Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele ({{commentsTotal}})

"Unistajad" Autor/allikas: Petri Tuhkanen

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Artikkel ilmus algselt Edasi.org.

Bürokraatia möllab ja paljud instantsid suhtlevad minuga jälgis kantseliidis, pidades mind robotiks (nagu ilmselt iseennast).

Poliitikast ei tahaks rääkidagi. Praegune valitsus keerab protsesse tagasi. Lõhub hea ja loogilise maksusüsteemi, elab järgmise valitsuse arvel ette, põhjuseks populism ja saamatus, kehtestab uusi mõttetuid makse, mis suruti läbi jõuga ehk seadusevastaselt kobareelnõuga, läheb ajas tagasi, järades roti kombel e-valimisi, kohtleb inimesi ühtse massina, mitte demokraatlikult ja individuaalsetest vajadustest lähtudes, ei hooli puuetega inimestest ega nende hooldajatest.

Kunagi, juba enne seda valitsust, tekkis meil naisega mõte, et kui lapsed on suured, lähme Itaaliasse elama. See on meie pere lemmikmaa (siis Eesti järel) ja käime seal aegajalt puhkel.

Esimest korda jõudis täielikult kohale, et seda ei tee, kui käisin mõne aasta eest vaatamas Von Krahli "Budapesti" (Tauraite, Laur, Ulfsak, Eelmaa). Krahl oli selleks ajaks juba pikki aastaid olnud "koduteater", aga ühel hetkel välgatas: lihtsalt pole võimalik, et kuskil maailmas, isegi ilusas ja sõbralikus Itaalias tehakse teatritükk, mis vastab täpselt mulle, on mina.

Neil päevil avaldas Mart Helme arvamust, et viimase 25 aasta kultuur on nõrk ega kõneta inimesi. Intervjuus Postimehele selgitab Helme:

"Kus meil on Tammsaare, August Mälk, Mait Metsanurk? Kus meil on kõik luuletajad nagu Visnapuu ja teised? Ei ole ju. Kui me võtame kujutava kunsti, siis mida meil on ette näidata? Mingisugusest nõukogudeaegsest inertsist toimetavaid inimesi, kuid midagi kvalitatiivselt uut ei ole sündinud." /---/ "No ei ole Georg Otsa, ei ole ka Nõukogude ajast tuttavaks saanud lauljaid nagu Krumm ja teised. Midagi on nagu nihkes."

Päev enne Helme juttu esietendus Teatris NO99 Juhan Ulfsaki "Unistajad". Tunnetuslik eksiekskursioon vaibal ja parketil, irdumine ja avastamine, kohmakas, ekspressiivne suhtlus maailmaga ja iseendaga, raju täristamine ja psüühe haprus. Totter, peen huumor. Asi, mida ma pikemalt kirjeldada ega analüüsida ei tahakski, ma ei ole isegi kindel, kas see lavastus meeldib mulle, sest ma ei ole kindel, kas ma endale meeldin, aga sellised lavastused (mida viimastel aastatel pakub Eestis eelkõige NO99) lähevad kokku minu DNAga, otse verre. See on minu neuroosi ravi. Muidugi ma ei ole ainus sama diagnoosi ja kultuuriliste vajadustega persoon.

Lisaks on vaja nii Henrik Kalmeti teatrit kui ilmselt ka Elmo Nüganeni teatrit ja praegune Eesti võimaldab niivõrd rikkalikku kultuuripilti nagu ei iial enne. Igale maitsele, igale maitsetusele, igale neuroosile on vaste olemas.

Kirjandus. Mulle Olle Lauli, Andrei Ivanov ja Mart Kangur, kellelegi Kai Aareleid, Tõnu Õnnepalu või keegi kolmas, neljas, tuhandes. Just eesti kultuur oma rikkuses on põhjus, miks siit inimesed ära ei lähe ja miks ilm on lõpuks täiesti suva, naeruväärne nähtus.

Film: Õunpuu. Sarnet. Ruumet. Lisaks: "Tõde ja õigust" tehakse meil praegu!

Klassikalise muusika osas tõi Rein Veidemann Postimehes samuti vastukaaluks Mart Helmele juba piisavad argumendid. Lisaks lugege kultuuriportaalist Priit Kuuse igakuist muusikakroonikat ja isegi Mart Helme peaks nägema, mis seisus on eesti muusika maailmas.

Mitteakadeemiline muusika. Mulle toodi Galaktlani vinüülid praegu otse lauale. Mu Eesti aasta lemmikalbum on seni puust kastis ilmunud CD artistilt nimega 12EEK Monkey: "Xibalba Spa". Ühel õhtul käisin TMW-l keldris psühhopunki kuulamas: St Cheatersburg. Nii ta läheb, see elu, heldeke küll.

Kunst. Meil on riigikunstnikeks mh Kiwa ja Flo Kasearu ja Kris Lemsalu! Mida see ütleb?

Mart Helme ärgu oodaku ühte suurt nime, mida kõik kummardavad (seejuures: Arvo Pärti ju kummardavad! Ja kummardan kaasa! Mart Helme Pärti ei austa? Ei ole piisavalt tegija või hea helilooja?). Mart Helme, käige mööda sündmusi ja valige oma. Olge kursis selle kultuuriga, mida Te võõrmõjude eest kaitsta püüate. Kodus Georg Otsa plaati kuulates seda kultuuri üles ei leia.

Kultuuris olles pole isegi valitsus tähtis (on tähtis, et nad suudaksid riiki, keelt ja kultuuri hoida). Kultuur on aga see zhenshenn, mis meid teeb ja hoiab. Väike kultuurischnaps igasse päeva! Siis ei ole vaja enam Tammsaaret taga nutta! Kes on meil ka täiesti olemas.

 



Renate Keerd

Tartu Uus Teater avas hooaja Renate Keerdi tantsulavastusega

Tartu Uues Teatris esietendus kümnenda hooaja esimene uuslavastus, mille lavastaja Renate Keerd ei andnud publikule enne teatrimajja jõudmist teada ei etenduse sisu ega pealkirja. Hooaeg on eriline veel selle poolest, et Tartu Uus teater loodab ühisrahastuskampaania abil saada kokku üle 300 000 euro, et teatrimaja, kus praegu rentnikena tegutsetakse, päriseks endale osta.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: