"Pealtnägija" esitles Hitleri narkosõltuvuse paljastanud kirjanikku ({{commentsTotal}})

47aastane Norman Ohler on Berliinis elav ajakirjanik ja kirjanik, kelle raamatust "Blitzed: Drugs in the Third Reich" on saanud värske rahvusvaheline hitt. Adolf Hitler ning Natsi-Saksamaa on üks kõige läbiuuritum peatükk ajaloos ja seda üllatavam on, et Ohler suutis leida midagi nii uut: ta väidab, et füürer oli narkomaan ja tema armee saavutas paljuski edu tänu metamfetamiinile. 

On selge, et säärased väited tekitavad vastakaid arvamusi kuni küsimuseni, et kas ta püüab õigustada natside inimsusevastaseid kuritegusid, vahendas "Pealtnägija".

Viimase poole aasta sees on Ohler figureerinud pea kõigis suuremates lehtedes ja telekanalites. Tema väide, et Adolf Hitler oli uimastisõltlane ja natside narkotarbimine mõjutas oluliselt inimajaloo üht tumedamat peatükki, jätab ju vähesed ükskõikseks.

Ohler ütles, et esialgu oli tal üldsegi plaanis kirjutada ilukirjanduslik romaan, aga mida rohkem ta teema kohta uuris, seda enam mõistis, et faktid peaksid kõnelema enda eest.

Ohleri uurimusel põhineva raamatu lugu algab Saksa farmaatsiatööstuse õitsengust juba ülemöödunud sajandil. Et riigil polnud ülemerekolooniaid, kust toorainet saada, sünteesisid sakslased edukalt uusi aineid, sh valuvaigisteid ja stimulante. On paradoks, et ühelt poolt jutlustasid 1930ndate keskel võimule tulnud natsionaalsotsialistid igakülgset puhtust, teisalt tõi kompanii nimega Temmler samal ajal turule toote nimega Pervitiin, mis tänapäeva mõistes on kange narkootikum.

1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat ja algas Teine maailmasõda. Pervitiini jagati katse korras üksustele. Raportid oli positiivsed – väsimus kui peoga pühitud, võitlejad erksad ja julged.

Ohler avastas arhiivisügavustest 1940. aasta aprillis väljastatud nn ergutijuhendi Wehrmachti arstidele ja leidis andmed, kuidas armee tellis 35 miljonit tabletti enne Prantsusmaa ründamist. Ehk kui Saksa tankikolonnid kuu hiljem ootamatu manöövriga üle Ardennide kihutasid ja prantslasi täielikult üllatasid, olid võitlejad, eesotsas kindral Rommeliga väidetavalt laksu all.

Ehkki Ohleri sõnul kasutas Saksa armee aineid ka idarindel, siis kogupilt puudub. Võib oletada, et Eestisse jõudnud saksa sõduritest mõned pruukisid Pervitiini, kuid andmeid ulatuslikust kasutusest pole. Ka ajaloolase Meelis Maripuu sõnul ei pea narkorakursi alt meie piirkonna ajaloosündmusi ümber hindama, aga...:

"Kui nüüd mõelda Hitlerile endale ja sellele, mis ainete või mille muu ajel Hitler mingisuguseid otsuseid vastu võttis, siis see, ma usun, mõjutas Eesti tolleaegset käekäiku kindlasti."

Teine põnev liin ongi, mis toimus tipus. Füüreril, kes pidas kirglikke kõnesid ekstaatilistele massidele, oli üliinimese kuvand, kes hoidus kõigist meelemürkidest, isegi kohvist ja lihast. Tegelikult oli Hitleril juba enne sõja algust hulk tervisemuresid, mistõttu teda saatis isiklik arst Theodor Morell, keda seni on peetud suhteliselt kõrvaliseks, isegi pisut koomiliseks kujuks. Ohler uuris põhjalikult Morelli päevikuid, eriti sissekandeid seoses patsient A-ga, kes – te arvasite õigesti – oli ei keegi muu kui Adolf Hitler. Ravi, mis algas vitamiinide ja probiootikumidega, täienes ajapikku ergutitega. Kui Hitler sõja lõpus Berliini alla punkrisse taandus, oli ta Ohleri väitel juba eri ainete kokteili manustav põhjakäinud sõltlane.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"



Ian "Lemmy" Kilmister

Arvustus. Südamlik narkomemuaar

Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev

FILM
Ivo Felt ja Zaza Urushadze Varssavis

Zaza Urushadze film "Pihtimus" linastub kolmel kontinendil

Gruusia režissööri Zaza Urushadze värske Eesti-Gruusia mängufilm "Pihtimus" linastub täna Chicago rahvusvahelisel filmifestivalil Ameerikas ning Busani filmifestivalil Lõuna-Koreas. Maailma esilinastus toimus kolm päeva varem Varssavi filmifestivali võistlusprogrammis, kust sai neli aastat varem alguse mehe eelmise filmi "Mandariinid" rahvusvaheline võidukäik.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.

Jan Kaus. Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

 

Thule

Pytheas, ookean ja Thule

Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: