Laupäeval ei panda muuseume kinni ({{commentsTotal}})

{{1495092060000 | amCalendar}}
Muuseumiöö
Muuseumiöö Autor/allikas: Facebook

20. mail toimub üheksas üle-eestiline muuseumiöö, seekord pealkirjaga "Öös on mänge". Muuseumides toimub ka kümneid eriekskursioone, mänguteemalisi töötube, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Kokku võtab praeguse seisuga tänavu muuseumiööst osa üle 190 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 tuhat muuseumikülastust.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast, ent muuseumid vaatavad öö programmi planeerides teemat palju laiemalt ning erinevatest vaatenurkadest.

"Muuseumiöö publik saab teada, milliseid mänge on Eestis läbi aja mängitud, olgu need siis rahvamängud, spordimängud, laua-, tagaajamis-, rolli- või keksumängud," ütles Lupkin. "Aga milliseid mänge mängivad erinevad loomad ja linnud? Milliseid pille mängivad muusikud? Millised poliitilised mängud on Eestit läbi ajaloo raputanud? Kuidas roboteid mängima õpetada? Millised on sõnamängud? Mida mängitakse üksi ja mida mitmekesi? Milliseid mängud olid populaarsed viiekümnendatel, millised üheksakümnendatel, ja millised püsinud muutumatuna juba sadu aastaid? Kuidas me homme mängime?"

Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku, ent programmis on ka igaaastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast. Tasuta pääseb vaatama Eesti Rahva Muuseumi näituseid ning lisaks sellele korraldab ERM külastajakonverentsi, kus muuseumi tegemisega seotud inimesed räägivad lahti, kuidas ERM sündis. Tartus pääseb taas tuumavarjendisse ning esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Narvas pääseb vaatama Viktoria bastioni kasematte. Hiidlased teevad muuseumiöö puhul taas lahti eriti uhke rea muuseume, kirikuid ja tuletorne ning teisi paiku, nii et on põhjust viie tunniga tervele saarele ring peale teha.

Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Kõige parema ülevaate sellest, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub, leiab muuseumiöö kodulehelt. Rohked õpitoad, erilised ekskursioonid ja võimalus mõnd eksponaati hoopis uue nurga alt vaadata on need põhilised asjad, miks maikuus koos sõprade ja perekondadega kodust välja tullakse.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks "Öös on asju", 2010. aastal "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid", 2012. aastal "Öös on kino", 2013. aastal "Öös on inimesi", 2014. aastal "Öös on tähti" ja 2015. aastal "Öös on muusikat" ning 2016. aastal “Öös on laineid”.

Toimetaja: Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: