Jan Skolimowski: kvaliteetsesse avalikku ruumi peaks panustama sama innukalt kui kinnisvaraarendusse ({{commentsTotal}})

Jan Skolimowski
Jan Skolimowski Autor/allikas: erakogu

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Jan Skolimowski.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastab Jan Skolimowski.

Jan Skolimowskil veab koos arhitektide Peeter Loo ja Kaspar Kruusega bürood KAMP arhitektid. Jan Skolimowski projektide seas on nii arhitektuuri-, sisearhitektuurilahendusi kui näitusekujundusi. Tänu mitmes ajakirjas avaldatud töödele on nende looming jõudnud ka rahvusvahelisele areenile. Sellest annab tunnistust ka 2014. aasta Mies van der Rohe nimelise kaasaegse arhitektuuriauhinna nominatsioon.

Eelmine aasta oli Skolimowskile erakordselt edukas ja silmapaistev. 2016. aasta arhitektuuripreemiate koore riisus just tema büroo: neid tunnustas sisearhitektide ja arhitektide liit, aga ka kultuurkapital lasterõivaste tootja Lenne bürooruumide, Pärnu rannastaadioni ja Hektori hosteli eest.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Eesti ehitusturul ja seega ka arhitektuurisektoris on kiired ajad. Pakkumisi on enam kui ette jõuan võtta, peame paljudele toredatele töödele hetkel ära ütlema. Eks sellest jääb ikka okas hinge. Tahaksin näha, et kvaliteetsesse avalikku ruumi panustataks sama palju ja innukalt kui kinnisvara arendamisse. Praegu ehitatakse kõik vabad platsid kiirkorras uusi maju täis. Tore oleks, kui mõnusat lihtsalt olemise ja kulgemise kohta ka samaväärses proportsioonis juurde tuleks.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimalik ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPi kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Olen ka kuulnud sellist arutelu. Vanus on tegelikult nii suhteline. Ma sain alles 40 ja ei tunne end vanana. Aga ei tunne ka, et olen n-ö valmis arhitekt: pikk tee on veel minna, palju õppida ja kogemusi omandada. Eesti arhitektidel on alati olnud nii piisavalt tööd: nullist oma büroo rajamine sisuliselt kohe pärast kooli pole olnud probleem. See on võimaldanud aastate jooksul luua korralikult toimiva büroo ja mahuka portfoolio. Kuid kas see on alus ütlemaks, et 40aastane arhitekt on vana? Võtame näiteks 42aastase Taani staararhitekti Bjarke Ingels. On ta siis edukas noor arhitekt või vanameister? Ma ütleks, et ta on veel noor.

Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

See võib ju kõlada keerutamisena aga siiralt: kõik nominendid on eredad ja kordumatud karakterid Eesti arhitektuurimaastikul ning mul on au, et saan nendega kõrvuti kandideerida.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstad esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?

Maailmas juhtub palju ja kuna Eesti on väike, siis enamik mujal ehitatust on enamasti suurem, võimsam jne. Vaatamata sellele valmistab kõige rohkem rõõmu ikka see, mis koduõuel juhtub. Hiljuti rõõmustasin arhitektuuripreemiate auhinnaõhtu üle, kus kandideeris palju kvaliteetseid arhitektuuriobjekte. See oli võimas ja tugev tervikpilt. See on kogu Eesti arhitektuuri portfoolio, mille üle on põhjust uhkust ja rõõmu tunda. Ja ma usun, et selline tervikpilt inspireerib meid kõiki hea ruumi nimel edasi pingutama. Nii noori kui vanu. Nii alla kui üle 40aastaseid.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.