Karin Bachmann ja Mirko Traks: Tartus on asjad hästi ({{commentsTotal}})

Karin Bachmann ja Mirko Traks
Karin Bachmann ja Mirko Traks

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastavad Kino maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. 

Tartlastena demonstreerivad Karin Bachmann ja Mirko Traks, et Tallinna kõrval (ülejäänud nominendid tegutsevad pealinnas) jätkub professionaalseid ruumivõlureid ka mujale Eestisse. Maastikuarhitektidena keskenduvad nad ruumile majade vahel ning püüavad õueruumi muuta elamisväärseks ja atraktiivseks. Selleks püüavad nad mõelda ruumi argikasutajale, mitte efektsele esmamuljele. Töövälise tegevuse ja hea ruumipraktika tutvustamisega aitavad nad väliruumi laiemalt mõtestada. Nende portfooliosse kuulub näiteks eelmise aasta lõpus avatud ERMi viiv promenaad Roosi tänav, ERMi välialad, raudteejaama esine Vaksali väljak jpm. 

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Endiselt on enim puudu heast avalikust väliruumist. Majadega on meil pigem ikka hästi. Tuleb edasi olla kangekaelne ja jäik ning põhjendada, miks on maastikuarhitekti/arhitekti kaasamine oluline ka näiteks tänava- või maanteesõlme projekti puhul, rääkimata muudest avaliku ruumi tüüpidest. Tuleb muudkui edasi ennast inseneride meeskondadesse kutsuda ning tõestada, et räägime ühte keelt küll.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud, enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, nii-öelda tagantjärele neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas neisse väidetesse suhtute? Kas NAPi kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Sellega on nii ja naa. Nii arhitektid kui maastikuarhitektid saavad ju projekteerimisõiguse, kutsest rääkimata, üsna hilja, pärast töökogemust, ja et oma käekirja väljakujunemine võtab aega, siis on see 40 eluaasta piir ehk õigustatud. Väga tihti töötatakse pikalt kellegi kogenuma alluvuses. Kuigi tuleb tunnistada jah, et Eesti ealist noorust ülistavas kultuuriruumis tundub see number lootusetult lubjastunud. Kuigi, muuseumitöötajad pidada saama olla noored kuni 45. eluaastani. Samas, suur osa mittetulundustööst tehakse ära just nooremana, seega mõnes mõttes on tasakaal paigast küll: ühel pulgal kandideerivad need, kel palju ehitatud maju nendega, kes konverentse ja töötube teinud, kuid majad-maastikud alles paberil. Ehk tuleks preemia lüüa mitmeks osaks, nagu keegi kuski soovitas: verinoore, noore ja küpse arhitekti preemiad.

Kelle looming teile preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

Kõigil on midagi sellist, mille peale heas mõttes kade olla ja alt üles vaadata. Koostööd oleme kõige rohkem teinud Kuu arhitektidega ning see on alati olnud äärmiselt huvitav, seega kui peaksime siit kambast oma NAPi laureaadi valima, siis võtaks nemad.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või toimunud sündmust tõstate esile erialaselt erakordselt silmapaistvana?

Meie meelest on oluline viimase aja tendents eelkõige Tartus, et linnavõimu tasandilt nähakse tänavaid kui avalikku ruumi, mitte kui monofunktsionaalset infrastruktuuri, et initsiatiiv teha häid tänavaid, see tähendab, et arhitekt/maastikuarhitekt on juba muutumas projekti loomulikuks osaks, tuleb linnavalitsusest. Kindlasti on siin põhjus ka Tartu enneolematult õnnestunud linnavalitsejate ja arhitektuuriametnike komplektis, kuid eks ole kuulda ka üldist paradigmapöörde raginat. Selle üle tasub rõõmustada.

Toimetaja: Valner Valme



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
"November""November"
"November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk