Kunstihoones räägitakse lugu eesti kunstnikust, kes oli USAs linnapea ({{commentsTotal}})

{{1491899700000 | amCalendar}}

Alates 15. aprillist on Kunstihoone galeriis avatud Krist Gruijthuijseni kureeritud näitus "Lahustumine – Raivo Puusemp dialoogis". Väliseesti kunstniku Raivo Puusempa praktika lõppakord – Rosendale’i lahustumine seda ümbritsevasse linna – võiks näida rohkem haldusreformi kui kunstilise saavutusena.

Kui kunstnik Raivo Puusemp (sündinud 1942) 1975. aastal Rosendale’i (New Yorki osariik) linnapeaks valiti, oli linnake kimpus koormava maksusüsteemi ja probleemsete munitsipaalteenustega. Rosendale’i elanikel polnud valimiste ajal ega uue linnapea ametisoleku perioodil aimugi Puusempi tegevusest kontseptuaalse kunstnikuna, tema varajasest huvist fenomenoloogia vastu ega ka tema hilisematest katsetest grupidünaamika ja ühiskondlike-poliitiliste protsessidega.

"Elasin Rosendale’ist kahe miili kaugusel ja ühel hetkel ostsin sinna endale talu. Siis pöörduti mu poole poliitika asjus. Mõtlesin natuke järele, sest ma polnud kunagi poliitikaga tegelenud. Ma polnud isegi valimas käinud. Aga mida rohkem ma selle üle mõtlesin, seda enam sain aru, et see on hea võimalus teada saada, mida teha annab," meenutas Puusemp linnapeaks saamist.

Et Puusempi tööd praeguse aja Eestis rekontekstualiseerida, on palutud viiel kaasaegsel Eesti kunstnikul (Flo Kasearu, Krõõt Juurak, Kristina Norman, Mark Raidpere ja Margit Säde) tema kunstnikupraktikaga dialoogi astuda, et uurida eemaletõmbumise ja poliitilise tegevuse ideid.

Näituse algne versioon "Raivo Puusemp – Lahustumine" on olnud väljas Project Art Centre’is, Grazer Kunstvereinis ja Utah’ Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2012–2013), kuraatoriks Krist Gruijthuijsen, kes on praegu Berliini KunstWerke Kaasaegse Kunsti Instituudi juhataja.

Näitus jääb avatuks 14. maini. Vaata ka AK kultuuriuudiste asjakohast lugu pildist avanevast videoaknast.

Raivo Puusempist:

Raivo Puusemp sündis 1942. aastal Eestis. Varajases nooruses emigreerus ta USA-sse ja alustas seal õpinguid Salt Lake Citys asuvas Utah' ülikoolis. Pärast lõpetamist 1966. aastal kolis ta New Yorki.

1969. aastaks oli Puusemp oma tegevuse sidunud Muuseumi nimelise underground-kunsti rühmitusega. Tema huvi grupidünaamika ja sotsiopoliitiliste protsesside vastu leidsid väljenduse uut tüüpi töödes, mida Puusemp hakkas nimetama "mõjuteosteks":

"Ma sain aru, et mul on sittamoodi ideid … ja enamusel neid ei ole … tundsin, et ehk võiksin ma mõjutada inimesi neile ideesid andes nii, et kui nende töö avaldatakse või eksponeeritakse või misiganes, siis sellega on ka minu teos tehtud."

Pragmaatilise idealistina ohtlikult maailmaparandamise ja manipulatsiooni vahel laveerides suundus ta poliitikasse, viies kokku mõjutamise ja kontseptuaalse lähenemise aspektid: "Tahtsin vaadata kui kaugele annab minna selle mõjutamise asjaga ja miks nii vähe kunstnikke on söandanud poliitikasse sekkuda."  

1975. aastal valiti Puusemp Rosendale Village’i linnapeaks, mis oli kimpus koormava maksusüsteemi ja probleemsete munitsipaalteenustega. Puusemp käistles olukorda kunstilises vormis poliitilise probleemina ning veenis esialgu tõrksaid Rosendale Village’i elanikke haldusüksust laiali saatma – ta võrdles avalikult Rosendale Village’i majanduslikku ja sotsiaalset olukorda sellega, mida edukaks toimimiseks tegelikult vaja oleks:

"Mõtlesin natuke järele, sest ma polnud kunagi poliitikaga tegelenud. Ma polnud isegi valimas käinud. Aga mida rohkem ma selle üle mõtlesin, seda enam sain aru, et see on hea võimalus teada saada, mida teha annab."

1976. aasta 16. märtsil korraldati laialisaatmise referendum, mis kiideti heaks ülekaaluka, kaks ühe vastu häälteenamusega. Puusempa töö oli sellega tehtud, ta oli viinud Rosendale Village´i laguneva veevarustuse- ja kanalisatsiooni, aga ka korrakaitsesüsteemi konditsiooni, mis oli vajalik selleks, et ühineda naabruses asuva suurema ja hästitoimiva Rosendale´i linnaga.

1. oktoobril 1976 astus Puusemp linnapea ametikohalt tagasi. Ta dokumenteeris laialisaatmise protsessi ajaleheväljalõikeid, kohaliku omavalitsuse koosolekute protokolle ja avalikke dokumente kogudes, ja avaldas nad lühikese kokkuvõtva brošüürina. 

"Rosendale, avalik kunstiteos (1975–1977)" allutas sisutu poliitilise mikrosüsteemi tema autori, Raivo Puusempa omalaadse esteetikaga kunstikontseptsioonile. Õige varsti pärast Rosendale Village’i omavalitsuse laialisaatmist 1977. aastal tõmbus Puusemp kunstielust tagasi ja kolis oma perega Utah’sse. 

Toimetaja: Valner Valme



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: