Johan Tali: ühiskonnas levivad ideed kipuvad arhitektuuri üle kolima ({{commentsTotal}})

Johan Tali
Johan Tali

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Johan Tali.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. 

Johan Tali on mitmekülgne noor arhitekt, kes on tohutult panustanud Eesti tutvustamisele maailmas. Nii Eesti paviljon eelmisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil kui Balti paviljon viimasel olid väga edukad. Balti paviljon rändab jätkunäitustena nii Balti riikidesse kui ka näiteks Londonisse. Tuleb esile tõsta, et pärast töötamist rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektide ja kunstnikega Viinis ja Berliinis on ta oma kogemustepagasi toonud tagasi Eestisse ning jätkab siin eduka tegevarhitektina ja mõtestab oma tööd sügavamalt ka EKA doktorantuuris. Johan on tõestanud ennast võimeka kuraatori, läbinägeliku analüüsija ning teotahtelise arhitektuurielu korraldajana.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Ehitatud keskkond on ühiskonna nägu. Ühiskonnas levivad ideed kipuvad ka arhitektuuri üle kolima, see ilmneb arhitekti töölauale jõudnud projektides tellijate kaudu. Samas ilmneb ka see, et tegelikult uusi ideid väga palju ei olegi. Arhitektid on ellu rakendamas pigem kellegi äriplaane, kui ühiskonda arendavaid ideid. Edukad on arhitektid, kes pakuvad head teenust, on klientidele usaldusväärsed ega korralda mingit mässu.

Arhitektid saaks omalt poolt ühiskonnas leviva ideelageduse peatamisele kaasa aidata sellega, et pakuvad välja ruumilisi ideid ja leiavad viise, kuidas arhitektuuri kaudu uusi ideid ühelt küljelt luua ja teisalt ellu rakendada. Mõnes mõttes ongi olemasoleva uuesti leiutamine ja ümberdefineerimine nooruslik käitumisviis ja ühiskonna normaalsusele vastu astumine võiks ju mingisuguste muutusteni viia - elu teeb niikuinii omad korrektuurid.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud, enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, tagantjärele neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Ma tean ka 74aastaseid noori arhitekte! Noorus on pigem mõtteviis ja meeleseisund ega ole taandatav vanusele. Noorus on see uudishimu ja janu millegi enneolematu järgi.

Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

No eks ikka need nooremad, kelle tegevuse ampluaa on mitmekesine, laia haardega ja omanäoline. Andekad kolleegid on nad kõik ja ühel hetkel peab kõigile neile preemiaid jaguma. Need, kes juba on suuri preemiaid saanud  (Kulka aastapreemia jne) vist niikuinii väga ei hooli enam …

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või toimunud sündmust tõstad esile erialaselt erakordselt silmapaistvana?

Eesti seisukohast võiks ehk esile tulla selle, et üks suuremaid ehitusfirmasid ja kinnisvaraarendajaid on õla alla pannud teadustegevusele kahes suuremas arhitektuuri ja projekteerimisega tegelevas koolis. Elame näeme, mis sellisest koostööst sünnib.

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: