Arvustus. Laaste lendab, katust ei saa ({{commentsTotal}})

Piret Bristol.
Piret Bristol. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uus raamat

Piret Bristol

"Pöörikoht"

Tuum

175 lk.

 

""Aga seal on ju Henrik Rissler. Mis sa tahad?"

Rissler seisis tõepoolest uksel.

"Laastu maha müüa," vastas ta. "Aga mul on kiire. Kas Doncker peab seda enne lugema, kui ma raha saan?"

"Lugema? Mis, kurat," ütles Markel. "Donckeril pole praegu aega ei lugeda ega kirjutada. Kui see hullumaja siin veel paar aastat kestab, on ta kirjaoskamatu.""

Hästi segane tsitaat, eks. Pärit vähetuntud – siin maal – rootsi kirjaniku Hjalmar Söderbergi raamatust "Tõsine mäng". Tegevus pannakse toime ajalehe toimetuses. Niisiis – mis laast see sihuke on, millest keegi Henrik Rissler räägib, katus tilgub läbi või ja mees kohe traksis, pakkumisega kohal.

Endale ka ei tulnud kohe meelde, et laastu all üht literatuurset vormi mõistetakse. Hästi segaselt määratletavat. Jutuks liiga lühike. Liiga mitu lauset, et minna aforismi või lihtviisiliselt mõtte alla. Riimis kah pole, et luuletajate kraesse ajada, isegi vabavärsiks liiga kohmakas.

Sisu veel omaette mure, sest võib olla lugu, arutlus, lihtsalt mingi pildi, äratundmise, hetke kirjeldus. Nagu pildike, ei oska küll joonistada suutemat, aga sihuke visand, millest isegi kunstmaaler ise ei tarvitse aru saada, mida ta sellega mõtles või nägi. Mis aga ometi kuidagi kallis on ja prügikasti ei lähe. Las olla, võibolla läheb kunagi tarvis. Võibolla jäi kuskilt üle. Võibolla kasvab kunagi millekski suuremaks, aga praegu veel ei tea.

Võimalik muidugi, et pandi nüüd nii puusse kui puusse. Eks literatuur lähe aina segasemaks, saa siin aru, mis porno, mis julge elu varjukülgede kujutamine.

Võibolla on laast midagi, mida raskepoolne ümber jutustada. Isegi kahe sõnaga kokku võtta. Läheb kodanik poodi, kohtab inimest, kes talle meelde ei tule. Oli kole ligitõmbav? Algusena, võibolla, kui sinna otsa jahuda 700 lehekülge mälukustutusest ja üleilmsetest vandenõudest. Laastus jääbki kõik kõigeks. Kõik. Tunne ise, mida tahad, mõtle, kui tahad.

Kasvõi, kas sokinõelumisel on veel mõtet ja mispärast seda enam ei tehta. Et keegi ei oska, on juhmivõitu vastus, kuigi kaheldamatult tõene.

Kuidas end peita ettevõtmiste eest, mida väidetakse kole tähtsad olevat. Koosolekud ja muidu töökäimine. Igaüks võib ennast ära tunda. Niisama midagi tunda, igaühe oma asi. Ma ju ütlesin, pikalt võib jahuda, ega selgemaks eriti lähe.

Eks teil tule endal lugeda. Selline pisike laast veel lõppu, et kui see raamat minuni jõudis, oli juba kaks inimest oma järjehoidja vahele unustanud. Mis midagi ütlema peaks.

Toimetaja: Valner Valme



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.