Eesti-Prantsusmaa filmilepe toob rohkem koostööfilme ({{commentsTotal}})

Filmirežissöör ja stsenarist Martti Helde.
Filmirežissöör ja stsenarist Martti Helde. Autor/allikas: PM/Scanpix

Valitsus otsustas täna, 13 aprillil toetada Eesti ja Prantsusmaa filmileppe sõlmimist ja andis selleks volituse kultuuriminister Indrek Saarele. Lepe allkirjastatakse kahe riigi kultuuriministrite vahel lähiajal Pariisis.

Kokkuleppega reguleeritakse Eesti ja Prantsuse filmitootjate koostööfilmide riiklike kaastootmise toetuste eraldamise nii korralduslikke kui ka õiguslikke küsimusi. Leping puudutab mängu-, anima- ja dokumentaalfilme, mille esilinastused toimuvad kinodes ega hõlma telesaadete ega seriaalide tootmist. 

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab filmilepe veegi arendada tihedat riikidevahelist koostööd. „Juba praegu on Prantsusmaa meie filmivaldkonnale väga oluline partnerriik. Filmileppe sõlmimine avab uusi uksi koostööfilmide tootmisele, tänu sellele jõuab tulevikus kinoekraanidele veel rohkem Eesti ja Prantsusmaa filmitegijate ühisloomingut,“ rääkis Saar. 

Filmikoostööleppe valmistasid ette Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Prantsuse Filmi Instituut (CNC). Eesti ja Prantsusmaa filmialane koostöölepe on tähtis, sest võimaldab Prantsuse filmitootjatel Eesti-Prantsuse kaastootmisprojektideks CNC-lt toetusi küsida. Leping kaastootmiseks võimalusi ega sea riikidele kohustusi.

EFI juhataja Edith Sepa sõnul kasvab lepingu sõlmimise järel Prantsusmaa tootjate huvi teha koostööd Eesti filmitegijatega. „Oleme igal aastal Eesti filmikunsti viinud Prantsuse filmifestivalidele ning sama võib öelda prantsuse filmide kohta Eestis. Näiteks viimase PÖFFi fookuses oli just Prantsusmaa. Me osaleme regulaarselt Cannes’i filmifestivalil ja -turul. Seega, filmileping prantslastega on väga vajalik samm selleks, et tekiks rohkem ka ühist loomingulist plahvatust,“ märkis Sepp.

Ta lisas, et seniajani on prantslased sõlminud 46 analoogset kaastootmise lepingut eri riikidega ning juba lähiaastatel valmivad Eestil koostöös prantslastega mitmed filmid. Näiteks on režissöör Martti Heldel prantslastega kaastootmises uus linateos „Skandinaavia vaikus". Sepp meenutas, et Helde debüütfilm "Risttuules" kogus Prantsuse kinolevis 60 000 vaatajat, mis on seniajani suurima vaatajate arvuga Eesti film välismaal.

Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks algasid 2015. aasta kevadel. Lepe  sõlmitakse lähiajal Pariisis ja sellele panevad allkirjad Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar ning Prantsuse Vabariigi kultuuriminister Audrey Azoulay.

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: