Kunstihoones räägitakse lugu eesti kunstnikust, kes oli USAs linnapea ({{commentsTotal}})

{{1491899700000 | amCalendar}}

Alates 15. aprillist on Kunstihoone galeriis avatud Krist Gruijthuijseni kureeritud näitus "Lahustumine – Raivo Puusemp dialoogis". Väliseesti kunstniku Raivo Puusempa praktika lõppakord – Rosendale’i lahustumine seda ümbritsevasse linna – võiks näida rohkem haldusreformi kui kunstilise saavutusena.

Kui kunstnik Raivo Puusemp (sündinud 1942) 1975. aastal Rosendale’i (New Yorki osariik) linnapeaks valiti, oli linnake kimpus koormava maksusüsteemi ja probleemsete munitsipaalteenustega. Rosendale’i elanikel polnud valimiste ajal ega uue linnapea ametisoleku perioodil aimugi Puusempi tegevusest kontseptuaalse kunstnikuna, tema varajasest huvist fenomenoloogia vastu ega ka tema hilisematest katsetest grupidünaamika ja ühiskondlike-poliitiliste protsessidega.

"Elasin Rosendale’ist kahe miili kaugusel ja ühel hetkel ostsin sinna endale talu. Siis pöörduti mu poole poliitika asjus. Mõtlesin natuke järele, sest ma polnud kunagi poliitikaga tegelenud. Ma polnud isegi valimas käinud. Aga mida rohkem ma selle üle mõtlesin, seda enam sain aru, et see on hea võimalus teada saada, mida teha annab," meenutas Puusemp linnapeaks saamist.

Et Puusempi tööd praeguse aja Eestis rekontekstualiseerida, on palutud viiel kaasaegsel Eesti kunstnikul (Flo Kasearu, Krõõt Juurak, Kristina Norman, Mark Raidpere ja Margit Säde) tema kunstnikupraktikaga dialoogi astuda, et uurida eemaletõmbumise ja poliitilise tegevuse ideid.

Näituse algne versioon "Raivo Puusemp – Lahustumine" on olnud väljas Project Art Centre’is, Grazer Kunstvereinis ja Utah’ Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2012–2013), kuraatoriks Krist Gruijthuijsen, kes on praegu Berliini KunstWerke Kaasaegse Kunsti Instituudi juhataja.

Näitus jääb avatuks 14. maini. Vaata ka AK kultuuriuudiste asjakohast lugu pildist avanevast videoaknast.

Raivo Puusempist:

Raivo Puusemp sündis 1942. aastal Eestis. Varajases nooruses emigreerus ta USA-sse ja alustas seal õpinguid Salt Lake Citys asuvas Utah' ülikoolis. Pärast lõpetamist 1966. aastal kolis ta New Yorki.

1969. aastaks oli Puusemp oma tegevuse sidunud Muuseumi nimelise underground-kunsti rühmitusega. Tema huvi grupidünaamika ja sotsiopoliitiliste protsesside vastu leidsid väljenduse uut tüüpi töödes, mida Puusemp hakkas nimetama "mõjuteosteks":

"Ma sain aru, et mul on sittamoodi ideid … ja enamusel neid ei ole … tundsin, et ehk võiksin ma mõjutada inimesi neile ideesid andes nii, et kui nende töö avaldatakse või eksponeeritakse või misiganes, siis sellega on ka minu teos tehtud."

Pragmaatilise idealistina ohtlikult maailmaparandamise ja manipulatsiooni vahel laveerides suundus ta poliitikasse, viies kokku mõjutamise ja kontseptuaalse lähenemise aspektid: "Tahtsin vaadata kui kaugele annab minna selle mõjutamise asjaga ja miks nii vähe kunstnikke on söandanud poliitikasse sekkuda."  

1975. aastal valiti Puusemp Rosendale Village’i linnapeaks, mis oli kimpus koormava maksusüsteemi ja probleemsete munitsipaalteenustega. Puusemp käistles olukorda kunstilises vormis poliitilise probleemina ning veenis esialgu tõrksaid Rosendale Village’i elanikke haldusüksust laiali saatma – ta võrdles avalikult Rosendale Village’i majanduslikku ja sotsiaalset olukorda sellega, mida edukaks toimimiseks tegelikult vaja oleks:

"Mõtlesin natuke järele, sest ma polnud kunagi poliitikaga tegelenud. Ma polnud isegi valimas käinud. Aga mida rohkem ma selle üle mõtlesin, seda enam sain aru, et see on hea võimalus teada saada, mida teha annab."

1976. aasta 16. märtsil korraldati laialisaatmise referendum, mis kiideti heaks ülekaaluka, kaks ühe vastu häälteenamusega. Puusempa töö oli sellega tehtud, ta oli viinud Rosendale Village´i laguneva veevarustuse- ja kanalisatsiooni, aga ka korrakaitsesüsteemi konditsiooni, mis oli vajalik selleks, et ühineda naabruses asuva suurema ja hästitoimiva Rosendale´i linnaga.

1. oktoobril 1976 astus Puusemp linnapea ametikohalt tagasi. Ta dokumenteeris laialisaatmise protsessi ajaleheväljalõikeid, kohaliku omavalitsuse koosolekute protokolle ja avalikke dokumente kogudes, ja avaldas nad lühikese kokkuvõtva brošüürina. 

"Rosendale, avalik kunstiteos (1975–1977)" allutas sisutu poliitilise mikrosüsteemi tema autori, Raivo Puusempa omalaadse esteetikaga kunstikontseptsioonile. Õige varsti pärast Rosendale Village’i omavalitsuse laialisaatmist 1977. aastal tõmbus Puusemp kunstielust tagasi ja kolis oma perega Utah’sse. 

Toimetaja: Valner Valme



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.