Janno Bergmann: tagasivaatamine on enda mõtestamine ({{commentsTotal}})

Janno Bergmann
Janno Bergmann Autor: Rae kultuurikeskus

Möödunud nädalal avati Rae kultuurikeskuse fuajeegaleriis uus näitus, tegu on kaasaegse kunstniku Janno Bergmanni töödega. Mart Niineste tegi autoriga intervjuu.

Kõigist kunstivormidest valisid seekord näitamiseks kaks fotoseeriat. Miks nii ja miks just need?

Üks põhjus oli kindlasti see, et kui pakkumine tuli, siis ma parasjagu tegelesin nende seeriatega. Teiseks põhjuseks oli see, et Rae Kunsti Platsi tundusid need hästi sobivat.

Fotoseeria "Punane ja must" on algselt olnud üks teine teos, tahad sa sellest rääkida?

Algupärane teos valmis 1999. aastal ja sai loodud 35mm kinofilmile. Kogu loomeprotsess oli manuaalne ja füüsiline, mingit digitaalset sekkumist ega ka kaamerat ma protsessis ei kasutatud. Oli vaid tühja pildi ja heliribaga filmilint, värv, teip ning trükimasin.

Sellel ajal olin ma juba teinud mitmeid videoteoseid ja omandanud videomontaaži oskused. Samas tundus arvutiga montaaži tehes, et kogu protsess on kuidagi liialt etteaimatav ja tulemus kohati ehk isegi lamedavõitu või elutu. Seega huvitas mind töötamine low-tech vahenditega ja eksperimenteerimine. 

Sina ligi paarkümmend aastat tagasi ja sina nüüd – mis see on, mis "Punase ja musta" edasitöötlemisvääriliseks muutis?

Teose loomise järgselt 1990ndate aastate lõpus sai seda näidatud vaid kaks korda: Nongrata korraldatud Fideo ja Vilmi festivalil Pärnus Mai kinos ja Raivo Kelomehe korraldatud French-Baltic-Nordic Media festivalil offline@online Tallinna Kinomajas. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et töö oli 35mm kinofilmil ja selle näitamiseks oli vaja kinoprojektorit, mis enamasti olid aga kinosaalides ja ligipääs neile üsna piiratud. Nii jäigi taies riiulile rohkem kui 15 aastaks tolmu koguma.

Eelmise aasta kevadel pöördus minu poole sõber Indrek Palu, kes otsis mingit liikuva pildiga visuaali, millele komponeerida heliteos Merepäevadel Kultuurikatlas toimuva kontserdi jaoks. Materjal sai selleks tarbeks digitaliseeritud ja taiesele uuesti otsa vaadates sai mulle hetkega selgeks, et see väärib uut tegelemist ja tähelepanu.

Et siis kaasaegsest kunstnikust on saanud tagasivaataja?

Võib nii öelda küll, kui sa tahad näha siin mingeid vastuolusid. Mina neid ei näe – tagasivaatamine on loomulik protsess, millega kunstnik mõtestab enda loomingulist teekonda, mõtestab kaasaega ja ka ennast selles voolamises. Seega ma usun, et ei tule kahjuks ka kaasaegsel kunstnikul teha vahel väike tagasivaade. Peamine, et oleks, kuhu tagasi vaadata.

Hästi, see teine fotoseeria "Kosmiline köök" on alustatud mullu ning jätkuvalt töös. Esitled nagu poolikuvõitu tööd näitusel?

Poolikuvõitu? Ei, kindlasti mitte! Teos on juba terviklikuna vaadeldav, muidu ma poleks seda näitusele üles pannud. Kõik oluline, mis teeb selle teose tervikuna vaadeldavaks, on juba seal: narratiiv, visuaalne esteetika, kujuteldav aegruum jne. Küll aga, jah, on mul plaanis selle seeriaga edasi töötada. Võib-olla muutub tulevikus ka vormistus, sõltuvalt võimalustest.

Hetkel aga, ehk siis kaasajal, on ta valmidus 100% – mis juhtub homme või paari kuu pärast, on veel teadmata. Võib-olla lisandub seeriale veel pildimaterjali, võib-olla mitte – õnneks on see kunstniku enda otsustada.

Kas kuidagi kaasaegsem polnuks astuda üles mõne videokunstiteose või installatsiooniga?

Pean tõdema, et mulle jääb kahjuks hetkel üsna ähmaseks, mis võtmes sa määratled seda nn kaasaegsust. Kas sa viitad meediumile, sisule, vormistusele, interaktiivsuse defitsiidile või veel mingile väljakujunenud praktikale? Videoteosed on näitusel esindatud, minu hinnangul on neid seal kogunisti kaks. Mis puudutab installatsioonikunsti, siis sellega ma olen tegelenud viimased seitse aastat – viimase installatsiooni võtsin maha galeriist Metropol nädal enne selle näituse avamist.

Vahel on hea ja isegi vajalik teha ka midagi muud. Kindlasti on näituse tegemisel oma osa ka ruumi spetsiifikal. Rae Kunsti Plats on hea eksponeerimispind, kuid siin peab silmas pidama, et kunsti eksponeerimine ei ole kõnealuse ruumi ainus funktsioon – märkimisväärse osa ajast on ta ka kontserdi või etenduse külastaja jalutamise saal. Selliseid esmapilgul kõrvalisena näivaid nüansse tuleb tihti arvesse võtta, neid annab ületada, mugandada või kaaperdada, aga alati pole seda vaja teha, eriti veel, kui puudub taoline ülesandepüstitus.

Milline on tuleviku kunst?

Tuleviku kunst on tajusümbolite keeles, informatsiooni kadu saab seal olema praktiliselt olematu, tõlgendused võivad varieeruda vähesel määral ja seda tänu tõlgendaja assotsiatsioonidele!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: kultuur.rae.ee



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
"November""November"
"November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk