Jaak Allik: viimaste aastate lavastajaõpe on suures osas juhuslik ({{commentsTotal}})

Postimees/Scanpix
Postimees/Scanpix

Millises seisus on Eesti lavastajaõpe? Erle Loonurm esitas raadio kultuuriuudiste tarbeks Jaak Allikule selle kohta paar küsimust.

Allik arvab, et lavastajaõppe juures peaks õpilast suunama ja jälgima mõni suurmeister, lavastajaõpe peaks olema teine kõrgharidus ning lavastajaks pürgijaid peaks innukamalt välismaale õppima saatma.

Te kirjutasite möödunud aasta lõpus ilmunud arvustuses "Lavastajaõppest "Tasujate" näitel", et noori häid lavastajaid tuleb Eesti teatripilti juurde vähe ning esitasite küsimuse, kas ja kuivõrd saab üldse lavastajaks õppida/ õpetada. Mis täpsemalt selle olukorra nii nukraks Eesti lavastajaõppes teeb?

Minu meelest on põhiline see, et kui me räägime Eestis lavastajaks õppimisest või õpetamisest, siis selle juures on vajalik suure meistri kõrvalolek. Andeka lavastaja ja pedagoogi juuresolek, kes õpilase kujunemist suunab, jälgib, annab talle ülesandeid, annab talle töid ja vaatab tema lavastusi, oskab teda stažeerima suunata ja annab talle kirjandust.

Siis võib tulla näitlejast tõepoolest hea lavastaja, samuti nagu võib hea lavastaja tulla ka lavastajõppe läbinust. Kui vaadata kasvõi viimasel aastakümnel tegutsenud eesti lavastajaid, siis igaühe puhul oskame me nimetada meistri, kelle kõrval nad kasvanud on: Kaarin Raidi õpetaja oli Maria Knebel, Ingo Normetil Anatoli Efros, Jaan Toomingal ja Kalju Komissarovil, Merle Karusool, Lembit Petersonil Voldemar Panso.

Kui aga peaaegu sama noored kui teatrikoolist tulnud ise on, lähevad teatrikooli õpetajateks, ning asi toimub rohkem grupitöö põhimõttel omavahel tehes ning see ei leia lavastajapoolset aastatepikkust suunatud analüüsi, siis mulle ongi jäänud mulje, et viimastel aastatel on lavastajaõpe olnud teatrikoolis suures osas juhuslik: justkui uppuja päästmine oleks uppuja enese asi. Süsteemset tööd nendega viimase aastakümne vältel ei ole tehtud, mulle tundub.

Näitlejad lavastavad järjest enam. Äkki on tegu meie ajastule iseloomuliku tendentsiga, et n-ö kõik teevad kõike ja noored peavadki läbi löömiseks suutma end mitmel rindel tõestada? Või viitab see sellele, et lavastajaõpe ei suuda ajaga kaasas käia? Mida teha, et olukord paraneks?

Paljud lavastajad tulevadki näitlejaõppest ja samas on selge, et kõigil näitlejatel ei ole lavastamiseks annet, mõnel jälle on. Kuid sel juhul peaks lavastajaks õppimine olema siiski õpetaja poolt suunatud. See, et näitlejad ise lavastada tahavad, on täiesti normaalne.

Lavastajaõpe peaks olema teine kõrgharidus. Tal peaks olema kas näitlejabaas või mõne teise eriala baas all. Lavastajaks ei saa tulla õppima 18-aastaselt. Teine asi, mida meil üldse pole tehtud, on lavastajaks õppida tahtjaid stažeerima saata, kas aastaks või pooleks, ehk kauemakski. Saata nad kooli ajal välismaale – Venemaale, Saksamaale, Poola, kus on tugevad lavastajakoolkonnad, et toimuks üliõpilasvahetus kooli ajal, aga muidugi ka pärast kooli. Ma ei tea ühtegi meie noort lavastajat viimasest aastakümnest, kes oleks olnud aasta-kaks-kolm välismaal, vaadanud, kuidas seal suured lavastajad lavastavad. See aste on meil üldse puudu.

Kokku on aastail 2000–2016 Tallinnas lõpetanud 13 lavastajat, kellest praeguseks on jäänud oma eriala juurde kaheksa inimest (Ojasoo, Keller, Lennuk, Klemets, Koldits, Uusberg, Pukk, Mets), neile lisanduvad 11 dramaturgidiplomiga noort, kellest vähemati neli (Leesalu, Piik, Pihla, Koppelmaa) on asunud samuti lavastama.

Asja teeb mõtlemisväärseks aga fakt, et enam-vähem samal ajavahemikul (1998–2012) on Toompea kooli nende kolme lennu lõpetanutest, kus lavastajaõpet polnud, hakanud koguni seitse inimest lavastama (Aardam, Võigemast, Kõrve, Lagle, Lill, Moppel, Toompere jr). Nimekirjad on üsna võrdväärsed. – väljavõte arvustusest.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ridley Scott "Tulnukas" ("Alien")Ridley Scott "Tulnukas" ("Alien")
Kultuuriportaali kümme soovitust HÕFFiks

28. aprillil algab taas Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ning kultuuriportaal jagab selleks õõvast, koletistest ja eelkõige omalaadsetest elamustest tulvil nädalavahetuseks mõned soovitused.

Motor Tension EnsembleMotor Tension Ensemble
Arvustus. Motor Tension Ensemble lööb pehme rusikaga

Uus kassett
"We Are All Prisoners"
Motor Tension Ensemble
6/10

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk