Peeter Helme soovitab: Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm" ({{commentsTotal}})

Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is.
Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hiljuti sattus mulle jälle näppu üks raamat, mida ma pole küll kunagi läbi lugenud, kuid mida olen siiski korduvalt lugenud. Ikka siit-sealt, kas sisukorrast midagi põnevat otsides või isiku- ja kohanimede registrit läbi kammides. Raamat, millest ma räägin, on Ameerika teadlase Lynn V. Fosteri koostatud ja valdavalt tema enda kirjutatud "Muistsete maiade maailm".

Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm"

Tlk. Marek Laane. Tänapäev, 2006. 507 lk.

Ilmus see juba 2006. aastal Marek Laane suurepärases tõlkes. Ühest küljest pole nii vanade asjade puhul justkui kõige tähtsam, kas raamat on ilmunud nüüd või kümne aasta eest. Teisest küljest on maiade kultuuri uurimisel tehtud just viimastel kümnenditel suuri edusamme. Nii et need, kes on, nagu mina, lugenud lapsena Vladmir Kuzmištševi raamatut "Üksi kolmesaja vastu", peab arvestama terve hulga üllatuste, uue info ning varasemate teadmiste revideerimisega, mis Fosterit lugedes ees ootavad. Asjatu ongi neid kahte raamatut võrrelda. Tuleb lihtsalt tunnistada, et viimase poolsajandi jooksul on Vahe-Ameerikas läbi viidud tohutu hulk põhjalikke väljakaevamisi, meeletult on edenenud arusaamine maiade keelest ja kirjast ning koos kõige sellega on kujunenud ka üha terviklikum pilt selle rahva ajaloost, kultuurist, majandusest, usundist, teadusest, sõjandusest, lühidalt – kõigest.

Ja kõigest sellest saab "Muistsete maiade maailma" lugeja tänapäeva pidevalt uuenevat uurimisseisu arvestades hea ülevaate. Ülesehituselt on Fosteri koostatud raamat ülikooliõpik. Teos jaguneb 12 temaatiliseks peatükiks, mis on omakorda jagatud lühemateks alapeatükkideks. Neist enamiku on kirjutanud Foster ise, mõned aga tema kolleegid.

Raamat algab üldiste teemadega, rääkides kõigepealt metoodikast ja uurimisseisust, seejärel võetakse sajakonnal leheküljel läbi maia tsivilisatsiooni areng algusest kuni Hispaania vallutuseni, siis minnakse edasi temaatiliselt.

Nõnda ongi raamatut võimalik lugeda tükati, siit ja sealt. Tõsi – enne hilisemate peatükkide juurde asumist on mõttekas töötada läbi raamatu esimesed 140 lehekülge, sest teos on tihe, kubisedes aastaarvudest, esmapilgul hääldumatutest isiku- ja poeetilistest kohanimedest, mistõttu on raamatu alguses esitatud põhiteadmised edasis mõistmiseks hädavajalikud.

"Muistsete maiade maailm" eeldab lugejalt tähelepanelikkust ja huvi teema vastu. Paha ei tee ka üldisem ajaloo- ja kultuurihuvi, kuid, nagu öeldud – raamat on põhimõtteliselt õpik. See tähendab, et kes paksu, enam kui viiesajaleheküljelist käsitlust kätte võttes suurt mitte midagi muistse Ameerika ajaloost ei tea, saab lugedes teada, mis vaja ning nii orienteerub lugeja peagi vabalt maiade ajaloo nüanssides ja suudab peagi ehk isegi vahet teha Kesk-Peténi, Usumacinta ja Chichén Itzá arhitektuuristiilidel...

Sellega seoses tuleb rõhutada ka illustratsioonide olulisust raamatus. Lehekülgedel leidub nii fotosid, joonistusi kui ka skeeme ja kaarte. Fotodelt vaatavad vastu maia linnade, templite ja paleede vaated. Joonistused on peamiselt maia reljeefide kujutised, millele on alati lisatud põhjalikud kirjeldused. Samuti on raamatus maia kirja ja arvude pildid ja selgitused, mis aitavad mõista maiade hullumeelsuseni keerulist kirja ning geniaalsuseni lihtsat arvusüsteemi. Lühidalt: kõik, mida tahtsite kunagi maiade kohta teada, on siin raamatus kirjas. Ja rohkemgi veel.

Uurimisseis küll muutub, uut teavet lisandub, kuid "Muistsete maiade maailma" lugemine annab jooksva uue info mõistmiseks vajaliku põhja kätte ning sellel teosel on kahtlemata jääv väärtus. Eks see ole ka põhjus, miks olen raamatut kümne aasta jooksul ikka ja jälle riiulist välja võtnud ning lugenud või mingeid kohti ka üle lugenud.

Toimetaja: Rutt Ernits



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.