Ott Karulin: Suured munejad ja Lembitu pea ({{commentsTotal}})

"Praktiline Eesti ajalugu" Autor/allikas: uusteater.ee

Kui žanriks on valitud lustimäng Kukerpillide lauludega, on nii kerged kalambuurid kui ka satiir näitlejate mängus ootuspärane.

Tartu Uue teatri "Praktiline Eesti ajalugu", autor ja lavastaja Ivar Põllu, kostüümikunstnik Kristiina Põllu, toidukunstnik Ann Ideon, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikajuhid Rando Kruus ja Oliver Vare. Mängivad Maarja Mitt, Maarja Jakobson, Robert Annus, Tambet Seling, Rando Kruus, Oliver Vare ja Ann Ideon. Esietendus 23. II Tartu Uues teatris.

Kuidas see nüüd siis ikkagi läks niimoodi? Alguses ju täitsa oli: veest sai õige pea välja tuldud kuivale maale, kus küll, jah, oli alguses raske, "viljatu kudemine", aga innovatsioon ei lasknud end kaua oodata ja "varsti munes iga teine". Oh, kus siis alles tehti piu ja tehti pau (ja kui veel turule tuli inimene – ja tuli!), aga praeguseks on järel ainult piu-piu ja "tahan lennata – aga mitte eriti kõrgelt".

Ivar Põllu kirjutatud ja lavastatud "Praktiline Eesti ajalugu" alustab sisus bravuurikalt, kuigi väljenduses tagasihoidlikult imestades: "Kuidas on see juhtunud / Et mina / Olen jõudnud siia / Nii kaugele / Nii kõrgele / Mina / Inimene / Kuidas ma olen end üles töötanud / Tippu / Toitumisahela kõrgeimale pulgale," mõtiskleb kokk (Ann Ideon) avamonoloogis ja lubab: "Kohe jutustan teile …" Edasi tõepoolest ka jutustatakse, vähemalt Lembitu lavaletuleku ja ristisõdadeni. Seejärel unustab dramaturg valitud võtte justkui ära ja pöördub ettenäitamise poole. Peaaegu alati toimuvad need stseenid söögilaua ümber, aga kui juba kokk ja pliit on laval, siis polegi põhjust tegevuspaiga otsinguil köögist liiga kaugele ukerdada. Jutustavad peamiselt naised (lisaks Ideonile Maarja Mitt ja Maarja Jakobson) – ja mitte sugugi seetõttu, et naise koht on köögis ("Kui naine armastab meest …," eks ole). Otse vastupidi, mehed ise on need, kes peavad loomisest olulisemaks teha teel koerustükke ("Hoian kõik endale!") ja saavad selle eest ka tublisti emmelt kiita ("Sa oled ilusasti kõik oma pudru ära söönud"). Või siis ägisevad ("Olen vana ja väsinud mees") ja süüdistavad niisama ("Sigaretid ja viinad ja kirglised naised / Mu elu kõik tuksi on keeranud nad") ning luuletavad läbi öö.

Minajutustusest loobumisel on ilmselt praktiline põhjus, soov varieerida lavastuse rütmi. Selle kaasnähe on seegi, et alguses kehtestatud kollektiivne identiteet (mina, inimene, võimaldab samastuda igal vaatajal) lahustub tegelaste vahel ning tegijast saab tehtav, eestvedajast solgutatu. Iseenesest ei erinegi see palju meie põlistunud ajalookäsitlusest, mille kohaselt on eestlased küll tublid võõrvõimu ärakannatajad (700 aastat orjapõlve), aga oma loo seadjatena paratamatult kammitsais. Seega on lavastaja valik ajalooliselt korrektne, kui ka dramaturgiliselt kaheldav ja ajalootõlgendusena pretensioonita. Viimasest on eriti kahju, sest pealkirjaski kasutatud praktilise ajaloo mõiste annab justkui lootust, et jutustatakse kuidagi teisiti, tegelikult – ja et see tegelikkus on pigem liialdatud kunstitõde, kui see lugu juba ajalooraamatust lavale on toodud.

See ei tähenda siiski, et Põllu tekst poleks nauditav, sest üksjagu kalambuure leiab sellest küll, peamiselt siiski avastseenide minajutustusest. Sest tõesti: mis saaks olla loomulikum ja loogilisem kui käsitleda maailma loomist inimese, just eestlase ajaloo esimese start-up’ina (on meil neid ju tänapäeval ühe elaniku kohta kõige rohkem maailmas): "Me ei alustanud suurelt / Pigem oli see selline underground / Omaette nokitsemine / Turg oli suurte munejate poolt ära jaotatud," nenditakse ja lisatakse: "Just praegugi on käimas suurem kampaania / Kus vanemad mudelid / Mis uue tarkvaraga ei jookse / Ei kohane uue kiirema eluga / Jäävad mängust välja / Tiksuvad vaikselt oma versiooniga lõpuni / Uuendusi enam neile ei tule". IT-rahvas, nagu me oleme.

