Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid? ({{commentsTotal}})

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

Jäin mõtlema – kus on Eesti poliitikateemalised romaanid? Jajah, 2007. aastal ilmus vanameister Aarne Biini sulest "Linna valitsemine", mis räägib poliitiintriigidest, kuid rohkem midagi hiljuti ilmunud teostest pähe ei tulegi.

Aga tegelikult kuluksid sellised raamatud meile ära küll. Jah, iseenesest võib ju mõelda, et kindlasti on huvitavamaid ja tähtsamaid teemasid, mis on vaja ilukirjanduslike vahenditega selgeks ja lahti kirjutada. Jätkuvalt on ajaloos valgeid laike, ühiskonnas on selgeks vaidlemata teemasid ning pingeid, mida ehk aitaks lahendada või arusaadavamaks teha mõni läbimõeldud ja empaatiline romaan. Kõik õige, aga siiski...

Teadupärast näitavad uuringud ja küsitlused, et Eesti elanikud usaldavad enim päästeteenistust, politseid, kaitseväge ja kaitseliitu. Turu-uuringute Aktsiaseltsi kodulehelt võib leida möödunud suvel avaldatud andmeid, mis näitavad, et kõiki neid institutsioone usaldab valdav enamus Eesti elanikke. Päästjaid 96 protsenti, politseid 86, kaitseväge 77 ja kaitseliitu 71 protsenti. Usaldus poliitiliste institutsioonide ja ametite vastu on palju madalam, jäädes viiekümne protsendi piirimaile või alla selle.

Hale värk, mis paneb küsima, miks see on nii. Jah, miks? Erinevatel põhjustel muidugi ning nende selgitamine võtaks rohkem aega, kui päevakommentaarile on eraldatud. Küll aga küsin, kas võib usaldus poliitikute vastu olla madal ka seetõttu, et neist ei kirjutata romaane, ei vändata kinofilme ega teleseriaale? Teisisõnu: nad pole meie kangelased. Ilmselt tundub see oletus veider ja elukauge, aga rahu – ma kohe selgitan.

Lisaks kõikidele muudele olukordadele, kus kohtume politseinike, tuletõrjujate, sõjaväelaste ja muude mundrikandjatega, näeme neid ka siis, kui päevatöö on tehtud, räntsatame koju jõudes diivanile ja lülitame sisse teleri. Meil on selle vahendusel võimalik vaadata kodumaiseid politseisarju, aga ka kaitseväest jutustavat seriaali "Vabad mehed". Lisaks leidub kodumaist krimikirjandust, milles esineb politseinikest tegelasi, ilmunud on ka valdavalt mälestusliku koega raamatuid ajateenistusest ja sõjaväelase elust.

Kõik need sarjad ja raamatud toovad mundrikandjad meile lähemale. Muudavad arusaadavaks ja omaseks. Ka inimene, kes ei ole kokku puutunud sõjaväelase ametiga ega tea midagi politseitööst, saab ometi kunsti vahendusel aimu sellest, mis seal toimub, miks tehakse asju nii nagu tehakse ja – mis kõige tähtsam – näeb, et ka need mundritesse topitud tegelased on inimesed nagu meie.

Poliitikuid aga sageli nõnda ei tajuta. Nad mõjuvad võõralt ja tihti ka võltsilt ning teleekraanil, kinolinal või raamatuleheküljel esinevad nad valdavalt karikatuursete tegelastena – kui üldse. Kõik muidugi mitte, on igasuguseid, aga siiski vaadeldakse neid tihti mingi rühmana, millel on teatud – valdavalt negatiivsed – omadused. Ühest küljest me muidugi teame, et Mart Laar ei ole Edgar Savisaar ning Taavi Rõivas ja Jüri Ratas on väga erinevad, aga hästi raske on isegi püüda endale ette kujutada mida nad päriselt mõtlevad ja tunnevad. Veider.

Seetõttu ma arvangi, et kui keegi võtaks kätte ja püüaks kirjutada raamatu kas tegelikest Eesti poliitikutest või ka fiktiivsetest, võiks see olla päris tore. See võiks aidata lammutada poliitikutega seostuvaid müüte, ehk isegi seletada paremini poliitiku tööd ja riigi valitsemise üksikasju ning näidata, et pole ka poliitikaga tegelevatel inimestel üldjoontes häda midagi või kui ka on, jääb see kõik inimlikkuse piiridesse. Aga mine tea – äkki on selline raamat isegi kirjutatud ning ootab trükijärge. Loodame.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kultuuriteemaline kommentaar



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut...

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Enne kui masin ületab inimest

Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.