Jan Skolimowski: kvaliteetsesse avalikku ruumi peaks panustama sama innukalt kui kinnisvaraarendusse ({{commentsTotal}})

Jan Skolimowski
Jan Skolimowski Autor/allikas: erakogu

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Jan Skolimowski.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastab Jan Skolimowski.

Jan Skolimowskil veab koos arhitektide Peeter Loo ja Kaspar Kruusega bürood KAMP arhitektid. Jan Skolimowski projektide seas on nii arhitektuuri-, sisearhitektuurilahendusi kui näitusekujundusi. Tänu mitmes ajakirjas avaldatud töödele on nende looming jõudnud ka rahvusvahelisele areenile. Sellest annab tunnistust ka 2014. aasta Mies van der Rohe nimelise kaasaegse arhitektuuriauhinna nominatsioon.

Eelmine aasta oli Skolimowskile erakordselt edukas ja silmapaistev. 2016. aasta arhitektuuripreemiate koore riisus just tema büroo: neid tunnustas sisearhitektide ja arhitektide liit, aga ka kultuurkapital lasterõivaste tootja Lenne bürooruumide, Pärnu rannastaadioni ja Hektori hosteli eest.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Eesti ehitusturul ja seega ka arhitektuurisektoris on kiired ajad. Pakkumisi on enam kui ette jõuan võtta, peame paljudele toredatele töödele hetkel ära ütlema. Eks sellest jääb ikka okas hinge. Tahaksin näha, et kvaliteetsesse avalikku ruumi panustataks sama palju ja innukalt kui kinnisvara arendamisse. Praegu ehitatakse kõik vabad platsid kiirkorras uusi maju täis. Tore oleks, kui mõnusat lihtsalt olemise ja kulgemise kohta ka samaväärses proportsioonis juurde tuleks.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimalik ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPi kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Olen ka kuulnud sellist arutelu. Vanus on tegelikult nii suhteline. Ma sain alles 40 ja ei tunne end vanana. Aga ei tunne ka, et olen n-ö valmis arhitekt: pikk tee on veel minna, palju õppida ja kogemusi omandada. Eesti arhitektidel on alati olnud nii piisavalt tööd: nullist oma büroo rajamine sisuliselt kohe pärast kooli pole olnud probleem. See on võimaldanud aastate jooksul luua korralikult toimiva büroo ja mahuka portfoolio. Kuid kas see on alus ütlemaks, et 40aastane arhitekt on vana? Võtame näiteks 42aastase Taani staararhitekti Bjarke Ingels. On ta siis edukas noor arhitekt või vanameister? Ma ütleks, et ta on veel noor.

Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

See võib ju kõlada keerutamisena aga siiralt: kõik nominendid on eredad ja kordumatud karakterid Eesti arhitektuurimaastikul ning mul on au, et saan nendega kõrvuti kandideerida.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstad esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?

Maailmas juhtub palju ja kuna Eesti on väike, siis enamik mujal ehitatust on enamasti suurem, võimsam jne. Vaatamata sellele valmistab kõige rohkem rõõmu ikka see, mis koduõuel juhtub. Hiljuti rõõmustasin arhitektuuripreemiate auhinnaõhtu üle, kus kandideeris palju kvaliteetseid arhitektuuriobjekte. See oli võimas ja tugev tervikpilt. See on kogu Eesti arhitektuuri portfoolio, mille üle on põhjust uhkust ja rõõmu tunda. Ja ma usun, et selline tervikpilt inspireerib meid kõiki hea ruumi nimel edasi pingutama. Nii noori kui vanu. Nii alla kui üle 40aastaseid.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk