Tõnu Karjatse filmikomm. "Aquariuses" saab lokaalsest universaalne ({{commentsTotal}})

Sônia Braga
Sônia Braga Autor/allikas: pressimaterjalid

Clara on 65aastane lesk ja endine muusikaajakirjanik, kelle lapsed on suureks kasvanud ja kes elab üksi Brasiilia suurlinna Recife rannapromenaadi äärses majas, mis oma soodsa asukoha pärast jääb ette kinnisvaraarendajale. Nii võib lühidalt kokku võtta Brasiilia režissööri Kleber Mendonça Filho teise täispika mängufilmi "Aquarius" tegevustiku käima lükkava konflikti.

Vastanduvad niisiis pehmed väärtused (kultuur, ajakirjandus, muusika) ja reaalmajanduslik tasand, hundikapitalism ja humanism. Konfliktseid pooluseid on filmil veelgi – uus ja vana ühiskond, naiste õigused ning põlvkondade vahetumine. Väärikalt vananeva Clara vastandiks on noor, Ameerikas hariduse saanud tõusik Diego, traditsioonidega ehitusfirma omaniku lapselaps, kes on nõuks võtnud krunt iga hinna eest endale saada.

Clara (Sônia Braga) esindab ja kehastab kultuurimälu, ta elab vanematelt päranduseks saadud vanas majas ja ta raamaturiiulid on täis vinüülplaate, millega üksikuid õhtuid meeldivamaiks muuta. Clara käib regulaarselt ujumas, vaatamata ilmale või haide ohule, pälvides oma söakusega ka rannavalve vaikiva lugupidamise. Diego (Humberto Carrão) esindab põlvkonda, kellele pole miski olnu enam püha, kelle väärtused tekivad õnnestunud tehingutest, vaatamata sellele, mis vahenditega need on saavutatud. Samas on Diego äärmiselt huvitatud vanaisa rajatud ehitusettevõtte maine hoidmisest. Clara pole ettevõttele muud kui üks vana jonnakas naine, kes pidurdab nende uut arendusprojekti ja lükkab edasi loodetavat kasumit.  

Recifest pärit ja linna muutumist ka varasemates töödes käsitlenud Filho on "Aquariuse" stsenaariumis lähtunud murest ja armastusest oma kodulinna vastu. "Aquariuse" problemaatika ületab riigipiirid ja lokaalsest saab universaalne. Aga "Aquarius" ei räägi ainult ühe naise võitlusest kinnisvarahaidega, siin on mitu alateemat, mis avanevad kiht-kihilt kahe ja poole tunni jooksul. Filho on jaganud filmi kolmeks peatükiks, mis kõik näitavad Clara loo eri tahke: Clara salliva emana, naisena, kes ei häbene oma seksuaalsust ja naisena, kes on suutnud seista vastu vähile. Vähist saab filmi tugevaim ja läbiv sümbol. Claralt ühe rinna juba röövinud kasvaja saab metafooriks teda vaenavale ehitusfirmale, kelle tegevus pole enam mitte rajav ega loov, vaid hävitav, tasapisi inimeste elusid õgiv.

Filmi saatus on olnud samamoodi kõnekas. Brasiilia võimud on püüdnud filmi levitamist kõikvõimalike bürokraatlike vahenditega piirata. Kodumaal on ta saanud vanusepiirangu julgete seksistseenide pärast ja film ei pääsenud esindama Brasiiliat ka Ameerika filmiakadeemia aastaauhindade jagamisel, kus ta oleks võinud kandideerida kasvõi parima naispeaosatäitja kategoorias. Clarat mängiv Brasiilia kinotäht Sônia Braga teeb ühe oma karjääri parematest rollidest, andes Clara tegelaskuju edasi graatsilise kerguse ja sisseelamisega. Clara saab võrdkujuks vaikivale vastupanule ahnusele ja karjerismile, mis on vastandiks üksteise mõistmisele ning sellest lähtuvale toetamisele. Ühtlasi seisab Clara lugu kõige selle eest, mida me soovime hoida, olgu see siis oma kodukoht, tervis või mälestused.

"Aquarius" on taas hea näide sellest, kuidas kohaliku loo kaudu võib jõuda laiema publikuni ja kõnetada ka neid, kes antud juhul Brasiiliasse kunagi ei satu.

Treiler:

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.