Urmas Vadi: Mäetamm peegeldab suurepäraselt inimlikku abitust ({{commentsTotal}})

Tallinna Linnagaleriis on Marko Mäetamme näitus "Ma ainult striimin". Teate ju küll seda laulu, I’m only dreaming... Ja selle striimimisega on umbes sama asi nagu unistamisega, see on midagi kerget, üsna pealiskaudset, ja nagu unistadagi, saab ka striimida lõputult.

Nendele inimestele, kel on nuppudega telefonid ning kes ei tea, mis on striiminine: see on tegevus, mida tehakse siis, kui midagi eriti teha ei ole, aga on nutitelefon. Pöidlad liiguvad kiiresti-kiiresti telefoniekraanil ja kühveldavad silme ette aina uusi ja uusi postitusi, uudiseid ja kogu aeg on hirm, et mõni lugu või pilt või video jääb nägemata.

Samas kõik see voog muutub pisitasa tapeediks, kõigest on justkui suva. Ja ma ise teen sedasama, muudkui striimin. Võib öelda, et see ongi meie aeg ja eks ta ole, kõik on killustunud, pealiskaudne, kontekstita, aga võib ka öelda, et see on motoorne rahutus, mis avaldub pöialde liikumisega. Mäletan, et kui mu vanaisa sõitis autoga, siis ta hoidis kahe käega roolist, aga pöidlad trummeldasid ja tegid isegi ringe, võib-olla igatsesid mu vanaisa poidlad striimida ilma, et ta oleks veel aimanudki, mis asi on nutitelefon, Facebook, mis on üldse mobiiltelefon. Ikka arvatakse, et vanasti inimesed olid targemad ja mõistlikumad, aga ega see tegelikult nii ei ole, ju mu vanaisa oleks samuti striiminud, kui tal oleks autorooli asemel olnud nutitelefon.

Näitus ise on muidugi väga hea ja mõjus, Mäetamm on seintele kokku kuhjanud ikka kõvasti pilte, isegi liiga palju ja tekitab sellesama tunde, et mida ma nüüd vaatama pean, et mis see oluline on. Äkki siiski midagi on oluline, aga mis, kuidas seda leida? Mäetamme näitusel on läbiv kujund plahvatused. Vaikselt tekib neid pilte vaadates seesama tunne, kui sa kusagil bussis istudes loed oma telefonist uudist järjekordsest pommirünnakust. No mida sa siis tunned? Sa oled häiritud, tunned kaasa, samas mõtled, hea, et see toimus kusagil mujal, mitte siin bussis, siis mõtled, mida ma teha saaks inimeste jaoks, kuidas aidata, ja tekibki see abituse tunne. See abitus ja ärevus ja jobu olemise tunne peegeldub ka Mäetamme piltidelt ja kogu galerii ruumist.

Ikka küsitakse vahel retoorilisemalt, vahel konkreetsemalt, mis on kunsti ülesanne, kas ta peaks kaasa rääkima ühiskondlikel ja päevapoliitilistel teemedal. Ja isegi kui ta seda teeb, siis mis kasu sellest on, kas kunst suudab päästa maailma? Ilus ju oleks mõelda, et suudab, aga tegelikult ju ei suuda. Keegi ei suuda, mis sest kunstnikust siis veel kiusata. Ja eks see küsimus, kas kunst suudab päästa maailma, ongi tobe küsimus. See on sama nagu sõelaga vee toomine: noh, kunstnik, mis sa siin tuiad, mine päästa maailm ära. Marko Mäetamm ei suuda lõpetada Süürias sõda, isegi performance-kunstnik Yana Toom ei suuda.

Ja sedasama kunstniku, või lihtsalt inimlikku abitust ja suutmatust peegeldavad suurepäraselt Mäetamme tööd. Ühelt poolt see, millest ta räägib, aga ka see, mis kujul meile neid pilte esitatakse. Mõned tööd on tehtud pliiatsi või pastakaga suht suvaliselt paberilipakate peale nagu oleks teinud neid pilte lapsed ning justkui tõsised teemad muutuvad naeruväärseteks. Siis on maale, on ka hästi suur maal, justkui see muudaks seda abituse tunnet, on ka väikeseid skulptuure, et kuidagigi tõsisemalt kaasa rääkida. Aga lõpuks kõik taandub kuhugi kaugusesse, jäävad järgi vaid mingid totakad isiklikud küsimused, mis – ükskõik kui lollid ja tühised nad ei tunduks – näivad kogu globaalse hingevalu taustal olulisemad. Ja ainus, mis jääb, ongi striimimine.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Ivar Veermäe. Replica. 2017

Kumu blogi: Eesti kunst Brüsselis ja Roomas

Kahe näituse omavaheline keemia: kui "Ekraani arheoloogia" panustab kaasaegse kunsti vahenditega eelkõige Eesti kui edumeelse tehnoloogiamaa kuvandisse, siis Konrad Mäe näitus tõstab esiplaanile Eesti kunsti individuaalse ja emotsionaalse poole ning müstilise, pea pühaliku kontakti loodusega.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: