Jaan Tooming. Professor ({{commentsTotal}})

Kass aktsioonis.
Kass aktsioonis. Autor/allikas: Nicholas Erwin/Creative Commons

Kas on elu pärast surma? Kas on elu enne surma? Toominga jutud jätkuvad.

Professor Sabakov ärkas vara. Oli ju tähtis päev – tema näitekooli õpilased lõpetasid. Kool oli läbi. Täna oli pidupäev. Professor Sabakov oli hoolikalt valmistunud kõneks. Kõigepealt mõni sõma kooli tähtsusest: siit saite oskused, siit saite ideaalid. Nüüd olete noored meistrid ning kui teil veab, siis lööb ühel päeval särama teie tähetund. Tähtis on truuks jääda elutõele. Elutõde? Siin Sabakov jäi hetkeks mõttesse. Mis see on? Mis on tõde? Mis on elu? Ah tühja, iga näitleja teab seda. Kui ütled elutõde, siis tähendab see orgaanikat, loomulikkust, siirust. Olge siirad! Olge loomulikud! Vaadake kassi ja te saate aru! Nüüd te lähete erinevatesse teatritesse, hakkate kunsti teenima. Pidage meeles Stanislavski sõnu kunstist. “Minu elu kunstis” on teie elu kunstis. Iga liigutus peab olema pealisülesande teenistuses. Ärge valetage!

Professor Sabakov jäi jälle mõttesse. Ta oli juba mitu lendu laiali saatnud ja ikka needsamad sõnad kordusid. Kas ma olen oma arengus seisma jäänud? mõtles ta ning kohkus veidi. Peaks kuidagi teisest otsast peale hakkama. Võiks Stanislavski õpilast Grotowskit mainida, natuke ka Meierholdist ning siis panna punkt.

Jah, punkt. Järsku taipas professor Sabakov, et ka tema elule tuleb kord punkt – surm. Enne seda tuleb veel palju näitlejaid, lavastajaid, dramaturge kasvatada meie teatri hüvanguks. Kõik on ju selge, ainult tegutse. Palk on hea. Välismaal saab tihti käia, naine on küll juba vana, kuid noori tüdrukuid võib vaadata koolis. Ja need on tõeliselt andekad ning särtsu täis. Ja kõik minu valitud, mõtles professor Sabakov. Aga siiski, milleks see kõik? Pankurid ja maaklerid tahavad lõbu, teatrid on tõsiste näidendite puhul tühjad ning kapitalism möllab. Ma olen kapitalistlik siga, turgatas äkki professor Sabakovile pähe. Noor näitleja saab kolm-neli korda minust vähem palka, iga päev näen prügikastiolendeid, mina aga sõidan mööda välismaa koole ning räägin, kui tore on meie kool.

Ja äkki professor Sabakov murdus. Ta istus autosse ning sõitis lähimasse supermarketisse. Ostis kolm meetrit pesunööri, sõitis kooli ning poos enda võimlemisredeli pulga külge üles.

Kui õpilased ta avastasid, oli professor Sabakovi nägu sinine nagu õhtutaevas ning keel ripnes suust. Ta võeti maha ning viidi morgi. Lõpupidu lükati edasi.

Toimetaja: Valner Valme



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Andrei IvanovAndrei Ivanov
Eesti keeles ilmus Andrei Ivanovi "Batüskaaf"

Kirjastuselt Tänapäev ilmus Andrei Ivanovi teos "Batüskaaf", lugu sellest, mis juhtus enne kirjaniku Skandinaavia-triloogiat.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.