Laupäeval ei panda muuseume kinni ({{commentsTotal}})

Muuseumiöö
Muuseumiöö Autor/allikas: Facebook
{{1495092060000 | amCalendar}}

20. mail toimub üheksas üle-eestiline muuseumiöö, seekord pealkirjaga "Öös on mänge". Muuseumides toimub ka kümneid eriekskursioone, mänguteemalisi töötube, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Kokku võtab praeguse seisuga tänavu muuseumiööst osa üle 190 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 tuhat muuseumikülastust.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast, ent muuseumid vaatavad öö programmi planeerides teemat palju laiemalt ning erinevatest vaatenurkadest.

"Muuseumiöö publik saab teada, milliseid mänge on Eestis läbi aja mängitud, olgu need siis rahvamängud, spordimängud, laua-, tagaajamis-, rolli- või keksumängud," ütles Lupkin. "Aga milliseid mänge mängivad erinevad loomad ja linnud? Milliseid pille mängivad muusikud? Millised poliitilised mängud on Eestit läbi ajaloo raputanud? Kuidas roboteid mängima õpetada? Millised on sõnamängud? Mida mängitakse üksi ja mida mitmekesi? Milliseid mängud olid populaarsed viiekümnendatel, millised üheksakümnendatel, ja millised püsinud muutumatuna juba sadu aastaid? Kuidas me homme mängime?"

Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku, ent programmis on ka igaaastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast. Tasuta pääseb vaatama Eesti Rahva Muuseumi näituseid ning lisaks sellele korraldab ERM külastajakonverentsi, kus muuseumi tegemisega seotud inimesed räägivad lahti, kuidas ERM sündis. Tartus pääseb taas tuumavarjendisse ning esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Narvas pääseb vaatama Viktoria bastioni kasematte. Hiidlased teevad muuseumiöö puhul taas lahti eriti uhke rea muuseume, kirikuid ja tuletorne ning teisi paiku, nii et on põhjust viie tunniga tervele saarele ring peale teha.

Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Kõige parema ülevaate sellest, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub, leiab muuseumiöö kodulehelt. Rohked õpitoad, erilised ekskursioonid ja võimalus mõnd eksponaati hoopis uue nurga alt vaadata on need põhilised asjad, miks maikuus koos sõprade ja perekondadega kodust välja tullakse.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks "Öös on asju", 2010. aastal "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid", 2012. aastal "Öös on kino", 2013. aastal "Öös on inimesi", 2014. aastal "Öös on tähti" ja 2015. aastal "Öös on muusikat" ning 2016. aastal “Öös on laineid”.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.