Tõnu Karjatse filmikomm. "Logani" verepulma varjus hargneb südamlik lugu ({{commentsTotal}})

James Mangold
James Mangold "Logan" Autor: Kaader filmist/outnow.ch

James Mangoldi "Loganit" on võimalik vaadata ka eelnevaid kümmet Marveli "X-meeste" filmi nägemata. See on eksperiment, mis õigustab end küll harvadel kordadel, pealegi jääb sellisel valimatul ja järjepidetul vaatamisel saamata intertekstuaalne seostemeri frantsiisi teiste osadega, olgu need siis paberil või ekraanil.

Samas pole mitte kõik koomiksifilmid neile kulutatud aega ja raha väärt, ning kui siia juurde tuua ka mangade põhjal valminud mängufilmid, siis on kindlasti alati parem tutvuda algallika enda kui selle kahvatu töötlusega. Pealegi, Marveli koomiksid on raamatupoodides juba mõned aastad olnud saadaval, ehkki mitte sellises mahus ja hinnas kui võiks.

James Mangoldi "Logan", mida on nimetatud ka parimaks "X-meeste" sarja ekraniseeringuks üldse, räägib vananeva mutandi Logani viimase missiooni loo, kus mutantmees leiab oma bioloogilise tütre. Vormilt on "Logan" fantastikaelementidega märul, milles igasuguste erivõimetega mutandid sõdivad nende loojatega, kelle ainus eesmärk on mässama löönud sõjamasinad hävitada.

Film mängib äraspidi läbi kontrolli alt väljunud robotite loo, mis tuttav juba Karel Čapeki näidendist "R.U.R." (1920). "Loganis" on pooled vahetunud, geneetiliselt sõjamasinaiks muundatud põgenejad pagevad kurja teadlase ja tema kaaslaste eest, kellest enamik on lihtsad (ja rumalad) inimesed. Film nagu annakski signaali, et kurjus on inimese sisse kodeeritud ja seda saab ületada vaid juhul, kui inimesele anda mingid erivõimed. Kuid ka siis on see ületus sügavalt isiklik, isegi egoistlik protsess, ja enese päästmiseks on need erivõimetega mutandid valmis kahjustama ka süütuid kõrvalviibijaid. Õigemini, need süütud kannatajad on justkui loodusõnnetuse ohvrid, kusjuures õnnetuse on põhjustanud oma isiklikest huvidest lähtuvad inimesed ise.

"Loganis" hukub lugematul hulgal tavalisi sõdureid, kes on pelgalt käsutäitjad kurja teadlase ja ta kambajõmmi, tehiskäega kurikaela juures. Logani enesekaitse vastab muidugi ohule ja tegudele, mida teadlane Zander Rice ja ta kaaslane Donald Pierce korda saadavad, ka nemad ei säästa oma eesmärgini jõudmisel inimelusid ning ei kohku tagasi ka piinamistest.

Verepulma varjus hargneb aga südamlik ning üdini inimlik lugu isa ja tütre kohtumisest. Lugu saab alguse sellest, kui üks mehhiklanna palub Loganil aidata viia Ühendriikide põhjapiirile kümneaastane Laura. Logan avastab, et tüdrukul on samasugused võitlejageenid nagu tal endalgi ja selgubki, et tegemist on Logani vere põhjal loodud klooniga. Kogu filmi jooksul ei räägi tüdruk peaaegu sõnakestki, Logan eeldab, et tegu on keelebarjääriga, kuna tüdruk kasvas latiinost õe käe all ja teda kandis mehhiklannast doonorema.

Üle piiri põgenemisest ja latiinode vastandamisest ei pea siinjuures välja lugema filmitegijate poliitilist kommentaari või seisukohavõttu Ühendriikide uue administratsiooni mentaalsetele eksirännakutele, sest filmi aluseks on siiski 2008. aastal ilmunud Wolverine'i koomiks ("Old Man Logan". Mark Millar, Steve McNiven), kuid eraldatus, äärmuslik konservatiivsus ja rahvuslikud eelarvamused on juba pikemat aega podisenud teemad Ameerika ühiskonnas.

Olemuselt on "Logan" siiski kangelasfilm, kantud Ameerika kultuurile väga olulisest üksikisikut ülistavast paatosest, mida on kujutatud juba 20. sajandi esimese poole vesternites. Logan on mees, kes päästab elu hinnaga oma lapse, võimaldades seeläbi paremat tulevikku.

Filmi südantmurdev lõpp lisab dramaatikat, osutades võimalusele traditsiooniks kujunenud "happy end'i" varieerida. Loganit kehastavale Hugh Jackmanile on see kokkulepete kohaselt viimane kord seda rolli mängida, ta on seda teinud juba 2003. aastast peale ja "Old Man Logan" annab hea võimaluse sari väärikalt kokku tõmmata.

Kui aga küsida, kas pühendamatuid paneb "Logan" sarja eelnevaid osi otsima ja järele vaatama, siis sellele kohest jaatavat vastust anda ei saa. Dramaturgiliselt ei erine "Logan" lugematutest samadel teemadel vändatud märulitest ja selle väärtus jääb siiski eelkõige Marveli universumi raamidesse.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk