Urmas Lennuk: miskipärast arvatakse, et Tammsaare on minu teema ({{commentsTotal}})

Urmas Lennuk
Urmas Lennuk Autor/allikas: Ugala

Ugala teatris esietendub neljapäeval, 13. aprillil koguperelavastus "Vai-vai vaene Vargamäe" ehk "Tõde ja õigus" lastele. Autor ja lavastaja Urmas Lennuk vastas esietenduse eel mõnele küsimusele.

Sa oled kirjutanud päris mitu lastenäidendit ja ka dramatiseeringutest vist pea pooled on lastele, kuid seni ikka lastekirjanduse põhjal (nt "Hulkur Rasmus", "Kunksmoor", "Pettson ja Findus"). Nüüd siis täiskasvanute kirjandus, eesti rahva tüvitekst ja lastele. Miks nii?

See kõik on kuidagi nii juhtunud, et alati on keegi pakkunud. Ka seekord oli see mõte ühelt ja teiselt aina põrganud edasi-tagasi, kuni nüüd Viljandi põrgatas, et kas teed ära? Kuidas ma siis ei tee? Lastele tehakse nii vähe tõsisemaid asju. Mida vanemaks saan, seda rohkem hakkan laste pärast muretsema. Ma kardan natuke nende pärast. Mis neist saab, kui väga suur osa nende elust taandub kuskile meelelahutusse? Kui võtta lastelt ära võimalus mõelda ja analüüsida, siis miks nad peaks üldse kunagi täiskasvanutena hakkama vaatama "Plekktrummi", lugema Hesset või väärtustama klassikalist maalikunsti?

"Vai-vai vaene Vargamäe" peaks olema sinu seitsmes mõne Tammsaare teose põhjal loodud näidend. Suurem osa neist näidenditest on "Tõe ja õiguse" põhjal. Mis sunnib sind ikka ja jälle selle teksti juurde tagasi pöörduma?

Vaevalt ma ise nii väga pöördukski Tammsaare poole, aga miskipärast arvatakse, et see olevat minu teema. Ja kui juba keegi selle mõtte jälle mulle pähe paneb, siis hakkab see keerlema. Ikka püüad taas ja taas leida, mis seal veel võib olla või nagu seekord – kuidas seda lihtsamalt öelda?

Kelle lugu on "Vai-vai vaene Vargamäe"?

Lühidalt kokku võttes on see lugu mehest, kes ei julgenud olulisel hetkel kallistada neid, kes talle kallid olid. Aga samas on seal pilguheit kõigisse olulisematesse "Tõe ja õiguse" esimese osa tegelastesse. Eks ta ongi selline rännak läbi kõige, mis selles romaanis olulist juhtub. Selline lühike, katkendlik ümberjutustus. Nagu mingi muistne lapitekk.

Kuidas sulle tundub, mis vanuses peaks lugema Tammsaare romaani  "Tõde ja õigus" esimest osa?

Ma arvan, et lugeda võib kõike millal tahes. Lugemise eest ei panda kedagi vangi. Lugemine ei tapa kedagi. Lugemine õpetab hoopis mõtlema. Tegelikult oleks meil tarvis ühte eraldi lastele ümberkirjutatud "Tõde ja õigust". Meie kirjandus on nii noor ja oleks väga rumal peita üks oma rahvuslikke tüvitekste kuskile riiuli tolmunud nurka. Ma saan aru, et see pole nii põnev, kui uued ja huvitavad lastekrimkad, aga tasakaal peab olema. Solfedžo ei ole ka huvitav. Aga ilma solfedžota oleks isegi popmuusika kaunis hõre.

Kas alustasite näitlejatega tekstiraamatust või palusid kõigil eelnevalt ka romaani uuesti läbi lugeda? Selle lavastuse publik ju erineb eelnevate Tammsaare-lavastuste publikust selle võrra, et nemad ei ole kunagi "Tõde ja õigust" lugenud. See on võib-olla nende esimene kokkupuude Tammsaarega üldse. Päris suur vastutus.

Lugema kedagi ei palunud ega sundinud. Milleks? Me räägime lihtsustatud lugu. Alustasime ikka tekstiraamatust. Aga tekstiraamatuni jõudmine oli väga pikk töö. Algselt mõtlesin kasutada tegelastena muinasjuttude eeskujul loomi. Aga siis tekkis arusaam, et niimoodi jäävadki Vargamäe tegelased laste arusaamises mingiteks loomadeks. Siis tuligi hakata valima ja lahti kirjutama neid sündmusi, mis kuidagi seostuks selle algse looga, aga võiks panna lapsi mõtlema ka oma vanemate üle. Kas ja mida nad võiks oma elus teisiti teha, et neil ei läheks nii nagu Vargamäel. Lõpuks on lapsed need, kes saavad oma vanematele kõrvalt öelda, et töö ei saa olla ainus elu mõte... Meil kipub kuidagi rahvuslikuks religiooniks kujunema juba see töötegemine. Samas annab see lugu ka mingi esmase pildi Andresest, Pearust ja teistest Tammsaare tegelastest, kellest järgmisel aastal jõuab Eesti vaatajateni ka mängufilm.

Ega sa vist Tammsaaret pärast seda lavastust rahule ei jäta. Mis järgmisena plaanis on?

Ma ei tea. Proovides kerkis küll üles üks teema näitlejate poolt – Andres, kui läheduse eest töösse põgeneja. Aga ma ei usu, et ma niipea Tammsaarega nüüd veel kokku saan. Mul on rohkem nüüd tekkinud huvi Lutsu vastu. Miks mitte ka Vilde? Ka Kivirähk on avalikult unistanud, et tema tegelasi keegi tõlgendaks. Neil kõigil on väga palju huvitavaid tegelasi, kellega oleks tööd surmani. Loen küll ka teisi kaasaegseid Eesti kirjanikke ja ka neil on huvitavaid tegelasi, aga häda on selles, et nende tegelasi ei tunta. Mida sa tõlgendad, kui originaaligi ei teata? Eestlastena loeme me ikka häbematult vähe.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk