Karli Luik: mulle sümpatiseerib väga eestlaslik metsikus ({{commentsTotal}})

Karli Luik
Karli Luik Autor: Pressimaterjalid

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Karli Luik.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastab arhitekt Karli Luik.

Lisaks üliviljakale ja kõrgetasemelisele loometööle (mida tõestavad arvukad kulka preemiad) praktiseeriva arhitektina nii AB Salto kui hetkel AB Kontekst juhtfiguurina on Karli näidanud üles jätkuvat nooruslikku uudishimu teisiti mõtlemise ja teisiti tegemise vastu – kunstniku, kirjutaja, doktorandi ja teoreetiku, toimetajana. Tema portfooliosse kuuluvad muuhulgas maanteemuuseumi välialad, maaülikooli spordihoone ja NO99 ajutine põhuteater Skoone bastionil mõni suvi tagasi. Karli Luik tegi hiljuti ettepaneku kujundada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Vabaduse väljaku Vabadussammas ümber pidevalt muutuvaks omariiklust aastast aastase uuesti mõtestavaks kunstiteoseks.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Ühelt poolt justkui oleks päris hästi - meil on kujunenud üsna hea arhitektuurivõistluste kultuur, mis lihtsustab noorte ja andekate turule sisenemist ning soodustab kvaliteetse arhitektuuri teket, mis paljude välisriikide arhitektidele on ainult unistuseks. Samas, elasin eelmisel aastal neli kuud Sloveenias Ljubljanas ja see pani mind tõeliselt kadestama nende väga jõulist fookust avaliku ruumi kvaliteedile.

Meil on ka justkui üht-teist sündimas: Tallinnas näiteks nn uut peatänavat justkui tehakse ja mereäär ka tasapisi areneb, kuid sealjuures Reidi tee ümber toimuvat meenutades on siiski kõik pigem konarlik. Ljubljana puhul oli avalik jalakäijate ja kergliikluse ruum selgelt poliitiline prioriteet. Kui ka meil jätta mõni mitmetasandiline liiklussõlm ehitamata, jääks ilmselt palju vahendeid, mida inimsõbraliku linnaruumi loomisesse suunata.

Häid algatusi on siiski olnud palju, kasvõi EV100 programmi "Hea avalik ruum" väikelinnade avaliku ruumi võistlused. Loodan, et neist võimalikult paljudest saab ka asja.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Tänaseks on eesti arhitektkonna olukord muutunud juba palju sarnasemaks Euroopa üldise praktikaga, kust ka see mõtteline nooruse joon pärineb. Ehk see, et alla 40aastaste arhitektide projektide järgi palju ehitataks, on kahjuks nüüdseks juba rohkem erand kui reegel. Eks juba seetõttu muutub preemia fookus ajas niikuinii.

See vanusepiir on igal juhul ebatäpne: teinekord võib mõne vanameistri looming olla palju nooruslikum kui mõne noore oma, on naljagi tehtud, et loomingu koha pealt pole mõni vanuselt noor arhitekt kunagi tõeliselt noor olnud. Seega formaalseid lisapiiranguid seada ei tundu mõttekas.

Eks need, kelle kavandite järgi on rohkem ehitatud, omavad kindlasti teatud eelist, sest nende töö vilju saab paremini käega järgi katsuda ning ilmselt tuleb ka preemiakataloog sisukam. Juba sellel on eraldiseisev väärtus arhitektuuri propageerijana. Samas, millised on need täpsed väärtused, mida selle konkursiga just sel ajahetkel esile tõsta, on üks päris keeruline küsimus, millele žürii peab iga kord uuesti vastama.

Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

Tore on see, et on tekkinud noori arhitekte, kes on oma fookuse väga selgelt paika pannud ega püüagi olla universaalsed kõigetegijad nagu siinmail kanooniliselt tavaks. Nii näiteks on arhitektuuripraksis PART võtnud südameasjaks parameetrilise arhitektuuri ning puidukasutuse propageerimise; või Ruumiringlus, kes noorimate nominentidena on sümpaatselt oma teraviku suunanud n-ö vaheruumi või jääkruumi ajutistele kasutustele.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstad esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?

Mulle väga sümpatiseerib see eestlaslik metsikus, mida kehastab ehk kõige väljapaistvamalt Hannes Praksi juhitud sisearhitektuuri kateedri praktika, mille tuntuimaks vapiloomaks on Birgit Õiguse 2015. aastal loodud metsaruuporid "RUUP" (mille juhendajaks olid samuti NAPi nominendid b210).

Sel aastal valmis sarnases võtmes Ann Pressi ning Andrea Tamme "Lasnaviljamägi", mis toimis samamoodi ootamatus, ent sõbralikus ja positiivses kontrastis Lasnamäe kanaliga. Sellised väga aja- ja kohaspetsiifilised väikese mõõtkavaga sekkumised on ääretult mõnusad, tihti (enese)kriitilis-iroonilised ning eks sarnast tundlikkust olen isegi püüdnud saavutada, kõige õnnestunumalt ehk näiteks Saltoga tehtud NO99 põhuteatri ja installatsiooni "Fast Track" puhul.

NAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk