Galerii: noore arhitekti preemia pälvisid Sille Pihlak ja Siim Tuksam ({{commentsTotal}})

Neljapäeval KUMU kunstimuuseumis toimunud Eesti Arhitektide Liidu üldkogul kuulutas kultuuriminister Indrek Saar välja noore arhitekti preemia 2017 (NAP) laureaadid, kelleks on Sille Pihlak ja Siim Tuksam arhitektuuripraksisest PART.

Laureaatide puhul tõstis žürii esile nende tihedat koostööd Eesti puidusektoriga ja puidu kui ehitusmaterjali laialdast propageerimist ning aktiivset tegevust arhitektuurihariduse vallas.

"Need noored arhitektid on kursis sellega, kuidas mujal maailmas elukeskkonda arendatakse. Nad kasutavad julgelt tänapäevaseid tehnoloogilisi- ja tootmisvahendeid, et luua uuenduslikku, omanäolist ja inimsõbralikku ruumi meie ümber. Nad soovivad väärindada ja senisest oskuslikumalt kasutada meie oma kohalikku toorainet – puitu," sõnas kultuuriminister Indrek Saar auhinda üle andes.

NAPi laureaat Sille Pihlak ütles, et noore arhitekti preemia on suur tunnustus ruumiloomele, mis on vormilt ja sisult eksperimentaalne ning tulevikku suunatud, aga samas kohaliku tööstuse ja puidusektori võimalusi proovile panev.

"Luues üha enam akadeemilise maailma ja Eesti tööstuse vahelisi koostöövõimalusi, saaksime puidust teha tõelise 21. sajandi ehitusmaterjali."

Siim Tuksam tundis eriliselt head meelt selle üle, et NAP on seadnud tähtsale kohale ka alternatiivse arhitektuurialase tegevuse.

"Millegi valmisehitamine ei ole alati parim viis ruumikultuuri edendamiseks. Noore arhitekti preemia võiks innustada hakkajaid noori valima arhitektuuri kui väga laiade võimalustega eriala, kus on ka alla neljakümnesena võimalik midagi ära teha. Eriti oluline on noorte panus kaasaegse tehnoloogiaga seonduvatel teemadel. Kuna liigume üha suurema automatiseerituse suunas, vajame spetsialiste, kes nendel teemadel pädevad olles seaks hea ruumi esikohale," märkis ta.

Hollandlasest žüriiliige, ajakirja Volume peatoimetaja Arjen Oosterman sõnas, et selle aasta nominentide töid vaadates tekkisid selged teemaliinid: innovatsioon vs. juba sissetöötatud praksis, lubadus vs. juba tõestatud kõrge kvaliteet.

"Lõpuks leidsime, et tõstame esile lubaduse, tulevikunägemuse sellest, mis suunas arhitektuur liigub. Nii mõneski piirkonnas maailmas on näha, kuidas arhitektid on turu ja traditsioonide suhtes väga konservatiivsed ja kinnised. Eesti arhitektid seevastu on avatud ja maailmaga hästi ühenduses, seda mitte ainult õppimise ja rahvusvaheliste koolide, vaid ka tööde ja arhitektuuri mõttes. Seda tõestavad ka tänavused laureaadid," kõneles Oosterman.

Enam kui kaks aastat on Sille Pihlak ja Siim Tuksam tegutsenud Eesti ja välisarhitektide ning Eesti puidutööstuse kokku viimisega läbi erinevate ettevõtmiste, töötades sihikindlalt puidu kui kaasaegse ehitusmaterjali esiletõstmise nimel. Nad on võtnud sel teemal aktiivselt sõna arhitektuuriväljaannetes ning osalenud konkurssidel, võites muu hulgas oma puidust lahendusega Eleringi korraldatud elektrimastikonkursi.

Pihlak ja Tuksam kureerivad EKA arhitektuuriteaduskonna "Avatud loengute" sarja, tuues siia valdkonna põnevamaid tulevikusuundi tutvustavaid tegijaid. Aastal 2015 kureerisid nad positiivset tagasisidet pälvinud Tallinna arhitektuuribiennaali peanäituse ning jätkavad seda koostööd, kureerides sündmuse rahvusvahelist installatsiooniprogrammi. Nad on juhendanud stuudioid EKA arhitektuuri- ja sisearhitektuuri osakonnas, mõlemad on ka EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktorandid.

Üritusel andis Eesti Arhitektide Liit üle ka oma teenetemedalid, mille said:

Parim tellija – Krista Aru ja Tõnis Lukas, sihikindluse ja usaldusliku koostöö eest Eesti Rahva Muuseumi uue maja sündimisel.

Parim ehitaja – Peeter Voovere, Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööde juhtimise eest.

Parim arendaja – Kodasema meeskond, pidevalt uueneva, tipptehnoloogiaga varustatud, hõlpsasti kokkupandava, säästliku ja hubase elamu arendamise eest.

Parim jurist – Merle Põld, kultuuriministeeriumi õigusnõunik, kes on vapralt kaitsnud lugupeetud arhitekti Toomas Reinu loomingut.

Parim kolleeg – Mai Šein, tunnustuseks pikaaegse ja äärmiselt professionaalse töö eest kutsekomisjoni esinaisena.

NAPi antakse välja juba seitsmendat korda. Preemia antakse kuni 40aastasele Eestis tegutsevale innovaatilisele arhitektile, kelle looming on kaasa aidanud Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Auhind on 5000-eurone reisitšekk sõitmaks vabalt valitud sihtkohta.

Toimetaja: Madis Järvekülg



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.