Eesti autonoomia väljakuulutamisest on 100 aastat ({{commentsTotal}})

100 aastat autonoomia väljakuulutamisest: näitus TLÜ Akadeemilises raamatukogus.
100 aastat autonoomia väljakuulutamisest: näitus TLÜ Akadeemilises raamatukogus.

12. aprillil kell 12 TLÜ Akadeemilise Raamatukogu II korruse galeriis (Rävala 10) avatav näitus tähistab tähtsat tähtpäeva Eesti riikluse arengus – sajandi möödumist Eesti autonoomia väljakuulutamisest 12. aprillil 1917 Petrogradis (tänane Peterburg) Venemaa Ajutise Valitsuse poolt. Sellele eelnes 8. aprillil (26. märtsil vkj) Petrogradis võimas eestlaste manifestatsioon autonoomianõude toetuseks.

Eesti koguduse Jaani kiriku juurde kogunes umbes 40 000 eestlast (neist 10 000 – 12 000 sõjaväelast), kes liikusid sinimustvalgete lippude ja loosungitega sõjaväeorkestrite marsimuusika saatel läbi  pealinna Tauria palee juurde, et nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat. Neli päeva hiljem, 12. aprillil (30. märtsil vkj) kinnitaski Ajutine Valitsus määruse „Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta“, millega Eesti sai autonoomia sugemetega omavalitsuse. Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (Lõuna-Eesti) liideti üheks haldusalaks. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas uue kubermangukeskuse pealinnas Tallinnas tööd Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu.

Näituse kuraatorid on Jüri Trei Eest välisministeeriumist ja Harry Liivrand TLÜ Akadeemiline Raamatukogust, graafilise disaini autor Rene Haljasmäe. Näitusel (mis on samaaegselt väljas ka Peterburi Jaani kirikus) eksponeeritakse  autonoomiataotlust, haldusreformi ja manifestatsiooni kajastanud tollaseid ajalehti ja fotokoopiaid. Saavutatud autonoomia oli ainulaadne kogu Venemaal, muuseas kehtestati asjaajamiskeeleks eesti keel.

„Üheks esimeseks ja mõjuvamaks Eesti rahvuslise iseteadvuse avalduseks välise ilma ees tuleb pidada Petrogradis toimepandud eestlaste poliitilist meeleavaldust. Oma ulatuse poolest oli see ennenägemata suur ja mõju poolest ajalooline sündmus, mille mälestus osavõtjate südames iial ei kustu,“ kirjutas rongkäigust vaimustusega Petrogradi eestlaste ajaleht Pealinna Teataja. Need sõnad pole oma tähtsust kunagi kaotanud.

Väljapanku koostööpartnerid on Eesti Lipu Selts, Peterburi Jaani kiriku fond, Tippfoto, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Vanaraamatu Keskus, Eesti Post.

Näitus jääb avatuks 12. juunini. 

Toimetaja: Valner Valme



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.