Uues Reaktoris: Tarlapi mälestused, Eesti esimene küberpunkfilm, onu Kalver ({{commentsTotal}})

Tiit Tarlap aastal 2006.
Tiit Tarlap aastal 2006. Autor/allikas: Pärnu Postimees/ Scanpix

Mis on värskes ulmeajakirjas Reaktor?

Joel Jans tutvustab: "Uues numbris ilmuvatest artiklitest tõstaks kõige rohkem esile Tiit Tarlapi mälestusi koondava teksti ning paneks ühtlasi lugejatele südamele, et kui kellelgi on veel Tarlapiga seotud meenutusi, võib need lahkesti saata aadressil toimetus@ulmeajakiri.ee. Kes teine ikka neid mälestusi kogub kui mitte meie – ulmefännid.

Juttudest avaldame märtsinumbris Rait Piiri järjejutu viimase osa ja alustame Osvald Soobli tõlgitud pikema jutu järjejutuna avaldamist. Lühematest juttudest avaldame ühe siinkirjutaja jutu, Ater Vulpesi debüüdi ning ühe Silver Sära tõlke. Reaktori kunagine toimetaja Tõnis Hallaste arvustab veebruarikuul ilmunud jutte. Sellega seoses kutsuks ka ülejäänud ulmefänne ja lugejaid üles saatma tagasisidet, kriitikat, kiitust ning ettepanekuid nii Reaktoris ilmunud juttude kui kogu ajakirja kohta. Lugejakirja rubriik oleks ajakirjale igati mõnus täiendus.

Onu Kalveri "Palju õnne, Kuulus Filmiinimene" alustab teist ringi ja väikest kokkuvõtet sellest saab lugeda tema blogist. Nagu tavaliselt, saab Reaktorist lugeda ka suurt hulka raamatuarvustusi. Intervjuu on aga meil Nicola Piovesoniga, kelle värskelt rahastuse saanud “Küberkaheksajalgade rünnakust” kujuneb ilmselt Eesti esimene päris küberpunkfilm."

Ajakiri ise.

Toimetaja: Valner Valme



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.