Arvustus. Haudvaikne jumal ja kõrvulukustav armastus ({{commentsTotal}})

Jan Uuspõld
Jan Uuspõld "Talvevalguses". Autor/allikas: Theatrum

Uus lavastus

Ingmar Bergman, "Talvevalgus"

Lavastaja: Andri Luup

Kunstnik: Pille Jänes

Muusika: Ene Salumäe

Osades: Jan Uuspõld, Maria Peterson, Helvin Kaljula, Anneli Tuulik, Tiit Alte jt.

Theatrumi esietendus 30. märtsil Tallinna Transpordikoolis

Kui Theatrumi "Joobnute" groteskselt moonutatud maailmas lalisevad deliiriumi veerel vaakuvad tegelased vahetpidamata Jumala sosinast, siis Ingmar Bergmani "Talvevalguse" karmil kõnnumaal valitseb talumatu Jumala vaikus. On üksnes pastor, kes ei kuule enam Jumala häält ega oska kuulda inimeste omi.

Andri Luubi lavastus algab Bergmani filmi avakaadritega. Vaikuses jooksvad tiitrid, üksildane kirik kevadtalviselt lohutul maastikul, sõnatult tagalavale ekraani ette rivistuvad tegelased. Ja siis oleme me ühtäkki selle kiriku sees, filmist väljas ja teatris. Vaatajad, aga võibolla ka kogudus, sest oma esimese jutluse ning pika, rõhutatult ja rõhuvalt monotoonse armulaua, peab pastor Tomas Ericsson (Jan Uuspõld) saalitulede põledes.

Seda vaataja või osalise kahestumist, mõlema üheaegset võimalikkust, toetab ka Pille Jänese vaimustavalt napp, ent mänguline kujundus. Ristikujuline mängupind markeerib kiriku põhiplaani: kaugelt istmeridade vahelt algab pikk altarini viiv poodium, mis suubub Transpordikooli statsionaarse lava ette paigutatud mängupinnale ja lõpeb mõni aste kõrgemal asuva kantsliga. Lisaks valge harmoonika mängupinna vasakus servas ja neli erkvalget skandinaavialikult napi joonega puutooli. Ning viiskümmend halli varjundit kostüümides. Ülimalt lakooniliste vahenditega loodud maailm, range, aga samas väga teatraalne ja kujundlik.

Just siin peitub ka Andri Luubi lavastuse suurim voorus: "Talvevalgus" on sisimas, tunnetuselt autoritruu, täpselt bergmanlik töö. Halastamatu. Karge. Sentimendivaba. Bergman ega Luup ei mõista kohut ega anna armu. Laval on kitsikuses, abitud ja enesekesksed inimesed, kes talitavad oma parimat äratundmist mööda. Ja teevad sellega tahtmatult, aga julmalt haiget nii iseendale kui teistele.

Jumala kaotanud pastor, kes tõukab jõhkralt eemale armastava naise. Globaalse kurjuse kinnisideesse klammerdunud kalur, kes laseb endale kuuli pähe ja jätab ihuüksi oma kolmandat last ootava abikaasa. Trotslikult jumalat eitav õpetajapreili, kes nõuab piiritu armastuse eest kasvõi pisut hoolimist. Võibolla on pastor neist kõigist kõige egoistlikum, aga... võibolla ka mitte.

“Talvevalguse” kõige peenema näitlejatöö teeb Maria Peterson – see kuklasse lükatud kootud baretiga jumalasulase armastust ihkav koolipreili on ju toosama väike ja kange Antigone, keda Maria Peterson 20 aastat tagasi mängis. Sama jonnakalt eitav ja jaatav. Aga suureks sirgunud. Naine, kes teab, et armastus maksab hingehinda, ja ei kohku tagasi. Petersoni osalahenduses ei ole ühtki forte't, see on intensiivne hall. Ja tema pikk monoloog, kiri pastorile, mille ettelugemist alustavad Maria Peterson ja Jan Uuspõld sünkroonis, kahehäälselt, on ilmselt pilt, mis sellest lavastusest ka kahekümne aasta pärast meelde tuleb.

Jan Uuspõllu pastori puhul püüavad pilku detailid – pikad plastilised sõrmed, kui Ericsson armulaualeiba jagab, nurgeliselt kammitsetud poosid, kui õpetaja uinub või köhahoos vappub. Tervikuna mõjub Uuspõllu osalahendus siiski kraadi võrra liiga väliselt ja groteskselt. Kohati on see pigem saatan ise kui vaimust vaevatu, rohkem Mefisto kui Tomas Ericsson.

Lavastuslikke liiasusi on ka "Talvevalguses" tervikuna. Mõni kujund – vikatiga üle tagalava sammuv kalur, groteskne tumm pantomiim pastori siseheitluste näitlikustamiseks – tundub liigne. Videokasutuse selget kargust lõhub üks pikk ja kunstlik episood, kus kaamera jälgib suures plaanis Jan Uuspõllu ekslevat-otsivat pilku. Lavastuse minimalistliku lihtsuse taustal mõjuvad need pildid magusalt teatraalseina.

Sest finaal – pastor Ericssoni jutlus tühjas kirikus – on täpne Bergman. Olgu või tühjas ruumis, mees teeb, mis on tema kohus. Või õigupoolest, Ericssonil ei ole valikut. See on ainus, mida ta suudab. Rääkida jumalast ja jumalaga, vaikigu see pealegi. Ainsale kuulajale – õpetajapreili Lundbergile – , kes ei usu Jumalat, aga usub Ericssoni.

Ja siis järgnevad tiitrid. Vaikuses nagu Bergmani filmiski. Aga seekord Theatrumi lavastuse tegijate nimedega. Väga ilus ja stiilne raam.

Toimetaja: Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.