Peeter Helme soovitab: Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm" ({{commentsTotal}})

Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is.
Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hiljuti sattus mulle jälle näppu üks raamat, mida ma pole küll kunagi läbi lugenud, kuid mida olen siiski korduvalt lugenud. Ikka siit-sealt, kas sisukorrast midagi põnevat otsides või isiku- ja kohanimede registrit läbi kammides. Raamat, millest ma räägin, on Ameerika teadlase Lynn V. Fosteri koostatud ja valdavalt tema enda kirjutatud "Muistsete maiade maailm".

Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm"

Tlk. Marek Laane. Tänapäev, 2006. 507 lk.

Ilmus see juba 2006. aastal Marek Laane suurepärases tõlkes. Ühest küljest pole nii vanade asjade puhul justkui kõige tähtsam, kas raamat on ilmunud nüüd või kümne aasta eest. Teisest küljest on maiade kultuuri uurimisel tehtud just viimastel kümnenditel suuri edusamme. Nii et need, kes on, nagu mina, lugenud lapsena Vladmir Kuzmištševi raamatut "Üksi kolmesaja vastu", peab arvestama terve hulga üllatuste, uue info ning varasemate teadmiste revideerimisega, mis Fosterit lugedes ees ootavad. Asjatu ongi neid kahte raamatut võrrelda. Tuleb lihtsalt tunnistada, et viimase poolsajandi jooksul on Vahe-Ameerikas läbi viidud tohutu hulk põhjalikke väljakaevamisi, meeletult on edenenud arusaamine maiade keelest ja kirjast ning koos kõige sellega on kujunenud ka üha terviklikum pilt selle rahva ajaloost, kultuurist, majandusest, usundist, teadusest, sõjandusest, lühidalt – kõigest.

Ja kõigest sellest saab "Muistsete maiade maailma" lugeja tänapäeva pidevalt uuenevat uurimisseisu arvestades hea ülevaate. Ülesehituselt on Fosteri koostatud raamat ülikooliõpik. Teos jaguneb 12 temaatiliseks peatükiks, mis on omakorda jagatud lühemateks alapeatükkideks. Neist enamiku on kirjutanud Foster ise, mõned aga tema kolleegid.

Raamat algab üldiste teemadega, rääkides kõigepealt metoodikast ja uurimisseisust, seejärel võetakse sajakonnal leheküljel läbi maia tsivilisatsiooni areng algusest kuni Hispaania vallutuseni, siis minnakse edasi temaatiliselt.

Nõnda ongi raamatut võimalik lugeda tükati, siit ja sealt. Tõsi – enne hilisemate peatükkide juurde asumist on mõttekas töötada läbi raamatu esimesed 140 lehekülge, sest teos on tihe, kubisedes aastaarvudest, esmapilgul hääldumatutest isiku- ja poeetilistest kohanimedest, mistõttu on raamatu alguses esitatud põhiteadmised edasis mõistmiseks hädavajalikud.

"Muistsete maiade maailm" eeldab lugejalt tähelepanelikkust ja huvi teema vastu. Paha ei tee ka üldisem ajaloo- ja kultuurihuvi, kuid, nagu öeldud – raamat on põhimõtteliselt õpik. See tähendab, et kes paksu, enam kui viiesajaleheküljelist käsitlust kätte võttes suurt mitte midagi muistse Ameerika ajaloost ei tea, saab lugedes teada, mis vaja ning nii orienteerub lugeja peagi vabalt maiade ajaloo nüanssides ja suudab peagi ehk isegi vahet teha Kesk-Peténi, Usumacinta ja Chichén Itzá arhitektuuristiilidel...

Sellega seoses tuleb rõhutada ka illustratsioonide olulisust raamatus. Lehekülgedel leidub nii fotosid, joonistusi kui ka skeeme ja kaarte. Fotodelt vaatavad vastu maia linnade, templite ja paleede vaated. Joonistused on peamiselt maia reljeefide kujutised, millele on alati lisatud põhjalikud kirjeldused. Samuti on raamatus maia kirja ja arvude pildid ja selgitused, mis aitavad mõista maiade hullumeelsuseni keerulist kirja ning geniaalsuseni lihtsat arvusüsteemi. Lühidalt: kõik, mida tahtsite kunagi maiade kohta teada, on siin raamatus kirjas. Ja rohkemgi veel.

Uurimisseis küll muutub, uut teavet lisandub, kuid "Muistsete maiade maailma" lugemine annab jooksva uue info mõistmiseks vajaliku põhja kätte ning sellel teosel on kahtlemata jääv väärtus. Eks see ole ka põhjus, miks olen raamatut kümne aasta jooksul ikka ja jälle riiulist välja võtnud ning lugenud või mingeid kohti ka üle lugenud.

Toimetaja: Rutt Ernits



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.