Tekstile lisavad vurtsu ka ohtrad viited tüvitekstidele, nagu "Hamlet" ("Muidu passiksime kõik siin pimeduses ja mõtleksime, kas olla või mitte olla"), "Tõde ja õigus" ("Alguses tuleb teha palju tööd / Ja näha vaeva / Armastusest ära mõtlegi"), "Viimne reliikvia" ("Eks iga mees / On ise oma saatuse sepp / Ja oma õnne valaja") või ka nõukaaja kultuslik kokasaade "Vaata kööki". Viited tunneb vastuvõtja raskusteta ära ja eelkõige teenivad need eesmärki laiendada lavastuse emotsionaalset välja, viia publik kiirelt varasema vaatajakogemuse pealt stseeni ajaloolisse konteksti ja meeleolusse sisse. Ehk liigagi kergesti?

Mitmed viited mõjuvad asjana iseeneses, tõlgenduseta naerukiskujatena, kuigi on ka erandeid. Nii on vägagi kurbnaljakas kuulda "Mässajate laulu" väega sõnu Lembitu (Tambet Seling) suust, kellest järel vaid pea rüütlipere toidulaual. Veelgi hinnangulisemad on tekstis kasutatud kuulsate presidentide Donald Trumpi ja Toomas Hendrik Ilvese loosungite parafraasid, nagu "Teeme Eesti jälle suureks!" ja "Me elagu!". Neist esimest hõiskab uhkelt seesama Lembitu pea ning teist lausutakse päris lavastuse lõpuosas, kus on jõutud tänapäeva, toosti lõpetuseks grillipeol, kus muu hulgas teeseldud, üleolekuga palistatud murega meenutatakse neid, kel vähem õnne olnud: "Kuid on inimesi / … / Kes ei saa endale lubada isegi tavatoitu / Mahetoidust rääkimata / Kes on sunnitud tarbima / Rafineerimata suhkrut / Ning suurtes lihavabrikutes kasvanud loomade / Stressist läbiimbunud liha / Mistõttu ei saa pahaks panna / Et nad ka mõtlevad teisiti kui meie". Kui need parafraasid pole hinnang Eesti viimaste kümnendite ühiskonna lõhestumist toitnud poliitikale ja viide pead tõstvale paremäärmuslusele, siis …

Riie ei tohiks siiski meest rikkuda ja kui juba on žanriks valitud lustimäng Kukerpillide lauludega, on nii kerged kalambuurid kui ka satiir näitlejate mängus ootuspärane (eriti hoos on Robert Annus, kelle huulilt pääseb valla mitu mahlakat aktsenti ning kehakoomikaga värvitud laulukest). Mingil põhjusel jääb aga üks vint lõpetuseks puudu. Teine vaatus algab talurahva äpardunud kohvikeetmise looga (rumalukesed püüavad sellest kallist kraamist putru teha, aga ei tee seda söödavaks ohtralt lisatud sool, suhkur ega piimgi), mis järgmises stseenis, kui lavale astuvad Estonia teatri rajajad Theodor Altermann ja Paul Pinna (esitatuna muidugi kenitleva aktsendi ja rõhutatud maneeridega), mängitakse sakste moodi spektaaklit teha tahtvate eestlaste näidendiks. Selle kohta arvab Theodor muu hulgas: "Mulle ei meeldi need karikatuursed naljamängud, kus eestlasi kujutatakse kummaliste rumalate olevustena. Minu meelest on see selgelt maitsetu." Eesti kutselise teatri esimese Hamleti hinnang võiks Põllu lavastuses mõjuda eestlaste suhtes valusalt enesekriitilisena, kui sel oleks jõudu tühistada sinnani kasutusel olnud "Praktilise Eesti ajaloo" karikeeritud jutustamis- ja mänguviis, aga ei ole seda, sest stseenile järgneb veel kogu alkoholilembene nõukogude aeg ja iseseisvuse taastamisega turumajanduse petlikesse laintesse sukeldumine, mis lahendatud lavastuslikult (ja kahjuks ka tõlgendatud) vanal viisil. Kuidagi ei hakka toimima ka lavastust lõpetama planeeritud kõverpeegel: laul "Ma tahan lennata – aga mitte eriti kõrgelt" mõjub saalist vaadates pigem jaatava järelduse kui tekstiraamatus kirjas oleva hinnanguna "vähenõudlikule seikluslikkusele ja tasapasasele alalhoidlikkusele". Jääb muidugi võimalus, et lavastaja on iroonia nii osavalt ära peitnud, et pealiskaudsemal vaatajal jääbki see leidmata, aga publikuvaatlus seda ei toeta.

Loe artiklit Sirbist.

Toimetaja: Rutt Ernits

Allikas: Sirp



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.