Urmas Lennuk: miskipärast arvatakse, et Tammsaare on minu teema ({{commentsTotal}})

Urmas Lennuk
Urmas Lennuk Autor: Ugala

Ugala teatris esietendub neljapäeval, 13. aprillil koguperelavastus "Vai-vai vaene Vargamäe" ehk "Tõde ja õigus" lastele. Autor ja lavastaja Urmas Lennuk vastas esietenduse eel mõnele küsimusele.

Sa oled kirjutanud päris mitu lastenäidendit ja ka dramatiseeringutest vist pea pooled on lastele, kuid seni ikka lastekirjanduse põhjal (nt "Hulkur Rasmus", "Kunksmoor", "Pettson ja Findus"). Nüüd siis täiskasvanute kirjandus, eesti rahva tüvitekst ja lastele. Miks nii?

See kõik on kuidagi nii juhtunud, et alati on keegi pakkunud. Ka seekord oli see mõte ühelt ja teiselt aina põrganud edasi-tagasi, kuni nüüd Viljandi põrgatas, et kas teed ära? Kuidas ma siis ei tee? Lastele tehakse nii vähe tõsisemaid asju. Mida vanemaks saan, seda rohkem hakkan laste pärast muretsema. Ma kardan natuke nende pärast. Mis neist saab, kui väga suur osa nende elust taandub kuskile meelelahutusse? Kui võtta lastelt ära võimalus mõelda ja analüüsida, siis miks nad peaks üldse kunagi täiskasvanutena hakkama vaatama "Plekktrummi", lugema Hesset või väärtustama klassikalist maalikunsti?

"Vai-vai vaene Vargamäe" peaks olema sinu seitsmes mõne Tammsaare teose põhjal loodud näidend. Suurem osa neist näidenditest on "Tõe ja õiguse" põhjal. Mis sunnib sind ikka ja jälle selle teksti juurde tagasi pöörduma?

Vaevalt ma ise nii väga pöördukski Tammsaare poole, aga miskipärast arvatakse, et see olevat minu teema. Ja kui juba keegi selle mõtte jälle mulle pähe paneb, siis hakkab see keerlema. Ikka püüad taas ja taas leida, mis seal veel võib olla või nagu seekord – kuidas seda lihtsamalt öelda?

Kelle lugu on "Vai-vai vaene Vargamäe"?

Lühidalt kokku võttes on see lugu mehest, kes ei julgenud olulisel hetkel kallistada neid, kes talle kallid olid. Aga samas on seal pilguheit kõigisse olulisematesse "Tõe ja õiguse" esimese osa tegelastesse. Eks ta ongi selline rännak läbi kõige, mis selles romaanis olulist juhtub. Selline lühike, katkendlik ümberjutustus. Nagu mingi muistne lapitekk.

Kuidas sulle tundub, mis vanuses peaks lugema Tammsaare romaani  "Tõde ja õigus" esimest osa?

Ma arvan, et lugeda võib kõike millal tahes. Lugemise eest ei panda kedagi vangi. Lugemine ei tapa kedagi. Lugemine õpetab hoopis mõtlema. Tegelikult oleks meil tarvis ühte eraldi lastele ümberkirjutatud "Tõde ja õigust". Meie kirjandus on nii noor ja oleks väga rumal peita üks oma rahvuslikke tüvitekste kuskile riiuli tolmunud nurka. Ma saan aru, et see pole nii põnev, kui uued ja huvitavad lastekrimkad, aga tasakaal peab olema. Solfedžo ei ole ka huvitav. Aga ilma solfedžota oleks isegi popmuusika kaunis hõre.

Kas alustasite näitlejatega tekstiraamatust või palusid kõigil eelnevalt ka romaani uuesti läbi lugeda? Selle lavastuse publik ju erineb eelnevate Tammsaare-lavastuste publikust selle võrra, et nemad ei ole kunagi "Tõde ja õigust" lugenud. See on võib-olla nende esimene kokkupuude Tammsaarega üldse. Päris suur vastutus.

Lugema kedagi ei palunud ega sundinud. Milleks? Me räägime lihtsustatud lugu. Alustasime ikka tekstiraamatust. Aga tekstiraamatuni jõudmine oli väga pikk töö. Algselt mõtlesin kasutada tegelastena muinasjuttude eeskujul loomi. Aga siis tekkis arusaam, et niimoodi jäävadki Vargamäe tegelased laste arusaamises mingiteks loomadeks. Siis tuligi hakata valima ja lahti kirjutama neid sündmusi, mis kuidagi seostuks selle algse looga, aga võiks panna lapsi mõtlema ka oma vanemate üle. Kas ja mida nad võiks oma elus teisiti teha, et neil ei läheks nii nagu Vargamäel. Lõpuks on lapsed need, kes saavad oma vanematele kõrvalt öelda, et töö ei saa olla ainus elu mõte... Meil kipub kuidagi rahvuslikuks religiooniks kujunema juba see töötegemine. Samas annab see lugu ka mingi esmase pildi Andresest, Pearust ja teistest Tammsaare tegelastest, kellest järgmisel aastal jõuab Eesti vaatajateni ka mängufilm.

Ega sa vist Tammsaaret pärast seda lavastust rahule ei jäta. Mis järgmisena plaanis on?

Ma ei tea. Proovides kerkis küll üles üks teema näitlejate poolt – Andres, kui läheduse eest töösse põgeneja. Aga ma ei usu, et ma niipea Tammsaarega nüüd veel kokku saan. Mul on rohkem nüüd tekkinud huvi Lutsu vastu. Miks mitte ka Vilde? Ka Kivirähk on avalikult unistanud, et tema tegelasi keegi tõlgendaks. Neil kõigil on väga palju huvitavaid tegelasi, kellega oleks tööd surmani. Loen küll ka teisi kaasaegseid Eesti kirjanikke ja ka neil on huvitavaid tegelasi, aga häda on selles, et nende tegelasi ei tunta. Mida sa tõlgendad, kui originaaligi ei teata? Eestlastena loeme me ikka häbematult vähe.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk