Karin Bachmann ja Mirko Traks: Tartus on asjad hästi ({{commentsTotal}})

Karin Bachmann ja Mirko Traks
Karin Bachmann ja Mirko Traks

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastavad Kino maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks.

See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. 

Tartlastena demonstreerivad Karin Bachmann ja Mirko Traks, et Tallinna kõrval (ülejäänud nominendid tegutsevad pealinnas) jätkub professionaalseid ruumivõlureid ka mujale Eestisse. Maastikuarhitektidena keskenduvad nad ruumile majade vahel ning püüavad õueruumi muuta elamisväärseks ja atraktiivseks. Selleks püüavad nad mõelda ruumi argikasutajale, mitte efektsele esmamuljele. Töövälise tegevuse ja hea ruumipraktika tutvustamisega aitavad nad väliruumi laiemalt mõtestada. Nende portfooliosse kuulub näiteks eelmise aasta lõpus avatud ERMi viiv promenaad Roosi tänav, ERMi välialad, raudteejaama esine Vaksali väljak jpm. 

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Endiselt on enim puudu heast avalikust väliruumist. Majadega on meil pigem ikka hästi. Tuleb edasi olla kangekaelne ja jäik ning põhjendada, miks on maastikuarhitekti/arhitekti kaasamine oluline ka näiteks tänava- või maanteesõlme projekti puhul, rääkimata muudest avaliku ruumi tüüpidest. Tuleb muudkui edasi ennast inseneride meeskondadesse kutsuda ning tõestada, et räägime ühte keelt küll.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud, enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, nii-öelda tagantjärele neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas neisse väidetesse suhtute? Kas NAPi kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Sellega on nii ja naa. Nii arhitektid kui maastikuarhitektid saavad ju projekteerimisõiguse, kutsest rääkimata, üsna hilja, pärast töökogemust, ja et oma käekirja väljakujunemine võtab aega, siis on see 40 eluaasta piir ehk õigustatud. Väga tihti töötatakse pikalt kellegi kogenuma alluvuses. Kuigi tuleb tunnistada jah, et Eesti ealist noorust ülistavas kultuuriruumis tundub see number lootusetult lubjastunud. Kuigi, muuseumitöötajad pidada saama olla noored kuni 45. eluaastani. Samas, suur osa mittetulundustööst tehakse ära just nooremana, seega mõnes mõttes on tasakaal paigast küll: ühel pulgal kandideerivad need, kel palju ehitatud maju nendega, kes konverentse ja töötube teinud, kuid majad-maastikud alles paberil. Ehk tuleks preemia lüüa mitmeks osaks, nagu keegi kuski soovitas: verinoore, noore ja küpse arhitekti preemiad.

Kelle looming teile preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

Kõigil on midagi sellist, mille peale heas mõttes kade olla ja alt üles vaadata. Koostööd oleme kõige rohkem teinud Kuu arhitektidega ning see on alati olnud äärmiselt huvitav, seega kui peaksime siit kambast oma NAPi laureaadi valima, siis võtaks nemad.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või toimunud sündmust tõstate esile erialaselt erakordselt silmapaistvana?

Meie meelest on oluline viimase aja tendents eelkõige Tartus, et linnavõimu tasandilt nähakse tänavaid kui avalikku ruumi, mitte kui monofunktsionaalset infrastruktuuri, et initsiatiiv teha häid tänavaid, see tähendab, et arhitekt/maastikuarhitekt on juba muutumas projekti loomulikuks osaks, tuleb linnavalitsusest. Kindlasti on siin põhjus ka Tartu enneolematult õnnestunud linnavalitsejate ja arhitektuuriametnike komplektis, kuid eks ole kuulda ka üldist paradigmapöörde raginat. Selle üle tasub rõõmustada.

Toimetaja: Valner Valme



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Ivar Veermäe. Replica. 2017

Kumu blogi: Eesti kunst Brüsselis ja Roomas

Kahe näituse omavaheline keemia: kui "Ekraani arheoloogia" panustab kaasaegse kunsti vahenditega eelkõige Eesti kui edumeelse tehnoloogiamaa kuvandisse, siis Konrad Mäe näitus tõstab esiplaanile Eesti kunsti individuaalse ja emotsionaalse poole ning müstilise, pea pühaliku kontakti loodusega.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: