Marianne Kõrver: "Eesti lood" omandavad ajas hoopis teistsuguse värvingu ({{commentsTotal}})

Marianne Kõrver
Marianne Kõrver Autor/allikas: Erakogu

Sel korral keskendume "Eesti lugude" ankeedis filmi "Perpetuum mobile ja piiritud hinged" autorile Marianne Kõrverile, kes rääkis lähemalt enda linateosest ning mõtestas ka dokumentalistikat laiemalt.

Mis on teie filmi põhiline idee?

Filmi põhiline idee on anda aimu teistsuguse elu ja maailma võimalikkusest. Praeguses ühiskonnas tarbitakse igasugust infot nagu valmistoitu, mis on kellegi teise poolt ette valmistatud ja tarbija jaoks kokku pandud. Ühelt poolt on see paratamatus, sest igasugust infot liigub tohutul määral ja inimese loomuses on soov seda kuidagi enda jaoks süstematiseerida. Teiselt poolt muutub inimene sellise valmisinfo iseenesestmõistetavuse tõttu järjest haavatumaks ja abitumaks - haavatumaks neile, kes soovivad sulle selle valmisideede ja - ideoloogiate paketi kaudu midagi müüa, ja neid pole mitte vähe, ning abitumaks selles mõttes, et nii on oht kaotada huvi selle vastu, kas selle n-ö valmisreaalsuse pinna all on veel midagi sügavamat ning kas kõik see, mida serveeritakse kui iseenesestmõistetavat, on ikka nii iseenesestmõistetav kui paistab.

Miks valisite just sellise teema?

Ega mina ei tea, kas vaba energia on olemas - kas on olemas võimalus toota energiat väljapool neid vahendeid ja võimalusi, mis on meile laiemalt teada. Aga mulle väga meeldib mõelda, et on. Ja see mõte meeldib mulle isegi rohkem sümboolsel kui praktilisel tasandil, sest see annab tunnistust sellest, et elu meie ümber on veel palju rikkam, võimalusterohkem ja mitmekihilisem kui meie praeguses lahterdamiste- ja taandamistelembeses ajastus tundub.

Ja pealegi - selles filmis tegeleb vaba energiaga inimene, kes on elav tunnistus sellest, et mittestandardne eksistents on olemas. Inimene, kes on oma kätega teinud rohkem, kui suudaks terve brigaad, kaotanud rohkem, kui mõni inimene on elus teeninud, elanud läbi tõelise isiksusekriisi ning selle kõige läbi kasvanud just selliseks inimeseks nagu ta on.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lood" on üks huvitavamaid nähtusi Eesti dokumentalistikas ja just sellepärast, et neid tehakse suhteliselt palju, võimaldavad nad näidata elu ja mõtlemise erinevaid kihte ja tasandeid. Selline lühidokumentatilistika on täiesti ajatu väärtusega. Mulle meeldib vahel vaadata neid kümme aastat või enamgi tagasi tehtud "Eesti lugusid" ja näha, et teemad, mida ma neis tookord nägin, on ajas omandanud mingi hoopis teistsuguse värvingu.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

"Eesti lood" on dokumentalistile üks mõnus võimalus eksperimenteerida nii teemade kui vormiga. Kuna filmi valmimisperiood on lühike - üks aasta - siis on see väga hea ja vahetu võimalus oma ideid spontaanselt ellu viia.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Kui inimene on välistest stimulatsioonidest ja ahvatlustest väsinud ja tal tekib soov end korraks kõrvalt vaadata ja nähtut mõtestada, siis sealt edasi on dokini väga lühike tee.

Kes on teie eeskujud filmimaailmas? Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Ma olen aru saanud, et niipea, kui kedagi endale eeskujuks nimetada, tekib soov teha asju või mõelda kellegi moodi, ja niipea, kui hakkad asju paremuse järjestusse panema, tekib tahtmine teha veel paremini. Ja need on väga valed motivatsioonid ühe filmi tegemiseks. Maailmas on väga palju head dokumentalistikat, kõike ei jõua nimetadagi, praegu meenuvad Jerzy Sladkowsky, Pirjo Honkasalo, Ben Riversi, Werner Herzogi ja Ulrich Seidli dokumentaalid, eesti varasemast dokumentalistikast naudin hetkel kõige enam Peeter Toominga

Vaata Marianne Kõrveri dokumentaalfilmi "Perpetuum mobile ja piiritud hinged":



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.