Arvustus. Sissejuhatus lumehelbeulmesse ({{commentsTotal}})

Anna-Maria Penu on aja- ja reisikirjanik.
Anna-Maria Penu on aja- ja reisikirjanik. Autor: erakogu

Uus raamat

Anna-Maria Penu

"Eesti veri"

Tammerraamat

221 lk.

 

Oleks vist pidanud enne lugemist mediteerima.

Mitte et halli aimugi oleks, mis see on või kuidas käib.

Puhastanuks vaimu ära kõigist eelarvamustest, ammugi kurikuulsast ja äraleierdatud kallutatusest. Tõsi küll, kas kellestki väheke lõbustatud, aga muidu haigutama aetud olemine on ikka niivõrd vildakas või vaenulik, kui esitada püütakse.

Antagu andeks, arvatavasti pole ma ainus, kes teatud diskrimineerimisega, mis ei tähenda muud kui liigitamist või vahetegemist, hakkama saanud. Nimelt mõnigi arvamusliider läheb pärast paari tüviteksti lugemist patta sildiga: vaata nime, pealkirja, lugeda pole vaja, kõik on ette teada. Ei välista, et ise võin paljudele samas pajas olla. Kuigi, kes mulle arvamusliider ütleb, saab kere peale, tähenduseta sõnade tarvitamine on ropendamisest hullem.

Vaat eks neiu Penu oleks lihtsalt seal potis, ma poleks teda elu sees elusast peast kohanud, kui polnuks üht jaburat juhtumit, mis ta meelde jättis.

Kutsuti kunagi mingile feministide aktiivile. Oletatavasti seksistliku sea tüüpilise näidisena. Kole, paks, karvane ja endaga jõledalt rahul. Loodetavasti täitsin rolli ootuspäraselt. Vähemalt lõi neiu Penu mõned päevad hiljem mu kvaliteetpäevalehes kenasti risti... ee... kristlik sümbol... noh, gaasitas ära või ma ka ei tea. Ise poleks teadnudki, juhiti tähelepanu.

Lühidalt käitusin küll ootuspäraselt. Istusin lohakalt, jalad laiali. Tõstsin irvitamiseks käe, kui küsiti, milline naine tunneb end kööki mõistetuna ja teatasin end olevat habemega naise. Mängisin punase telefoniga – spetsialistid ootasid õllekas ja saatsid sõnumeid, et mul nii igav ei oleks kuulata, kuidas naiste keha on teistmoodi kui meestel, nad elavad kauem ja kehvemini. Ajasin, jah, minu kõrvale paigutatud presidendiproua Eveliniga salajutte, ta nimelt lubas mulle leivajuuretist sokutada, ei olnud Eesti tuumasaladused. Normaalne tõbras. Mulle see jutt meeldis.

Aga nüüd võiks oletada, et kasutan võimalust neiu uus põhjapanev teos maha teha. Tagasikeeramise korras.

Ega keegi niikuinii usu, et polnud mõtteski. Kuigi oli, eestikas.

Ei läinud kaua, kui saadi aru, et ei pääse kuhugi. Et ei ole mingit mõtetki võtta seda kui kirjandust, olgu hea või halvana. Ikka täie rauaga hoiatusromaanikeseks vormitud lumehelbekese maailmavaate lehvitamine. Kultuuriantropoloogia materjal. Umbes nagu jälgida metslase hirmu välgu ees, kellele see on jumala hoiatus. Samas võib metslasele huvitav olla, miks loll massa potil käib, kui see ometi tähendab loomuvastast soolikate kokkuväänamist.

Kahetseda tuleb, et päris hea mõte, läbi mängida võimalik Hea Uus Ilm, on siin ära raisatud. Mis parata, lumehelbekesed on juba sellised ajaloo, matemaatika, füüsika, inimlikkuse eitajad, et väldivad loetute segamist igasugusesse oma unelmasse. Ehk võimalik mõttemäng teemal, mis siis juhtuks, kui segased, neiu maalitud õudukas siis marurahvuslased ja sigitusmeelsed, täielikult võimule tuleksid, on üsna visinana välja tulnud.

Polda küll eriti naine, aga hullemat võib välja mõelda vasaku jalaga. Abordi ärakeelamine, mis siin teoses õuduseks ruudus lauldud, oleks selle kõrval lalin. Huvitav, et õiguslased muudkui tantsivad abordi kui inimõiguse ümber, samas halvustades neid suguõdesid, kes peavadki seda rasestumisvastaseks vahendiks, lollideks. Ja miks õiguslus aina nabaalustel teemadel keerleb, on veel segasem.

Sõnaga, kole õnnetus tabab Eestit. Kapitalism, patriarhaat pistavad möllama. Väitekiri teemal "Rahvuslik range keelepoliitika kui rõhumise põhjus, tagajärg ja õigustus" jääb kaitsmata. Eriti kuna autor on Zeineb. Teadagi. Heterofašistid ja natsisead. No ja algatab ärksam osa midagi vastupanu taolist. Mis on suisa lõbustav. Arvata, et kui lumehelbekeste kollid võimule tulevad, ei kasuta nad ära roosade üles ehitatud Suurt Venda kohe roosade enda vastu. Mässujutud teatri sildi all... häh, kivimurru bussid oleks kohe ees seiklusmängule viimas.

Naljakas. Jabur. Omamoodi huvitav just lumehelbekese maailmapildi ja unelmate uurijale. Või on siin tegu peene irooniaga, millest paks siga aru ei saanud. 

Toimetaja: Valner Valme



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk