Peeter Helme soovitab: Arno Saare "Tallinna rong. Marko Kurismaa esimene juhtum" ({{commentsTotal}})

Elroni rongid. Foto on illustratiivne.
Elroni rongid. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Võtsin end kokku ja lugesin üle pika aja läbi ühe krimka. Tegu on Arno Saare romaaniga "Tallinna rong. Marko Kurismaa esimene juhtum". See ei ole siiski Õhtulehe fotograafi kirjutatud raamat, vaid teos, mille on Kaidi Vahar tõlkinud itaalia keelest. Arno Saare pseudonüümi taha varjub keegi väidetavalt üsna tuntud Itaalia kirjanik, kellel paistab olevat mingi nõrkus Eesti vastu ning kelle raamatu tegevus hargnebki Tallinnas ja Narvas.

"Tallinna rongi" oranžilt kaanelt vaatab kohe vastu "porgand" ehk Stadler FLIRT-tüüpi Elroni reisirong ning rongist saab tegevus ka alguse: Tallinna-Peterburi rongist leitakse nimelt vene ärimees Igor Semjonov, kes on kirjaniku sõnul väga jõukas ja väga surnud.

Asja hakkab uurima narkolepsia ja nõukogude võimu jubedustega seotud mälestuste all kannatav Marko Kurismaa. Kuigi aasta on 2014, sõidab mees 1976. aasta Žiguliga. Nagu see poleks juba piisavalt jabur, pläristab tema vana mentor Paul Veiman ringi veel vanema sapakaga. Totrusterida jätkub enam-vähem kõiges, millest juttu tehakse: küll rebivad Eesti politseinikud rõõmsalt katoliiklikku kildu paavsti ja Püha Peetruse teemal, küll on peategelast ainsaks käivitavaks jõuks fanaatiline vene-viha ning üleüldse on Eesti üks kummaline koht, kus rõõmsalt elavad käsikäes 1970ndate sovetirežiim ja 1990ndate röövkapitalism. Noorukesed prostituudid ja näljahädas venelased ei pane kedagi kulmu kergitama, porno vahendamisele läbi sõrmede vaatamine on aga piirivalvurite lisasissetulek.

Kõik see on omajagu naljakas, kuigi oma klišeelikkuses veidi tüütu. Asja ei tee paremaks puiselt mõjuvad dialoogid, mis teevad vahel teksti jälgimise raskeks, kuna tegelastel puudub isikupära ja nad ei kipu eriti meelde jääma.

Kuid see selleks. Arno Saare "Tallinna rong" on ikkagi vahva lugemine just tänu oma vildakusele. Sest miski pole ju huvitavam, kui vaadelda, kuidas välismaalane näeb Eestit. Tundub, et mingi Eesti-kogemus on kirjanikul tõesti olemas: mõnda kohta – näiteks F-Hoonet – kirjeldatakse äärmise täpsuse ja usutava emotsiooniga. Mõne teise puhul jääb aga mulje, et autor on linnaruumi rekonstrueerinud Google Mapsi kasutades ega tea päriselt, kuidas see koht ikka välja näeb. Lausa liigutav on aga Itaalia kirjaniku armastus lume vastu. Et raamatu tegevus toimubki külmal talvel, kohtab lugeja raamatus arvukalt lume ning talvepimeduse kirjeldusi. Need on lausa poeetilised.

Raamatu kaanel öeldakse, et tegu on Marko Kurismaa esimese juhtumiga. Eks ole näha, mis edasi saab, aga julgen küll arvata, et meie lugejale on põnev tutvuda ka Kurismaa järgnevate juhtumitega, olgu nad peagi klišeedest kubisevad, sest – nagu väidetavalt ütles esimees Mao – vahel ongi parem, kui on halvem.

 

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Vikerraadio



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.