b210: tänapäeva arhitektid tegelevad ka ühiskondlike küsimustega ja ühendavad eri valdkondi ({{commentsTotal}})

B210 arhitektid
B210 arhitektid Autor: erakogu

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastavad b210 arhitektid: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted.

b210 kooslus esindab arhitektide põlvkonda, kelle tegevusarsenali kuuluvad väiksemad ja suuremad, kuid alati täpsed ja naelapea pihta andvad ruumiiinstallatsioonid ja -sekkumised. Nad on näidanud, et arhitektuur ei piirdu füüsiliste hoonete või keskkonnaga, ruumispetsialisti on tarvis ka kitsaskohtadele tähelepanu juhtimisel. Nad on kureerinud Tallinna arhitektuuribiennaali, mis võttis vaatluse alla nõukogude ruumipärandi taaskasutamise. Tugeva meeskonnana on nad panustanud nii sisearhitektuuri osakonna rahvusvahelise suveülikooli juhendamisse ja veavad juba mitu aastat sisearhitektuuri esmakursuslastele mõeldud, läbi aasta kestvat erialaainet, mille tulemusena kerkisid Pähni metsadesse näiteks ruuporid.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Karin Tõugu: Rohkem võiks olla eksperimente, stabiilselt hea keskmise kvaliteedi kõrval ootamatuid ruumilisi katsetusi.

Kadri Klementi: Avalik ruum peaks jõudma järgi uutele mõttesuundadele, mida inimesed peavad juba loomulikuks (kogukonnakeskne linnaplaneerimine, muutunud õpikäsitlust toetav kooliruum jne). Enim on puudu ruumiharidusest: oskusest ümbritsevat keskkonda märgata, mõtestada, visioneerida. See ei ole enam ainuüksi arhitekti kutseoskus, vaid vajalik alus osapoolte koostöiseks dialoogiks, mille põhjal arendatakse meie kõigi elukeskkonda.

Aet Ader: Noored arhitektid erinevad eelmisest põlvkonnast selle poolest, et lisaks erialaste ülesannete lahendamisele oskavad nad tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid enne, kui neist probleemid tekivad. Linnakeskkonna planeerimisel ja ruumi loomisel on arhitekti eriala laiapõhjalisus oluline eelis. See võimaldab arhitektil visioneerida (ruumilist) tulevikku mitme eriala ühendavas rollis, eri valdakondadega koostöös.

Mari Hunt: Viimasel ajal on palju vastandumist, näiteks lubatud metsa raiemahud, Rail Baltic, Reidi tee ehitamine — need kõik on väga ruumilised küsimused. Meil on vaja, et erinevaid osapooli rohkem kuulataks, see on meie kõigi ühine eluruum.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtute? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Mari Hunt: Vanusepiir võib olla 40. Eestis koolitatakse mitme kooli peale kokku aina rohkem arhitekte, aga suuri avalikke ruume, mida siia planeeritakse, jääb tulevikus pigem vähemaks. Me peaksime rohkem tunnustama ka neid arhitekte, kes tegelevad ühiskondlike ja sotsiaalsete küsimustega — tõstatavad probleemkohti, pakuvad neile ajutisi või pikemaajalisi lahendusi, tegelevad arhitektuuri ja muude valdkondade piiril — ehk võtavad ruumilise arengu suunamisel aktiivse rolli (st, et ei täida ainult tellimustöid).

Kadri Klementi: Tegelikult on ehk küsimus selles, kas lähtume kvantitatiivsetest näitajatest (vanus) või kvalitatiivsetest (loomingu sisu). Võib-olla peaks muude, traditsioonilisemate arhitektuuri aastapreemiate kõrval eksisteerima ka üks tugev ja lugupeetud alternatiivne preemia, mis juhib nii arhitektkonna kui üldsuse tähelepanu tegevusele ja saavutustele arhitektuurivaldkonnas, mis ei väljendu otseselt hoonetena, kuid millel on ehitatud keskkonnale suur mõju (arhitektuuripoliitika, seadusloome suunamine, sündmused, haridus jne).

Kelle looming teile preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

Mari Hunt: Mulle on väga sümpaatne Ruumiringluse algatus. On olnud jutuks, et käesoleva preemiaga peaksime rohkem tähelepanu pöörama uutele noortele tegijatele. Nemad näitavad väga edukalt seda, kuidas kasutada arhitektuuri ja arhitekti oskusi olemasoleva ruumi organiseerimisel.

Aet Ader: Tundub, et noore arhitekti preemiale on seekord esitatud hea läbilõige Eesti uue põlvkonna arhitektidest ja valdkonna suundumustest. Johan Tali uuris eelmisel Veneetsia biennaalil Balti paviljoni kuraatortiimiga, mis defineerib meie regiooni ja Baltikumi ruumi. Saltot ja Karli Luike võib pidada heas mõttes Eesti kontseptuaalse arhitektuuri klassikaks. Raul Kalvo, Siim Tuksam ja Sille Pihlak on pühendunud uute tehnoloogiate võimaluste kasutamisele arhitektuuris. Kino maastikuarhitektid on ühed aktiivsemad uute maastike loojad. Kuu arhitektid ja Jan Skolimowski (KAMP) on hiljuti silma paistnud kvaliteetsete avalike hoonete loomisega. Eesti arhitektuuri iseloomustab kindlasti see, et kõik, kes nimekirjas nimetatud, on äärmiselt pühendunud tegijad ja panustavad oma tegevusse rohkemgi kui ette võiks kujutada.

Millist viimasel ajal ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstate esile kui eraialaselt erakordset/ silmapaistvat /uudset?

Mari Hunt: Tallinn Music Week on väga hea näide: see ei piirdunud ainult muusikaga, vaid lõi juba eelnevatel kordadel, aga ka sel aastal linnakülastajatele uusi ruumielamusi. Ootan põnevusega, milliseks muutub Reisijate tänav oma valgusinstallatsioonidega ja mida pakuvad Maakri tänava garaažid.

Karin Tõugu: Väga inspireeriv programm on Norra loodusturismi infrastruktuur, kus disaini ja arhitektuuri kaudu tuuakse looduskeskkondade erilisus esile ja muudetakse silmapaistvad looduslikud paigad inimestele paremini kättesaadavaks.

Kadri Klementi: Tõstaks esile ka loovtööriistu, mis võimaldavad oma kõige tavalisemat, iga(päe)va(se)mat keskkonda uurida ja taasavastada. Loovtööriist kõlab peenelt ja täpselt, kuid selleks võib olla ka tavaline iseenda piire nihutav tegutsemine: uus tegevus tuttavas kohas (piknik linnaväljakul, auto asemel rattaga tööle sõitmine, sulgpallimäng vanalinnas jne), teisest meelest juhindumine (jalutuskäik lõhnade järgi, pildistamise asemel kuulatamine jne), giidirolli loovutamine (lasta end juhtida väikelapsel või koeral) jm. Ainus nipp asja juures on eelarvamuste kojujätmine.

NAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.

Toimetaja: Madis Järvekülg



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk