Eesti-Prantsusmaa filmilepe toob rohkem koostööfilme ({{commentsTotal}})

Filmirežissöör ja stsenarist Martti Helde.
Filmirežissöör ja stsenarist Martti Helde. Autor/allikas: PM/Scanpix

Valitsus otsustas täna, 13 aprillil toetada Eesti ja Prantsusmaa filmileppe sõlmimist ja andis selleks volituse kultuuriminister Indrek Saarele. Lepe allkirjastatakse kahe riigi kultuuriministrite vahel lähiajal Pariisis.

Kokkuleppega reguleeritakse Eesti ja Prantsuse filmitootjate koostööfilmide riiklike kaastootmise toetuste eraldamise nii korralduslikke kui ka õiguslikke küsimusi. Leping puudutab mängu-, anima- ja dokumentaalfilme, mille esilinastused toimuvad kinodes ega hõlma telesaadete ega seriaalide tootmist. 

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab filmilepe veegi arendada tihedat riikidevahelist koostööd. „Juba praegu on Prantsusmaa meie filmivaldkonnale väga oluline partnerriik. Filmileppe sõlmimine avab uusi uksi koostööfilmide tootmisele, tänu sellele jõuab tulevikus kinoekraanidele veel rohkem Eesti ja Prantsusmaa filmitegijate ühisloomingut,“ rääkis Saar. 

Filmikoostööleppe valmistasid ette Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Prantsuse Filmi Instituut (CNC). Eesti ja Prantsusmaa filmialane koostöölepe on tähtis, sest võimaldab Prantsuse filmitootjatel Eesti-Prantsuse kaastootmisprojektideks CNC-lt toetusi küsida. Leping kaastootmiseks võimalusi ega sea riikidele kohustusi.

EFI juhataja Edith Sepa sõnul kasvab lepingu sõlmimise järel Prantsusmaa tootjate huvi teha koostööd Eesti filmitegijatega. „Oleme igal aastal Eesti filmikunsti viinud Prantsuse filmifestivalidele ning sama võib öelda prantsuse filmide kohta Eestis. Näiteks viimase PÖFFi fookuses oli just Prantsusmaa. Me osaleme regulaarselt Cannes’i filmifestivalil ja -turul. Seega, filmileping prantslastega on väga vajalik samm selleks, et tekiks rohkem ka ühist loomingulist plahvatust,“ märkis Sepp.

Ta lisas, et seniajani on prantslased sõlminud 46 analoogset kaastootmise lepingut eri riikidega ning juba lähiaastatel valmivad Eestil koostöös prantslastega mitmed filmid. Näiteks on režissöör Martti Heldel prantslastega kaastootmises uus linateos „Skandinaavia vaikus". Sepp meenutas, et Helde debüütfilm "Risttuules" kogus Prantsuse kinolevis 60 000 vaatajat, mis on seniajani suurima vaatajate arvuga Eesti film välismaal.

Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks algasid 2015. aasta kevadel. Lepe  sõlmitakse lähiajal Pariisis ja sellele panevad allkirjad Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar ning Prantsuse Vabariigi kultuuriminister Audrey Azoulay.

Toimetaja: Valner Valme



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.