Urmas Lennuk: miskipärast arvatakse, et Tammsaare on minu teema ({{commentsTotal}})

Urmas Lennuk
Urmas Lennuk Autor/allikas: Ugala

Ugala teatris esietendub neljapäeval, 13. aprillil koguperelavastus "Vai-vai vaene Vargamäe" ehk "Tõde ja õigus" lastele. Autor ja lavastaja Urmas Lennuk vastas esietenduse eel mõnele küsimusele.

Sa oled kirjutanud päris mitu lastenäidendit ja ka dramatiseeringutest vist pea pooled on lastele, kuid seni ikka lastekirjanduse põhjal (nt "Hulkur Rasmus", "Kunksmoor", "Pettson ja Findus"). Nüüd siis täiskasvanute kirjandus, eesti rahva tüvitekst ja lastele. Miks nii?

See kõik on kuidagi nii juhtunud, et alati on keegi pakkunud. Ka seekord oli see mõte ühelt ja teiselt aina põrganud edasi-tagasi, kuni nüüd Viljandi põrgatas, et kas teed ära? Kuidas ma siis ei tee? Lastele tehakse nii vähe tõsisemaid asju. Mida vanemaks saan, seda rohkem hakkan laste pärast muretsema. Ma kardan natuke nende pärast. Mis neist saab, kui väga suur osa nende elust taandub kuskile meelelahutusse? Kui võtta lastelt ära võimalus mõelda ja analüüsida, siis miks nad peaks üldse kunagi täiskasvanutena hakkama vaatama "Plekktrummi", lugema Hesset või väärtustama klassikalist maalikunsti?

"Vai-vai vaene Vargamäe" peaks olema sinu seitsmes mõne Tammsaare teose põhjal loodud näidend. Suurem osa neist näidenditest on "Tõe ja õiguse" põhjal. Mis sunnib sind ikka ja jälle selle teksti juurde tagasi pöörduma?

Vaevalt ma ise nii väga pöördukski Tammsaare poole, aga miskipärast arvatakse, et see olevat minu teema. Ja kui juba keegi selle mõtte jälle mulle pähe paneb, siis hakkab see keerlema. Ikka püüad taas ja taas leida, mis seal veel võib olla või nagu seekord – kuidas seda lihtsamalt öelda?

Kelle lugu on "Vai-vai vaene Vargamäe"?

Lühidalt kokku võttes on see lugu mehest, kes ei julgenud olulisel hetkel kallistada neid, kes talle kallid olid. Aga samas on seal pilguheit kõigisse olulisematesse "Tõe ja õiguse" esimese osa tegelastesse. Eks ta ongi selline rännak läbi kõige, mis selles romaanis olulist juhtub. Selline lühike, katkendlik ümberjutustus. Nagu mingi muistne lapitekk.

Kuidas sulle tundub, mis vanuses peaks lugema Tammsaare romaani  "Tõde ja õigus" esimest osa?

Ma arvan, et lugeda võib kõike millal tahes. Lugemise eest ei panda kedagi vangi. Lugemine ei tapa kedagi. Lugemine õpetab hoopis mõtlema. Tegelikult oleks meil tarvis ühte eraldi lastele ümberkirjutatud "Tõde ja õigust". Meie kirjandus on nii noor ja oleks väga rumal peita üks oma rahvuslikke tüvitekste kuskile riiuli tolmunud nurka. Ma saan aru, et see pole nii põnev, kui uued ja huvitavad lastekrimkad, aga tasakaal peab olema. Solfedžo ei ole ka huvitav. Aga ilma solfedžota oleks isegi popmuusika kaunis hõre.

Kas alustasite näitlejatega tekstiraamatust või palusid kõigil eelnevalt ka romaani uuesti läbi lugeda? Selle lavastuse publik ju erineb eelnevate Tammsaare-lavastuste publikust selle võrra, et nemad ei ole kunagi "Tõde ja õigust" lugenud. See on võib-olla nende esimene kokkupuude Tammsaarega üldse. Päris suur vastutus.

Lugema kedagi ei palunud ega sundinud. Milleks? Me räägime lihtsustatud lugu. Alustasime ikka tekstiraamatust. Aga tekstiraamatuni jõudmine oli väga pikk töö. Algselt mõtlesin kasutada tegelastena muinasjuttude eeskujul loomi. Aga siis tekkis arusaam, et niimoodi jäävadki Vargamäe tegelased laste arusaamises mingiteks loomadeks. Siis tuligi hakata valima ja lahti kirjutama neid sündmusi, mis kuidagi seostuks selle algse looga, aga võiks panna lapsi mõtlema ka oma vanemate üle. Kas ja mida nad võiks oma elus teisiti teha, et neil ei läheks nii nagu Vargamäel. Lõpuks on lapsed need, kes saavad oma vanematele kõrvalt öelda, et töö ei saa olla ainus elu mõte... Meil kipub kuidagi rahvuslikuks religiooniks kujunema juba see töötegemine. Samas annab see lugu ka mingi esmase pildi Andresest, Pearust ja teistest Tammsaare tegelastest, kellest järgmisel aastal jõuab Eesti vaatajateni ka mängufilm.

Ega sa vist Tammsaaret pärast seda lavastust rahule ei jäta. Mis järgmisena plaanis on?

Ma ei tea. Proovides kerkis küll üles üks teema näitlejate poolt – Andres, kui läheduse eest töösse põgeneja. Aga ma ei usu, et ma niipea Tammsaarega nüüd veel kokku saan. Mul on rohkem nüüd tekkinud huvi Lutsu vastu. Miks mitte ka Vilde? Ka Kivirähk on avalikult unistanud, et tema tegelasi keegi tõlgendaks. Neil kõigil on väga palju huvitavaid tegelasi, kellega oleks tööd surmani. Loen küll ka teisi kaasaegseid Eesti kirjanikke ja ka neil on huvitavaid tegelasi, aga häda on selles, et nende tegelasi ei tunta. Mida sa tõlgendad, kui originaaligi ei teata? Eestlastena loeme me ikka häbematult vähe.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.