Arvustus. Pilguheit teadlase hingellu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: wellcomeimages/Creative Commons

Uus raamat
Jaan Aru
"Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust"
Argo

Esmapilgul jäi mulje, et tegu on gümnaasiumiealistele suunatud teosega ajufunktsioonidest ja inimese bioloogilisest olemusest. Mida kaugemale lugeda, seda huvitamaks läks, sest tegu on ühtlasi uurimusega Jaan Arust ja tema maailmast. Seega üsna isiklik raamat, kus autor paljastab endast üpris palju. See tähendab, et raamat püüab teadust "inimlikustada" ja eks selle sihiga seda vast ka kirjutati. Kuigi esimestes peatükkides jääb mulje, nagu annaks autor üldise ülevaate juba aastakümneid olemasolevatest andmetest inimaju uuringute kohta, satub sisse ka isiklikke paljastusi. Järelikult on teos minu jaoks jaotatud teadvus/alateadvus-süsteemi, mille tavaolekus räägitakse justkui inimese enesetunnetusest, kuid selle all on vast autorilegi märkamatuks jääv alltekst, mis on palju huvitavam ning seega inimlikum.

Toonist saab mõista, et autor üritab teosega populariseerida teadust ning lugemise ajal tekib paratamatult mõte, et säärane raamat on sihilikult loodud vastukaaluks Eestis vohavale kristalliusule ja igasugusele new age'i hämale. Raamat ise ei sisalda uut informatsiooni viimaste arengute kohta ajuuuringutest, tehisintellektist ega muust reklaamitust. Pigem võtab autor ülesandeks jutustada kokkuvõtvalt igale lollilegi selgeks teaduse seisukohad võimalikult meeldivas võtmes: teose saanuks kokku panna ka teaduskraadita inimene, tsiteerides kokkuvõtteid une, tehisintellekti ja ajukeemia uuringuist. Säärane lähenemine on ilmselt vajalik autori sõnumiks, mis seisneb materialistlikus maailmavaates, kus inimene ise on juhuslikult kokkupandud universumi biorobot, keda on võimalik programmeerida ja parandada. Autor toob raamatus tihti näiteks oma lapse ja abikaasa. Oleks huvitav vaadata, kuidas ta kummalegi armastust avaldab: "Teis olevad juhuslikud bioloogilised faktorid vallandavad minu ajukeemias ahelreaktsiooni, mille tulemusena eelistan teid hetkel kõigile teistele inimestele, keda tunnen!" Samuti on üsna kummaline lugeda tema lähenemist inimese olemusele: kui aju ehk intellekt on arenenud piisava piirini, saabki temast inimene. Aju = inimene.

Ühest küljest selgitab autor käitumismustrite kujunemist ja samas eitab ta inimolemuse sügavamat tähendust. Kohe algul nendib Aru, kuidas ta kunagi üritas leida hinge või seda salapärast Miskit, mis teeb inimesest justkui inimese. Aga ta ei leidnud, temas toimus pettumine. Kui ta räägiks vaid sellest, mis teda sellele teele juhtis, mis kogemusi ta läbi elas: minu arust on siit raamatust puudu julgemini isiklikumaks minek. Sest see raamat on isiklikum, kui algul paista võib. Tegu on võrdlemisi noore mehe isiksuse kujunemisega, kes üritab leppida teadmatusega ja ülistada juba teatut: seetõttu üritab ta ilu näha aju keerukuses ja bioloogilistes detailides, sest ta ei leidnud endast seda Miskit. Ja kui endast ei leia, siis ei näe sa seda ka endast väljaspool asuvas maailmas. Selline võltsentusiasm hakkab raamatus pikapeale rusuvaks muutuma, sest laused nagu "Kas pole mitte põnev!" kõlavad tõesti ülalt alla vaatavatena ja lugejat tagantutsitavatena. Autor räägib oma sisemise lapsega, kes kompenseerib salapära kadu oma maailmast ja on seega sada protsenti pühendunud vähemalt katsutava ja tõestatava maailma nautimisega.

