Jüri Reinvere kirjutab Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevaks orkestriteose ({{commentsTotal}})

Ingmar Bergman ja Käbi Laretei
Ingmar Bergman ja Käbi Laretei Autor/allikas: Rootsi Raadio

2018. aasta veebruaris tuleb Göteborgis esiettekandele helilooja Jüri Reinvere ulatuslik orkestriteos. Teose tellijaks on Göteborgi sümfoonikud ning uudislugu kõlab orkestri kontsertidel koostöös Göteborgi rahvusvahelise filmifestivaliga.

2018. aastal tähistab maailm kuulsa Rootsi filmirežissööri ja lavastaja Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäeva ning Göteborgi Rahvusvaheline Filmifestival pühendab oma seekordse sündmuse Rootsi suurmehele.

Göteborgi sümfoonikute kontsertidel tuleb Jüri Reinvere uudisteose kõrval ettekandele veel rootsi heliloojate Hilding Rosenbergi, Karl-Birger Blomdahli ja Erik Nordgreni Bergmani filmidele loodud muusika. Göteborgi sümfoonikuid, üht maailma tipporkestrit, seovad Eestiga ka varasemad sidemed: just Neeme Järvi viis orkestri maailma absoluutsesse paremikku.

Göteborgi sümfoonikute kunstiline juht Marco Feklistoff kommenteerib: “Göteborgi sümfoonikud on koostööst Jüri Reinverega väga põnevil. Reinvere on end näidanud oma kahes ooperis virtuoosse orkestrile kirjutajana. Ta on Bergmani loomingu sügav tundja, olles olnud pikka aega nii Bergmani kui ka tema ühe elukaaslase, Käbi Laretei lähedane sõber.”

Jüri Reinvere kõneleb ideedest teose loomisel ning seostest Ingmar Bergmani ja tema loominguga: “Ingmar Bergman valdas fantastiliselt sõna ning samas armastas üle kõige muusikat. Keelekasutuses püüdles ta alati suurima selguse poole. Näiteks tema filmiskriptid on kõik omaette kunstiteosed. Bergman oli väga teadlik ka keele piiridest, vaikimisest ja karjetest, mis keele seisatavad. Rainer Maria Rilke on öelnud, et muusika on kui keele teine poolus. Ka muusikas on piirid, äär, kust enam edasi ei pääse ja muusika peab muutuma millekski muuks.
Minu teose põhiteemaks võikski olla selline kogum äärele jõudmisest, keele ja muusika piiridest.”

Jüri Reinvere pälvis 2015. aastal Eesti riikliku kultuuripreemia Norra Rahvusooperis esiettekandele tulnud ooperi “Peer Gynt” eest. Ka kirjanduslikult aktiivse helilooja artikleid Eesti ajakirjanduses hinnati tänavu Enn Soosaare esseistikapreemiaga. 

 

Toimetaja: Valner Valme



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.