Arvustus. Haudvaikne jumal ja kõrvulukustav armastus ({{commentsTotal}})

Jan Uuspõld
Jan Uuspõld "Talvevalguses". Autor/allikas: Theatrum

Uus lavastus

Ingmar Bergman, "Talvevalgus"

Lavastaja: Andri Luup

Kunstnik: Pille Jänes

Muusika: Ene Salumäe

Osades: Jan Uuspõld, Maria Peterson, Helvin Kaljula, Anneli Tuulik, Tiit Alte jt.

Theatrumi esietendus 30. märtsil Tallinna Transpordikoolis

Kui Theatrumi "Joobnute" groteskselt moonutatud maailmas lalisevad deliiriumi veerel vaakuvad tegelased vahetpidamata Jumala sosinast, siis Ingmar Bergmani "Talvevalguse" karmil kõnnumaal valitseb talumatu Jumala vaikus. On üksnes pastor, kes ei kuule enam Jumala häält ega oska kuulda inimeste omi.

Andri Luubi lavastus algab Bergmani filmi avakaadritega. Vaikuses jooksvad tiitrid, üksildane kirik kevadtalviselt lohutul maastikul, sõnatult tagalavale ekraani ette rivistuvad tegelased. Ja siis oleme me ühtäkki selle kiriku sees, filmist väljas ja teatris. Vaatajad, aga võibolla ka kogudus, sest oma esimese jutluse ning pika, rõhutatult ja rõhuvalt monotoonse armulaua, peab pastor Tomas Ericsson (Jan Uuspõld) saalitulede põledes.

Seda vaataja või osalise kahestumist, mõlema üheaegset võimalikkust, toetab ka Pille Jänese vaimustavalt napp, ent mänguline kujundus. Ristikujuline mängupind markeerib kiriku põhiplaani: kaugelt istmeridade vahelt algab pikk altarini viiv poodium, mis suubub Transpordikooli statsionaarse lava ette paigutatud mängupinnale ja lõpeb mõni aste kõrgemal asuva kantsliga. Lisaks valge harmoonika mängupinna vasakus servas ja neli erkvalget skandinaavialikult napi joonega puutooli. Ning viiskümmend halli varjundit kostüümides. Ülimalt lakooniliste vahenditega loodud maailm, range, aga samas väga teatraalne ja kujundlik.

Just siin peitub ka Andri Luubi lavastuse suurim voorus: "Talvevalgus" on sisimas, tunnetuselt autoritruu, täpselt bergmanlik töö. Halastamatu. Karge. Sentimendivaba. Bergman ega Luup ei mõista kohut ega anna armu. Laval on kitsikuses, abitud ja enesekesksed inimesed, kes talitavad oma parimat äratundmist mööda. Ja teevad sellega tahtmatult, aga julmalt haiget nii iseendale kui teistele.

Jumala kaotanud pastor, kes tõukab jõhkralt eemale armastava naise. Globaalse kurjuse kinnisideesse klammerdunud kalur, kes laseb endale kuuli pähe ja jätab ihuüksi oma kolmandat last ootava abikaasa. Trotslikult jumalat eitav õpetajapreili, kes nõuab piiritu armastuse eest kasvõi pisut hoolimist. Võibolla on pastor neist kõigist kõige egoistlikum, aga... võibolla ka mitte.

“Talvevalguse” kõige peenema näitlejatöö teeb Maria Peterson – see kuklasse lükatud kootud baretiga jumalasulase armastust ihkav koolipreili on ju toosama väike ja kange Antigone, keda Maria Peterson 20 aastat tagasi mängis. Sama jonnakalt eitav ja jaatav. Aga suureks sirgunud. Naine, kes teab, et armastus maksab hingehinda, ja ei kohku tagasi. Petersoni osalahenduses ei ole ühtki forte't, see on intensiivne hall. Ja tema pikk monoloog, kiri pastorile, mille ettelugemist alustavad Maria Peterson ja Jan Uuspõld sünkroonis, kahehäälselt, on ilmselt pilt, mis sellest lavastusest ka kahekümne aasta pärast meelde tuleb.

Jan Uuspõllu pastori puhul püüavad pilku detailid – pikad plastilised sõrmed, kui Ericsson armulaualeiba jagab, nurgeliselt kammitsetud poosid, kui õpetaja uinub või köhahoos vappub. Tervikuna mõjub Uuspõllu osalahendus siiski kraadi võrra liiga väliselt ja groteskselt. Kohati on see pigem saatan ise kui vaimust vaevatu, rohkem Mefisto kui Tomas Ericsson.

Lavastuslikke liiasusi on ka "Talvevalguses" tervikuna. Mõni kujund – vikatiga üle tagalava sammuv kalur, groteskne tumm pantomiim pastori siseheitluste näitlikustamiseks – tundub liigne. Videokasutuse selget kargust lõhub üks pikk ja kunstlik episood, kus kaamera jälgib suures plaanis Jan Uuspõllu ekslevat-otsivat pilku. Lavastuse minimalistliku lihtsuse taustal mõjuvad need pildid magusalt teatraalseina.

Sest finaal – pastor Ericssoni jutlus tühjas kirikus – on täpne Bergman. Olgu või tühjas ruumis, mees teeb, mis on tema kohus. Või õigupoolest, Ericssonil ei ole valikut. See on ainus, mida ta suudab. Rääkida jumalast ja jumalaga, vaikigu see pealegi. Ainsale kuulajale – õpetajapreili Lundbergile – , kes ei usu Jumalat, aga usub Ericssoni.

Ja siis järgnevad tiitrid. Vaikuses nagu Bergmani filmiski. Aga seekord Theatrumi lavastuse tegijate nimedega. Väga ilus ja stiilne raam.

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: