Peeter Helme soovitab: Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm" ({{commentsTotal}})

Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is.
Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is. Autor: Reuters/Scanpix

Hiljuti sattus mulle jälle näppu üks raamat, mida ma pole küll kunagi läbi lugenud, kuid mida olen siiski korduvalt lugenud. Ikka siit-sealt, kas sisukorrast midagi põnevat otsides või isiku- ja kohanimede registrit läbi kammides. Raamat, millest ma räägin, on Ameerika teadlase Lynn V. Fosteri koostatud ja valdavalt tema enda kirjutatud "Muistsete maiade maailm".

Lynn V. Foster "Muistsete maiade maailm"

Tlk. Marek Laane. Tänapäev, 2006. 507 lk.

Ilmus see juba 2006. aastal Marek Laane suurepärases tõlkes. Ühest küljest pole nii vanade asjade puhul justkui kõige tähtsam, kas raamat on ilmunud nüüd või kümne aasta eest. Teisest küljest on maiade kultuuri uurimisel tehtud just viimastel kümnenditel suuri edusamme. Nii et need, kes on, nagu mina, lugenud lapsena Vladmir Kuzmištševi raamatut "Üksi kolmesaja vastu", peab arvestama terve hulga üllatuste, uue info ning varasemate teadmiste revideerimisega, mis Fosterit lugedes ees ootavad. Asjatu ongi neid kahte raamatut võrrelda. Tuleb lihtsalt tunnistada, et viimase poolsajandi jooksul on Vahe-Ameerikas läbi viidud tohutu hulk põhjalikke väljakaevamisi, meeletult on edenenud arusaamine maiade keelest ja kirjast ning koos kõige sellega on kujunenud ka üha terviklikum pilt selle rahva ajaloost, kultuurist, majandusest, usundist, teadusest, sõjandusest, lühidalt – kõigest.

Ja kõigest sellest saab "Muistsete maiade maailma" lugeja tänapäeva pidevalt uuenevat uurimisseisu arvestades hea ülevaate. Ülesehituselt on Fosteri koostatud raamat ülikooliõpik. Teos jaguneb 12 temaatiliseks peatükiks, mis on omakorda jagatud lühemateks alapeatükkideks. Neist enamiku on kirjutanud Foster ise, mõned aga tema kolleegid.

Raamat algab üldiste teemadega, rääkides kõigepealt metoodikast ja uurimisseisust, seejärel võetakse sajakonnal leheküljel läbi maia tsivilisatsiooni areng algusest kuni Hispaania vallutuseni, siis minnakse edasi temaatiliselt.

Nõnda ongi raamatut võimalik lugeda tükati, siit ja sealt. Tõsi – enne hilisemate peatükkide juurde asumist on mõttekas töötada läbi raamatu esimesed 140 lehekülge, sest teos on tihe, kubisedes aastaarvudest, esmapilgul hääldumatutest isiku- ja poeetilistest kohanimedest, mistõttu on raamatu alguses esitatud põhiteadmised edasis mõistmiseks hädavajalikud.

"Muistsete maiade maailm" eeldab lugejalt tähelepanelikkust ja huvi teema vastu. Paha ei tee ka üldisem ajaloo- ja kultuurihuvi, kuid, nagu öeldud – raamat on põhimõtteliselt õpik. See tähendab, et kes paksu, enam kui viiesajaleheküljelist käsitlust kätte võttes suurt mitte midagi muistse Ameerika ajaloost ei tea, saab lugedes teada, mis vaja ning nii orienteerub lugeja peagi vabalt maiade ajaloo nüanssides ja suudab peagi ehk isegi vahet teha Kesk-Peténi, Usumacinta ja Chichén Itzá arhitektuuristiilidel...

Sellega seoses tuleb rõhutada ka illustratsioonide olulisust raamatus. Lehekülgedel leidub nii fotosid, joonistusi kui ka skeeme ja kaarte. Fotodelt vaatavad vastu maia linnade, templite ja paleede vaated. Joonistused on peamiselt maia reljeefide kujutised, millele on alati lisatud põhjalikud kirjeldused. Samuti on raamatus maia kirja ja arvude pildid ja selgitused, mis aitavad mõista maiade hullumeelsuseni keerulist kirja ning geniaalsuseni lihtsat arvusüsteemi. Lühidalt: kõik, mida tahtsite kunagi maiade kohta teada, on siin raamatus kirjas. Ja rohkemgi veel.

Uurimisseis küll muutub, uut teavet lisandub, kuid "Muistsete maiade maailma" lugemine annab jooksva uue info mõistmiseks vajaliku põhja kätte ning sellel teosel on kahtlemata jääv väärtus. Eks see ole ka põhjus, miks olen raamatut kümne aasta jooksul ikka ja jälle riiulist välja võtnud ning lugenud või mingeid kohti ka üle lugenud.

Toimetaja: Rutt Ernits



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
"November""November"
"November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk