Karli Luik: mulle sümpatiseerib väga eestlaslik metsikus ({{commentsTotal}})

Karli Luik
Karli Luik Autor/allikas: Pressimaterjalid

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Karli Luik.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastab arhitekt Karli Luik.

Lisaks üliviljakale ja kõrgetasemelisele loometööle (mida tõestavad arvukad kulka preemiad) praktiseeriva arhitektina nii AB Salto kui hetkel AB Kontekst juhtfiguurina on Karli näidanud üles jätkuvat nooruslikku uudishimu teisiti mõtlemise ja teisiti tegemise vastu – kunstniku, kirjutaja, doktorandi ja teoreetiku, toimetajana. Tema portfooliosse kuuluvad muuhulgas maanteemuuseumi välialad, maaülikooli spordihoone ja NO99 ajutine põhuteater Skoone bastionil mõni suvi tagasi. Karli Luik tegi hiljuti ettepaneku kujundada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Vabaduse väljaku Vabadussammas ümber pidevalt muutuvaks omariiklust aastast aastase uuesti mõtestavaks kunstiteoseks.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Ühelt poolt justkui oleks päris hästi - meil on kujunenud üsna hea arhitektuurivõistluste kultuur, mis lihtsustab noorte ja andekate turule sisenemist ning soodustab kvaliteetse arhitektuuri teket, mis paljude välisriikide arhitektidele on ainult unistuseks. Samas, elasin eelmisel aastal neli kuud Sloveenias Ljubljanas ja see pani mind tõeliselt kadestama nende väga jõulist fookust avaliku ruumi kvaliteedile.

Meil on ka justkui üht-teist sündimas: Tallinnas näiteks nn uut peatänavat justkui tehakse ja mereäär ka tasapisi areneb, kuid sealjuures Reidi tee ümber toimuvat meenutades on siiski kõik pigem konarlik. Ljubljana puhul oli avalik jalakäijate ja kergliikluse ruum selgelt poliitiline prioriteet. Kui ka meil jätta mõni mitmetasandiline liiklussõlm ehitamata, jääks ilmselt palju vahendeid, mida inimsõbraliku linnaruumi loomisesse suunata.

Häid algatusi on siiski olnud palju, kasvõi EV100 programmi "Hea avalik ruum" väikelinnade avaliku ruumi võistlused. Loodan, et neist võimalikult paljudest saab ka asja.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Tänaseks on eesti arhitektkonna olukord muutunud juba palju sarnasemaks Euroopa üldise praktikaga, kust ka see mõtteline nooruse joon pärineb. Ehk see, et alla 40aastaste arhitektide projektide järgi palju ehitataks, on kahjuks nüüdseks juba rohkem erand kui reegel. Eks juba seetõttu muutub preemia fookus ajas niikuinii.

See vanusepiir on igal juhul ebatäpne: teinekord võib mõne vanameistri looming olla palju nooruslikum kui mõne noore oma, on naljagi tehtud, et loomingu koha pealt pole mõni vanuselt noor arhitekt kunagi tõeliselt noor olnud. Seega formaalseid lisapiiranguid seada ei tundu mõttekas.

Eks need, kelle kavandite järgi on rohkem ehitatud, omavad kindlasti teatud eelist, sest nende töö vilju saab paremini käega järgi katsuda ning ilmselt tuleb ka preemiakataloog sisukam. Juba sellel on eraldiseisev väärtus arhitektuuri propageerijana. Samas, millised on need täpsed väärtused, mida selle konkursiga just sel ajahetkel esile tõsta, on üks päris keeruline küsimus, millele žürii peab iga kord uuesti vastama.

Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

Tore on see, et on tekkinud noori arhitekte, kes on oma fookuse väga selgelt paika pannud ega püüagi olla universaalsed kõigetegijad nagu siinmail kanooniliselt tavaks. Nii näiteks on arhitektuuripraksis PART võtnud südameasjaks parameetrilise arhitektuuri ning puidukasutuse propageerimise; või Ruumiringlus, kes noorimate nominentidena on sümpaatselt oma teraviku suunanud n-ö vaheruumi või jääkruumi ajutistele kasutustele.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstad esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?

Mulle väga sümpatiseerib see eestlaslik metsikus, mida kehastab ehk kõige väljapaistvamalt Hannes Praksi juhitud sisearhitektuuri kateedri praktika, mille tuntuimaks vapiloomaks on Birgit Õiguse 2015. aastal loodud metsaruuporid "RUUP" (mille juhendajaks olid samuti NAPi nominendid b210).

Sel aastal valmis sarnases võtmes Ann Pressi ning Andrea Tamme "Lasnaviljamägi", mis toimis samamoodi ootamatus, ent sõbralikus ja positiivses kontrastis Lasnamäe kanaliga. Sellised väga aja- ja kohaspetsiifilised väikese mõõtkavaga sekkumised on ääretult mõnusad, tihti (enese)kriitilis-iroonilised ning eks sarnast tundlikkust olen isegi püüdnud saavutada, kõige õnnestunumalt ehk näiteks Saltoga tehtud NO99 põhuteatri ja installatsiooni "Fast Track" puhul.

NAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: