Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid? ({{commentsTotal}})

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

Jäin mõtlema – kus on Eesti poliitikateemalised romaanid? Jajah, 2007. aastal ilmus vanameister Aarne Biini sulest "Linna valitsemine", mis räägib poliitiintriigidest, kuid rohkem midagi hiljuti ilmunud teostest pähe ei tulegi.

Aga tegelikult kuluksid sellised raamatud meile ära küll. Jah, iseenesest võib ju mõelda, et kindlasti on huvitavamaid ja tähtsamaid teemasid, mis on vaja ilukirjanduslike vahenditega selgeks ja lahti kirjutada. Jätkuvalt on ajaloos valgeid laike, ühiskonnas on selgeks vaidlemata teemasid ning pingeid, mida ehk aitaks lahendada või arusaadavamaks teha mõni läbimõeldud ja empaatiline romaan. Kõik õige, aga siiski...

Teadupärast näitavad uuringud ja küsitlused, et Eesti elanikud usaldavad enim päästeteenistust, politseid, kaitseväge ja kaitseliitu. Turu-uuringute Aktsiaseltsi kodulehelt võib leida möödunud suvel avaldatud andmeid, mis näitavad, et kõiki neid institutsioone usaldab valdav enamus Eesti elanikke. Päästjaid 96 protsenti, politseid 86, kaitseväge 77 ja kaitseliitu 71 protsenti. Usaldus poliitiliste institutsioonide ja ametite vastu on palju madalam, jäädes viiekümne protsendi piirimaile või alla selle.

Hale värk, mis paneb küsima, miks see on nii. Jah, miks? Erinevatel põhjustel muidugi ning nende selgitamine võtaks rohkem aega, kui päevakommentaarile on eraldatud. Küll aga küsin, kas võib usaldus poliitikute vastu olla madal ka seetõttu, et neist ei kirjutata romaane, ei vändata kinofilme ega teleseriaale? Teisisõnu: nad pole meie kangelased. Ilmselt tundub see oletus veider ja elukauge, aga rahu – ma kohe selgitan.

Lisaks kõikidele muudele olukordadele, kus kohtume politseinike, tuletõrjujate, sõjaväelaste ja muude mundrikandjatega, näeme neid ka siis, kui päevatöö on tehtud, räntsatame koju jõudes diivanile ja lülitame sisse teleri. Meil on selle vahendusel võimalik vaadata kodumaiseid politseisarju, aga ka kaitseväest jutustavat seriaali "Vabad mehed". Lisaks leidub kodumaist krimikirjandust, milles esineb politseinikest tegelasi, ilmunud on ka valdavalt mälestusliku koega raamatuid ajateenistusest ja sõjaväelase elust.

Kõik need sarjad ja raamatud toovad mundrikandjad meile lähemale. Muudavad arusaadavaks ja omaseks. Ka inimene, kes ei ole kokku puutunud sõjaväelase ametiga ega tea midagi politseitööst, saab ometi kunsti vahendusel aimu sellest, mis seal toimub, miks tehakse asju nii nagu tehakse ja – mis kõige tähtsam – näeb, et ka need mundritesse topitud tegelased on inimesed nagu meie.

Poliitikuid aga sageli nõnda ei tajuta. Nad mõjuvad võõralt ja tihti ka võltsilt ning teleekraanil, kinolinal või raamatuleheküljel esinevad nad valdavalt karikatuursete tegelastena – kui üldse. Kõik muidugi mitte, on igasuguseid, aga siiski vaadeldakse neid tihti mingi rühmana, millel on teatud – valdavalt negatiivsed – omadused. Ühest küljest me muidugi teame, et Mart Laar ei ole Edgar Savisaar ning Taavi Rõivas ja Jüri Ratas on väga erinevad, aga hästi raske on isegi püüda endale ette kujutada mida nad päriselt mõtlevad ja tunnevad. Veider.

Seetõttu ma arvangi, et kui keegi võtaks kätte ja püüaks kirjutada raamatu kas tegelikest Eesti poliitikutest või ka fiktiivsetest, võiks see olla päris tore. See võiks aidata lammutada poliitikutega seostuvaid müüte, ehk isegi seletada paremini poliitiku tööd ja riigi valitsemise üksikasju ning näidata, et pole ka poliitikaga tegelevatel inimestel üldjoontes häda midagi või kui ka on, jääb see kõik inimlikkuse piiridesse. Aga mine tea – äkki on selline raamat isegi kirjutatud ning ootab trükijärge. Loodame.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kultuuriteemaline kommentaar



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.