Urmas Vadi: Mäetamm peegeldab suurepäraselt inimlikku abitust ({{commentsTotal}})

Tallinna Linnagaleriis on Marko Mäetamme näitus "Ma ainult striimin". Teate ju küll seda laulu, I’m only dreaming... Ja selle striimimisega on umbes sama asi nagu unistamisega, see on midagi kerget, üsna pealiskaudset, ja nagu unistadagi, saab ka striimida lõputult.

Nendele inimestele, kel on nuppudega telefonid ning kes ei tea, mis on striiminine: see on tegevus, mida tehakse siis, kui midagi eriti teha ei ole, aga on nutitelefon. Pöidlad liiguvad kiiresti-kiiresti telefoniekraanil ja kühveldavad silme ette aina uusi ja uusi postitusi, uudiseid ja kogu aeg on hirm, et mõni lugu või pilt või video jääb nägemata.

Samas kõik see voog muutub pisitasa tapeediks, kõigest on justkui suva. Ja ma ise teen sedasama, muudkui striimin. Võib öelda, et see ongi meie aeg ja eks ta ole, kõik on killustunud, pealiskaudne, kontekstita, aga võib ka öelda, et see on motoorne rahutus, mis avaldub pöialde liikumisega. Mäletan, et kui mu vanaisa sõitis autoga, siis ta hoidis kahe käega roolist, aga pöidlad trummeldasid ja tegid isegi ringe, võib-olla igatsesid mu vanaisa poidlad striimida ilma, et ta oleks veel aimanudki, mis asi on nutitelefon, Facebook, mis on üldse mobiiltelefon. Ikka arvatakse, et vanasti inimesed olid targemad ja mõistlikumad, aga ega see tegelikult nii ei ole, ju mu vanaisa oleks samuti striiminud, kui tal oleks autorooli asemel olnud nutitelefon.

Näitus ise on muidugi väga hea ja mõjus, Mäetamm on seintele kokku kuhjanud ikka kõvasti pilte, isegi liiga palju ja tekitab sellesama tunde, et mida ma nüüd vaatama pean, et mis see oluline on. Äkki siiski midagi on oluline, aga mis, kuidas seda leida? Mäetamme näitusel on läbiv kujund plahvatused. Vaikselt tekib neid pilte vaadates seesama tunne, kui sa kusagil bussis istudes loed oma telefonist uudist järjekordsest pommirünnakust. No mida sa siis tunned? Sa oled häiritud, tunned kaasa, samas mõtled, hea, et see toimus kusagil mujal, mitte siin bussis, siis mõtled, mida ma teha saaks inimeste jaoks, kuidas aidata, ja tekibki see abituse tunne. See abitus ja ärevus ja jobu olemise tunne peegeldub ka Mäetamme piltidelt ja kogu galerii ruumist.

Ikka küsitakse vahel retoorilisemalt, vahel konkreetsemalt, mis on kunsti ülesanne, kas ta peaks kaasa rääkima ühiskondlikel ja päevapoliitilistel teemedal. Ja isegi kui ta seda teeb, siis mis kasu sellest on, kas kunst suudab päästa maailma? Ilus ju oleks mõelda, et suudab, aga tegelikult ju ei suuda. Keegi ei suuda, mis sest kunstnikust siis veel kiusata. Ja eks see küsimus, kas kunst suudab päästa maailma, ongi tobe küsimus. See on sama nagu sõelaga vee toomine: noh, kunstnik, mis sa siin tuiad, mine päästa maailm ära. Marko Mäetamm ei suuda lõpetada Süürias sõda, isegi performance-kunstnik Yana Toom ei suuda.

Ja sedasama kunstniku, või lihtsalt inimlikku abitust ja suutmatust peegeldavad suurepäraselt Mäetamme tööd. Ühelt poolt see, millest ta räägib, aga ka see, mis kujul meile neid pilte esitatakse. Mõned tööd on tehtud pliiatsi või pastakaga suht suvaliselt paberilipakate peale nagu oleks teinud neid pilte lapsed ning justkui tõsised teemad muutuvad naeruväärseteks. Siis on maale, on ka hästi suur maal, justkui see muudaks seda abituse tunnet, on ka väikeseid skulptuure, et kuidagigi tõsisemalt kaasa rääkida. Aga lõpuks kõik taandub kuhugi kaugusesse, jäävad järgi vaid mingid totakad isiklikud küsimused, mis – ükskõik kui lollid ja tühised nad ei tunduks – näivad kogu globaalse hingevalu taustal olulisemad. Ja ainus, mis jääb, ongi striimimine.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.