Peeter Helme soovitab: Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm" ({{commentsTotal}})

Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is.
Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hiljuti sattus mulle jälle näppu üks raamat, mida ma pole küll kunagi läbi lugenud, kuid mida olen siiski korduvalt lugenud. Ikka siit-sealt, kas sisukorrast midagi põnevat otsides või isiku- ja kohanimede registrit läbi kammides. Raamat, millest ma räägin, on Ameerika teadlase Lynn V. Fosteri koostatud ja valdavalt tema enda kirjutatud "Muistsete maiade maailm".

Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm"

Tlk. Marek Laane. Tänapäev, 2006. 507 lk.

Ilmus see juba 2006. aastal Marek Laane suurepärases tõlkes. Ühest küljest pole nii vanade asjade puhul justkui kõige tähtsam, kas raamat on ilmunud nüüd või kümne aasta eest. Teisest küljest on maiade kultuuri uurimisel tehtud just viimastel kümnenditel suuri edusamme. Nii et need, kes on, nagu mina, lugenud lapsena Vladmir Kuzmištševi raamatut "Üksi kolmesaja vastu", peab arvestama terve hulga üllatuste, uue info ning varasemate teadmiste revideerimisega, mis Fosterit lugedes ees ootavad. Asjatu ongi neid kahte raamatut võrrelda. Tuleb lihtsalt tunnistada, et viimase poolsajandi jooksul on Vahe-Ameerikas läbi viidud tohutu hulk põhjalikke väljakaevamisi, meeletult on edenenud arusaamine maiade keelest ja kirjast ning koos kõige sellega on kujunenud ka üha terviklikum pilt selle rahva ajaloost, kultuurist, majandusest, usundist, teadusest, sõjandusest, lühidalt – kõigest.

Ja kõigest sellest saab "Muistsete maiade maailma" lugeja tänapäeva pidevalt uuenevat uurimisseisu arvestades hea ülevaate. Ülesehituselt on Fosteri koostatud raamat ülikooliõpik. Teos jaguneb 12 temaatiliseks peatükiks, mis on omakorda jagatud lühemateks alapeatükkideks. Neist enamiku on kirjutanud Foster ise, mõned aga tema kolleegid.

Raamat algab üldiste teemadega, rääkides kõigepealt metoodikast ja uurimisseisust, seejärel võetakse sajakonnal leheküljel läbi maia tsivilisatsiooni areng algusest kuni Hispaania vallutuseni, siis minnakse edasi temaatiliselt.

Nõnda ongi raamatut võimalik lugeda tükati, siit ja sealt. Tõsi – enne hilisemate peatükkide juurde asumist on mõttekas töötada läbi raamatu esimesed 140 lehekülge, sest teos on tihe, kubisedes aastaarvudest, esmapilgul hääldumatutest isiku- ja poeetilistest kohanimedest, mistõttu on raamatu alguses esitatud põhiteadmised edasis mõistmiseks hädavajalikud.

"Muistsete maiade maailm" eeldab lugejalt tähelepanelikkust ja huvi teema vastu. Paha ei tee ka üldisem ajaloo- ja kultuurihuvi, kuid, nagu öeldud – raamat on põhimõtteliselt õpik. See tähendab, et kes paksu, enam kui viiesajaleheküljelist käsitlust kätte võttes suurt mitte midagi muistse Ameerika ajaloost ei tea, saab lugedes teada, mis vaja ning nii orienteerub lugeja peagi vabalt maiade ajaloo nüanssides ja suudab peagi ehk isegi vahet teha Kesk-Peténi, Usumacinta ja Chichén Itzá arhitektuuristiilidel...

Sellega seoses tuleb rõhutada ka illustratsioonide olulisust raamatus. Lehekülgedel leidub nii fotosid, joonistusi kui ka skeeme ja kaarte. Fotodelt vaatavad vastu maia linnade, templite ja paleede vaated. Joonistused on peamiselt maia reljeefide kujutised, millele on alati lisatud põhjalikud kirjeldused. Samuti on raamatus maia kirja ja arvude pildid ja selgitused, mis aitavad mõista maiade hullumeelsuseni keerulist kirja ning geniaalsuseni lihtsat arvusüsteemi. Lühidalt: kõik, mida tahtsite kunagi maiade kohta teada, on siin raamatus kirjas. Ja rohkemgi veel.

Uurimisseis küll muutub, uut teavet lisandub, kuid "Muistsete maiade maailma" lugemine annab jooksva uue info mõistmiseks vajaliku põhja kätte ning sellel teosel on kahtlemata jääv väärtus. Eks see ole ka põhjus, miks olen raamatut kümne aasta jooksul ikka ja jälle riiulist välja võtnud ning lugenud või mingeid kohti ka üle lugenud.

Toimetaja: Rutt Ernits



Kuberneri aed

Kuberneri aia monumendi konkurss jäi tulemuseta

Riigikogu kantselei korraldatud konkurss Kuberneri aeda omariikluse monumendi leidmiseks ei toonud otsitud tulemust. Kolm kunstiliselt paremat võistlustööd saavad auhinnaraha kätte, kuid žürii otsustas üksmeelselt, et ükski neist ajaloolisesse aeda ei sobi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: