kuid sealjuures Reidi tee ümber toimuvat meenutades on siiski kõik pigem konarlik. Ljubljana puhul oli avalik jalakäijate ja kergliikluse ruum selgelt poliitiline prioriteet. Kui ka meil jätta mõni mitmetasandiline liiklussõlm ehitamata, jääks ilmselt palju vahendeid, mida inimsõbraliku linnaruumi loomisesse suunata.

Häid algatusi on siiski olnud palju, kasvõi EV100 programmi "Hea avalik ruum" väikelinnade avaliku ruumi võistlused. Loodan, et neist võimalikult paljudest saab ka asja.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Tänaseks on eesti arhitektkonna olukord muutunud juba palju sarnasemaks Euroopa üldise praktikaga, kust ka see mõtteline nooruse joon pärineb. Ehk see, et alla 40aastaste arhitektide projektide järgi palju ehitataks, on kahjuks nüüdseks juba rohkem erand kui reegel. Eks juba seetõttu muutub preemia fookus ajas niikuinii.

See vanusepiir on igal juhul ebatäpne: teinekord võib mõne vanameistri looming olla palju nooruslikum kui mõne noore oma, on naljagi tehtud, et loomingu koha pealt pole mõni vanuselt noor arhitekt kunagi tõeliselt noor olnud. Seega formaalseid lisapiiranguid seada ei tundu mõttekas.

Eks need, kelle kavandite järgi on rohkem ehitatud, omavad kindlasti teatud eelist, sest nende töö vilju saab paremini käega järgi katsuda ning ilmselt tuleb ka preemiakataloog sisukam. Juba sellel on eraldiseisev väärtus arhitektuuri propageerijana. Samas, millised on need täpsed väärtused, mida selle konkursiga just sel ajahetkel esile tõsta, on üks päris keeruline küsimus, millele žürii peab iga kord uuesti vastama.

Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

Tore on see, et on tekkinud noori arhitekte, kes on oma fookuse väga selgelt paika pannud ega püüagi olla universaalsed kõigetegijad nagu siinmail kanooniliselt tavaks. Nii näiteks on arhitektuuripraksis PART võtnud südameasjaks parameetrilise arhitektuuri ning puidukasutuse propageerimise; või Ruumiringlus, kes noorimate nominentidena on sümpaatselt oma teraviku suunanud n-ö vaheruumi või jääkruumi ajutistele kasutustele.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstad esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?

Mulle väga sümpatiseerib see eestlaslik metsikus, mida kehastab ehk kõige väljapaistvamalt Hannes Praksi juhitud sisearhitektuuri kateedri praktika, mille tuntuimaks vapiloomaks on Birgit Õiguse 2015. aastal loodud metsaruuporid "RUUP" (mille juhendajaks olid samuti NAPi nominendid b210).

Sel aastal valmis sarnases võtmes Ann Pressi ning Andrea Tamme "Lasnaviljamägi", mis toimis samamoodi ootamatus, ent sõbralikus ja positiivses kontrastis Lasnamäe kanaliga. Sellised väga aja- ja kohaspetsiifilised väikese mõõtkavaga sekkumised on ääretult mõnusad, tihti (enese)kriitilis-iroonilised ning eks sarnast tundlikkust olen isegi püüdnud saavutada, kõige õnnestunumalt ehk näiteks Saltoga tehtud NO99 põhuteatri ja installatsiooni "Fast Track" puhul.

NAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.