Janno Bergmann: tagasivaatamine on enda mõtestamine ({{commentsTotal}})

Janno Bergmann
Janno Bergmann Autor/allikas: Rae kultuurikeskus

Möödunud nädalal avati Rae kultuurikeskuse fuajeegaleriis uus näitus, tegu on kaasaegse kunstniku Janno Bergmanni töödega. Mart Niineste tegi autoriga intervjuu.

Kõigist kunstivormidest valisid seekord näitamiseks kaks fotoseeriat. Miks nii ja miks just need?

Üks põhjus oli kindlasti see, et kui pakkumine tuli, siis ma parasjagu tegelesin nende seeriatega. Teiseks põhjuseks oli see, et Rae Kunsti Platsi tundusid need hästi sobivat.

Fotoseeria "Punane ja must" on algselt olnud üks teine teos, tahad sa sellest rääkida?

Algupärane teos valmis 1999. aastal ja sai loodud 35mm kinofilmile. Kogu loomeprotsess oli manuaalne ja füüsiline, mingit digitaalset sekkumist ega ka kaamerat ma protsessis ei kasutatud. Oli vaid tühja pildi ja heliribaga filmilint, värv, teip ning trükimasin.

Sellel ajal olin ma juba teinud mitmeid videoteoseid ja omandanud videomontaaži oskused. Samas tundus arvutiga montaaži tehes, et kogu protsess on kuidagi liialt etteaimatav ja tulemus kohati ehk isegi lamedavõitu või elutu. Seega huvitas mind töötamine low-tech vahenditega ja eksperimenteerimine. 

Sina ligi paarkümmend aastat tagasi ja sina nüüd – mis see on, mis "Punase ja musta" edasitöötlemisvääriliseks muutis?

Teose loomise järgselt 1990ndate aastate lõpus sai seda näidatud vaid kaks korda: Nongrata korraldatud Fideo ja Vilmi festivalil Pärnus Mai kinos ja Raivo Kelomehe korraldatud French-Baltic-Nordic Media festivalil offline@online Tallinna Kinomajas. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et töö oli 35mm kinofilmil ja selle näitamiseks oli vaja kinoprojektorit, mis enamasti olid aga kinosaalides ja ligipääs neile üsna piiratud. Nii jäigi taies riiulile rohkem kui 15 aastaks tolmu koguma.

Eelmise aasta kevadel pöördus minu poole sõber Indrek Palu, kes otsis mingit liikuva pildiga visuaali, millele komponeerida heliteos Merepäevadel Kultuurikatlas toimuva kontserdi jaoks. Materjal sai selleks tarbeks digitaliseeritud ja taiesele uuesti otsa vaadates sai mulle hetkega selgeks, et see väärib uut tegelemist ja tähelepanu.

Et siis kaasaegsest kunstnikust on saanud tagasivaataja?

Võib nii öelda küll, kui sa tahad näha siin mingeid vastuolusid. Mina neid ei näe – tagasivaatamine on loomulik protsess, millega kunstnik mõtestab enda loomingulist teekonda, mõtestab kaasaega ja ka ennast selles voolamises. Seega ma usun, et ei tule kahjuks ka kaasaegsel kunstnikul teha vahel väike tagasivaade. Peamine, et oleks, kuhu tagasi vaadata.

Hästi, see teine fotoseeria "Kosmiline köök" on alustatud mullu ning jätkuvalt töös. Esitled nagu poolikuvõitu tööd näitusel?

Poolikuvõitu? Ei, kindlasti mitte! Teos on juba terviklikuna vaadeldav, muidu ma poleks seda näitusele üles pannud. Kõik oluline, mis teeb selle teose tervikuna vaadeldavaks, on juba seal: narratiiv, visuaalne esteetika, kujuteldav aegruum jne. Küll aga, jah, on mul plaanis selle seeriaga edasi töötada. Võib-olla muutub tulevikus ka vormistus, sõltuvalt võimalustest.

Hetkel aga, ehk siis kaasajal, on ta valmidus 100% – mis juhtub homme või paari kuu pärast, on veel teadmata. Võib-olla lisandub seeriale veel pildimaterjali, võib-olla mitte – õnneks on see kunstniku enda otsustada.

Kas kuidagi kaasaegsem polnuks astuda üles mõne videokunstiteose või installatsiooniga?

Pean tõdema, et mulle jääb kahjuks hetkel üsna ähmaseks, mis võtmes sa määratled seda nn kaasaegsust. Kas sa viitad meediumile, sisule, vormistusele, interaktiivsuse defitsiidile või veel mingile väljakujunenud praktikale? Videoteosed on näitusel esindatud, minu hinnangul on neid seal kogunisti kaks. Mis puudutab installatsioonikunsti, siis sellega ma olen tegelenud viimased seitse aastat – viimase installatsiooni võtsin maha galeriist Metropol nädal enne selle näituse avamist.

Vahel on hea ja isegi vajalik teha ka midagi muud. Kindlasti on näituse tegemisel oma osa ka ruumi spetsiifikal. Rae Kunsti Plats on hea eksponeerimispind, kuid siin peab silmas pidama, et kunsti eksponeerimine ei ole kõnealuse ruumi ainus funktsioon – märkimisväärse osa ajast on ta ka kontserdi või etenduse külastaja jalutamise saal. Selliseid esmapilgul kõrvalisena näivaid nüansse tuleb tihti arvesse võtta, neid annab ületada, mugandada või kaaperdada, aga alati pole seda vaja teha, eriti veel, kui puudub taoline ülesandepüstitus.

Milline on tuleviku kunst?

Tuleviku kunst on tajusümbolite keeles, informatsiooni kadu saab seal olema praktiliselt olematu, tõlgendused võivad varieeruda vähesel määral ja seda tänu tõlgendaja assotsiatsioonidele!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: kultuur.rae.ee



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.