Jaak Allik: viimaste aastate lavastajaõpe on suures osas juhuslik ({{commentsTotal}})

Postimees/Scanpix
Postimees/Scanpix

Millises seisus on Eesti lavastajaõpe? Erle Loonurm esitas raadio kultuuriuudiste tarbeks Jaak Allikule selle kohta paar küsimust.

Allik arvab, et lavastajaõppe juures peaks õpilast suunama ja jälgima mõni suurmeister, lavastajaõpe peaks olema teine kõrgharidus ning lavastajaks pürgijaid peaks innukamalt välismaale õppima saatma.

Te kirjutasite möödunud aasta lõpus ilmunud arvustuses "Lavastajaõppest "Tasujate" näitel", et noori häid lavastajaid tuleb Eesti teatripilti juurde vähe ning esitasite küsimuse, kas ja kuivõrd saab üldse lavastajaks õppida/ õpetada. Mis täpsemalt selle olukorra nii nukraks Eesti lavastajaõppes teeb?

Minu meelest on põhiline see, et kui me räägime Eestis lavastajaks õppimisest või õpetamisest, siis selle juures on vajalik suure meistri kõrvalolek. Andeka lavastaja ja pedagoogi juuresolek, kes õpilase kujunemist suunab, jälgib, annab talle ülesandeid, annab talle töid ja vaatab tema lavastusi, oskab teda stažeerima suunata ja annab talle kirjandust.

Siis võib tulla näitlejast tõepoolest hea lavastaja, samuti nagu võib hea lavastaja tulla ka lavastajõppe läbinust. Kui vaadata kasvõi viimasel aastakümnel tegutsenud eesti lavastajaid, siis igaühe puhul oskame me nimetada meistri, kelle kõrval nad kasvanud on: Kaarin Raidi õpetaja oli Maria Knebel, Ingo Normetil Anatoli Efros, Jaan Toomingal ja Kalju Komissarovil, Merle Karusool, Lembit Petersonil Voldemar Panso.

Kui aga peaaegu sama noored kui teatrikoolist tulnud ise on, lähevad teatrikooli õpetajateks, ning asi toimub rohkem grupitöö põhimõttel omavahel tehes ning see ei leia lavastajapoolset aastatepikkust suunatud analüüsi, siis mulle ongi jäänud mulje, et viimastel aastatel on lavastajaõpe olnud teatrikoolis suures osas juhuslik: justkui uppuja päästmine oleks uppuja enese asi. Süsteemset tööd nendega viimase aastakümne vältel ei ole tehtud, mulle tundub.

Näitlejad lavastavad järjest enam. Äkki on tegu meie ajastule iseloomuliku tendentsiga, et n-ö kõik teevad kõike ja noored peavadki läbi löömiseks suutma end mitmel rindel tõestada? Või viitab see sellele, et lavastajaõpe ei suuda ajaga kaasas käia? Mida teha, et olukord paraneks?

Paljud lavastajad tulevadki näitlejaõppest ja samas on selge, et kõigil näitlejatel ei ole lavastamiseks annet, mõnel jälle on. Kuid sel juhul peaks lavastajaks õppimine olema siiski õpetaja poolt suunatud. See, et näitlejad ise lavastada tahavad, on täiesti normaalne.

Lavastajaõpe peaks olema teine kõrgharidus. Tal peaks olema kas näitlejabaas või mõne teise eriala baas all. Lavastajaks ei saa tulla õppima 18-aastaselt. Teine asi, mida meil üldse pole tehtud, on lavastajaks õppida tahtjaid stažeerima saata, kas aastaks või pooleks, ehk kauemakski. Saata nad kooli ajal välismaale – Venemaale, Saksamaale, Poola, kus on tugevad lavastajakoolkonnad, et toimuks üliõpilasvahetus kooli ajal, aga muidugi ka pärast kooli. Ma ei tea ühtegi meie noort lavastajat viimasest aastakümnest, kes oleks olnud aasta-kaks-kolm välismaal, vaadanud, kuidas seal suured lavastajad lavastavad. See aste on meil üldse puudu.

Kokku on aastail 2000–2016 Tallinnas lõpetanud 13 lavastajat, kellest praeguseks on jäänud oma eriala juurde kaheksa inimest (Ojasoo, Keller, Lennuk, Klemets, Koldits, Uusberg, Pukk, Mets), neile lisanduvad 11 dramaturgidiplomiga noort, kellest vähemati neli (Leesalu, Piik, Pihla, Koppelmaa) on asunud samuti lavastama.

Asja teeb mõtlemisväärseks aga fakt, et enam-vähem samal ajavahemikul (1998–2012) on Toompea kooli nende kolme lennu lõpetanutest, kus lavastajaõpet polnud, hakanud koguni seitse inimest lavastama (Aardam, Võigemast, Kõrve, Lagle, Lill, Moppel, Toompere jr). Nimekirjad on üsna võrdväärsed. – väljavõte arvustusest.

Toimetaja: Madis Järvekülg



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.