Arvustus. Laaste lendab, katust ei saa ({{commentsTotal}})

Piret Bristol.
Piret Bristol. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uus raamat

Piret Bristol

"Pöörikoht"

Tuum

175 lk.

 

""Aga seal on ju Henrik Rissler. Mis sa tahad?"

Rissler seisis tõepoolest uksel.

"Laastu maha müüa," vastas ta. "Aga mul on kiire. Kas Doncker peab seda enne lugema, kui ma raha saan?"

"Lugema? Mis, kurat," ütles Markel. "Donckeril pole praegu aega ei lugeda ega kirjutada. Kui see hullumaja siin veel paar aastat kestab, on ta kirjaoskamatu.""

Hästi segane tsitaat, eks. Pärit vähetuntud – siin maal – rootsi kirjaniku Hjalmar Söderbergi raamatust "Tõsine mäng". Tegevus pannakse toime ajalehe toimetuses. Niisiis – mis laast see sihuke on, millest keegi Henrik Rissler räägib, katus tilgub läbi või ja mees kohe traksis, pakkumisega kohal.

Endale ka ei tulnud kohe meelde, et laastu all üht literatuurset vormi mõistetakse. Hästi segaselt määratletavat. Jutuks liiga lühike. Liiga mitu lauset, et minna aforismi või lihtviisiliselt mõtte alla. Riimis kah pole, et luuletajate kraesse ajada, isegi vabavärsiks liiga kohmakas.

Sisu veel omaette mure, sest võib olla lugu, arutlus, lihtsalt mingi pildi, äratundmise, hetke kirjeldus. Nagu pildike, ei oska küll joonistada suutemat, aga sihuke visand, millest isegi kunstmaaler ise ei tarvitse aru saada, mida ta sellega mõtles või nägi. Mis aga ometi kuidagi kallis on ja prügikasti ei lähe. Las olla, võibolla läheb kunagi tarvis. Võibolla jäi kuskilt üle. Võibolla kasvab kunagi millekski suuremaks, aga praegu veel ei tea.

Võimalik muidugi, et pandi nüüd nii puusse kui puusse. Eks literatuur lähe aina segasemaks, saa siin aru, mis porno, mis julge elu varjukülgede kujutamine.

Võibolla on laast midagi, mida raskepoolne ümber jutustada. Isegi kahe sõnaga kokku võtta. Läheb kodanik poodi, kohtab inimest, kes talle meelde ei tule. Oli kole ligitõmbav? Algusena, võibolla, kui sinna otsa jahuda 700 lehekülge mälukustutusest ja üleilmsetest vandenõudest. Laastus jääbki kõik kõigeks. Kõik. Tunne ise, mida tahad, mõtle, kui tahad.

Kasvõi, kas sokinõelumisel on veel mõtet ja mispärast seda enam ei tehta. Et keegi ei oska, on juhmivõitu vastus, kuigi kaheldamatult tõene.

Kuidas end peita ettevõtmiste eest, mida väidetakse kole tähtsad olevat. Koosolekud ja muidu töökäimine. Igaüks võib ennast ära tunda. Niisama midagi tunda, igaühe oma asi. Ma ju ütlesin, pikalt võib jahuda, ega selgemaks eriti lähe.

Eks teil tule endal lugeda. Selline pisike laast veel lõppu, et kui see raamat minuni jõudis, oli juba kaks inimest oma järjehoidja vahele unustanud. Mis midagi ütlema peaks.

Toimetaja: Valner Valme



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: