Jan Skolimowski: kvaliteetsesse avalikku ruumi peaks panustama sama innukalt kui kinnisvaraarendusse ({{commentsTotal}})

Jan Skolimowski
Jan Skolimowski Autor: erakogu

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Jan Skolimowski.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastab Jan Skolimowski.

Jan Skolimowskil veab koos arhitektide Peeter Loo ja Kaspar Kruusega bürood KAMP arhitektid. Jan Skolimowski projektide seas on nii arhitektuuri-, sisearhitektuurilahendusi kui näitusekujundusi. Tänu mitmes ajakirjas avaldatud töödele on nende looming jõudnud ka rahvusvahelisele areenile. Sellest annab tunnistust ka 2014. aasta Mies van der Rohe nimelise kaasaegse arhitektuuriauhinna nominatsioon.

Eelmine aasta oli Skolimowskile erakordselt edukas ja silmapaistev. 2016. aasta arhitektuuripreemiate koore riisus just tema büroo: neid tunnustas sisearhitektide ja arhitektide liit, aga ka kultuurkapital lasterõivaste tootja Lenne bürooruumide, Pärnu rannastaadioni ja Hektori hosteli eest.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Eesti ehitusturul ja seega ka arhitektuurisektoris on kiired ajad. Pakkumisi on enam kui ette jõuan võtta, peame paljudele toredatele töödele hetkel ära ütlema. Eks sellest jääb ikka okas hinge. Tahaksin näha, et kvaliteetsesse avalikku ruumi panustataks sama palju ja innukalt kui kinnisvara arendamisse. Praegu ehitatakse kõik vabad platsid kiirkorras uusi maju täis. Tore oleks, kui mõnusat lihtsalt olemise ja kulgemise kohta ka samaväärses proportsioonis juurde tuleks.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimalik ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPi kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Olen ka kuulnud sellist arutelu. Vanus on tegelikult nii suhteline. Ma sain alles 40 ja ei tunne end vanana. Aga ei tunne ka, et olen n-ö valmis arhitekt: pikk tee on veel minna, palju õppida ja kogemusi omandada. Eesti arhitektidel on alati olnud nii piisavalt tööd: nullist oma büroo rajamine sisuliselt kohe pärast kooli pole olnud probleem. See on võimaldanud aastate jooksul luua korralikult toimiva büroo ja mahuka portfoolio. Kuid kas see on alus ütlemaks, et 40aastane arhitekt on vana? Võtame näiteks 42aastase Taani staararhitekti Bjarke Ingels. On ta siis edukas noor arhitekt või vanameister? Ma ütleks, et ta on veel noor.

Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

See võib ju kõlada keerutamisena aga siiralt: kõik nominendid on eredad ja kordumatud karakterid Eesti arhitektuurimaastikul ning mul on au, et saan nendega kõrvuti kandideerida.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstad esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?

Maailmas juhtub palju ja kuna Eesti on väike, siis enamik mujal ehitatust on enamasti suurem, võimsam jne. Vaatamata sellele valmistab kõige rohkem rõõmu ikka see, mis koduõuel juhtub. Hiljuti rõõmustasin arhitektuuripreemiate auhinnaõhtu üle, kus kandideeris palju kvaliteetseid arhitektuuriobjekte. See oli võimas ja tugev tervikpilt. See on kogu Eesti arhitektuuri portfoolio, mille üle on põhjust uhkust ja rõõmu tunda. Ja ma usun, et selline tervikpilt inspireerib meid kõiki hea ruumi nimel edasi pingutama. Nii noori kui vanu. Nii alla kui üle 40aastaseid.

Toimetaja: Madis Järvekülg



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk