Arvustus. Visuaalne orgasm ja midagi hingele ({{commentsTotal}})

"Hing anumas" ("Ghost in the Shell") Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinodes
“Hing anumas” ("Ghost in the Shell")
Režissöör: Rupert Sanders
Osades: Scarlett Johansson, Juliette Binoche, Michael Pitt, Pilou Asbaek, Takeshi Kitano, Rila Fukushima
9/10

Muidugi ei saa alustada mujalt kui pealkirja tõlkest. No mida? "Hing anumas"? Kas see on Google Translate? Eks seda ole muidugi keeruline tõlkida, vast oleks tabavam olnud "Vaim vutlaris" või "Meel kestas", "Meel nõus" oleks veel diibim, aga las see jääda pealegi. Igal juhul on tegemist ühe viimase aja visuaalselt kõige erutavama filmiga, värvide ja efektide virvarr on nii muljetavaldav, et seda võib lausa orgastiliseks nimetada. Lugu ise aga pakub midagi hingele, see pole pelk märul, vaid melanhoolse alatooniga armastuslugu. 

Samas ei ole "Hing anumas" mingi uuema aja väljamõeldis, sellest on kinolinalegi jõudnud juba mitu versiooni, tuntuim neist 1995. aastal Mamoru Oshii käe all valminud Jaapani animatsioon, mida praegune filmiversioon ka üsna täpselt jäljendab. Visuaalselt on kõik peensusteni sama, kuid “päris” filmiversioonis mõjub see elavamana kui joonisfilmis. Eriti vinged ja mällusööbivad on robotgeishad, nad on seest õõnsaksvõtvalt kaunid ja hirmutavad samaaegselt. 

"Hing anumas" sündis jaapani mangana 1989. aastal ning see ilmus kuni 1990. aastani. Manga on jaapani koomiks. Žanriliselt kuulub see küberpungi valdkonda, no ja muidugi mõista on tegemist ulmelise looga.

Peaosaliseks on loos noor robotitüdruk, kes hakkab avastama oma päritolu. Ta pole tavaline robot, ta on hübriid masinast ja inimajust, tal on oma mõtted ja oma tahe, ta pole pelk käsutäitja, kuigi tema loojad püüavad teda kontrollida nii palju kui võimalik. Film jutustab sellest, kuidas ta hakkab oma juuri otsima, näitab robotinimese hingepiinu, portreteerib muutunud maailma, kus sajaprotsendilised inimesed on vähemuses haruldused, pea kõigil on mingi osa tehisliku vastu välja vahetatud. 

Uues filmis mängib peaosa Scarlett Johansson, kes teeb küll tubli töö, kuid kindlasti võib öelda, et saaks ka paremini. Mind hakkas häirima tema pingutatult masinlik kõnnak ja emotsionaalselt jäi tema rolliesitus samuti kuidagi eemalolevaks, mina tema esitusega kuidagi ei haakunud, pidi ikka ise kõvasti pingutama, et talle kaasa elada. Samas kõik muu tema ümber on niivõrd ahhetamapanev, et selle puuduliku näitlejameisterlikkuse või lavastajatöö võib ka andeks anda. Ega see lõppkokkuvõttes midagi nii hirmsat ka polnud, lihtsalt kõik ülejäänu oli sedavõrd efektne ja täiuselähedane, et oleks oodanud midagi paremat.

Kui veel millegi kallal iriseda, siis võiks öelda, et lõpp vajus ära. Aga seegi on filmide puhul üsna tavaline nähe ja midagi erakordselt halba seal ju polnud, lihtsalt tüüpiline imal lõpp, mille asemel oleks tahtnud midagi muud. 

Peab ütlema, et kriitikud ei ole seda filmi eriti soojalt vastu võtnud, nimetades seda tühjaks kestaks, viletsaks koopiaks, tuimaks, teada-tuntud radu järgivaks ja ebaseksikaks. Ma nende arvamustega päriselt ei nõustuks, pigem ongi ebakõla selles, et film on visuaalselt nii rabav, et tõstab ootused kõige muu suhtes kõrgemale kui tavalise keskpärase filmi puhul. No ja muidugi need kriitikud, nemad on ju näinud seda 1995. aasta animafilmi (minagi olen), kuid ei tasu siiski unustada, et praegused filmivaatajad ehk sel aastal alles sündisidki või õppisid alles tasapisi rääkima. Kes ikka on vaadanud palju oma sünniaastal valminud filme. Mulle just meeldis see, et tegemist oli otsekui animafilmi elustamisega ja ka 3D oli siinkohal väga äge. 

No ja mingit seksikust sellelt filmilt oodata… Kui seksikas sa ise ikka oleksid, kui sul oleks ainult aju ja sa oma keha ei tunneks üldse (valu, puudutusi, sooja, külma). Seks võib ju osalt peas toimuda, kuid eelkõige on see kehalise tajuga seotud, kui sellest pool puudub, siis on mõlemat pidi lihtsalt pool puudu ja ei saagi mingile seksikusele rõhuda. 

Igal juhul on tegemist niisuguse filmiga, mis peaks paljunäinud filmivaatajas tekitama kuhjaga erinevaid assotsiatsioone ja paralleele, see on omamoodi trippiv kogemus, isegi kui lugu või näitlejatöö teie jaoks lamedad tunduvad (aga ei pruugi, need võivad teile ka meeldida). Tegemist on filmiga, mida peaks omal nahal kogema ja soovitatavalt vaadake seda 3D-s.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.