Eriti paljastub autori teaduslik dogmaatilisus intuitsioonist kõneldes, kus ta palub seda mitte usaldada ja selle tegelikult täiesti kõrvale lükata. Siinkohal jääb mulje pigem religioossest usukuulutamisest, kus autor on kunagi saanud haavata ja nüüd seda teemat väldib. Seetõttu võinukski teos olla väike autobiograafia, milles tibake teaduslikku teooriat. Hetkel on raamatusse kuhjatud 80 protsenti juba ammu teada juttu aju kujunemisest, une võimalikest funktsioonidest ja teaduse arvamusest teadvuse kohta. Autor ignoreerib igasuguseid teaduse dogmast väljapoole jäävaid nähtusi nagu kehaväliste kogemuste õigsust, intuitsiooni rolli teaduslike avastuste puhul ja muid tema jaoks ilmselt müstikasse kalduvaid teooriaid. Samuti üritab ta kramplikult selgitada, et on olemas ametlik teadus ja siis "mitteametlik". Laiema silmaringi omamise juures olnuks ta teadlik asjaolust, et kõiki neid käitumise ja teadvuse muutmise aspekte tunti juba tuhandeid aastaid tagasi erinevate vaimsete praktikate kaudu. Nüüd jõuab teadus lihtsalt tasapisi järele.

Muidugi saab väita, et niisugune raamat on teretulnud Eestit vallutava new age-loba valguses: "Ajust ja arust" peaksid tõesti lugema need inimesed, kes kulutavad raha erinevate poolvääriskivide ostmisele ja neile maagiliste omaduste kinnitamisele. Igasugused "maagilised" efektid tulevad pigem ajust, kuid kui sul puudub baasteadmine enda organismi toimemehhanismide kohta, täidab selle lünga ähmane udujutt. Eks ole aju ja isiksuse kujunemist puudutavatest seostest avalikkust ka kindlasti teavitada tarvis. Kuid elu pole kontrollitud keskkond. Eks lugeja võibki oma peas autoriga vaidlema jääda ja eks see olegi edasiviiv ja teretulnud nähtus. Kahjuks võib ennustada, et ega seda ei loe n-ö kristalliusku inimene, samamoodi, nagu ei loe pendliraamatut Aru või mina. Just selle tõttu oleks soovinud näha autorilt sama plastilisust ja visiooni oma väidetes ja lähenemises kirjapandule. Autor jätab tihti mulje kui pimedast inimesest, kelle vaimne masinavärk ei suuda tajuda teatud toone ja väidab, et neid polegi olemas ja kui sa seda tooni näed, siis sa tegelikult ikka ei näe. Mingis mõttes saaks laskuda kvantmehaanikasse ja teaduse sellistesse osadesse, kus reaalsus laguneb laiali ja vaatleja/teadlane ei saa rõhuda objektiivsusele. Ehk on see harivam, kainestavam ja valgustavam kui inimkeha masinolemuse huvitaks muutmise katse nende kaante vahel.

Üks huvitav mõttekäik veel siia lõppu: tehisintellektist rääkides arutavad säärased teadlased alati, kuidas masinat inimlikumaks teha, kuigi näiteks autori nägemus inimese olemusest just tehisintellekti kirjeldabki. Autor eitab vaimset teadust, mis on minu jaoks inimolemuse üheks tunnusmärgiks. Aju kasvab ise, kuid eitades oma kogenematuse põhjal ka armastuse, intuitsiooni ja muud "käega mitte katsutavad" ja testimatud seisundid, on juba küljest lõigatud säärane inimlikkuse osa, mida puhtalt bioloogiaga seletada ei saa. Ehk saab see teos kunagi isiklikuma järje, mida oleks palju harivam lugeda.

Toimetaja: Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.