Euroopa fotoajalugu koondav raamat käsitleb ka Eesti fotograafia arengut ({{commentsTotal}})

Kogu Euroopa möödunud sajandi fotoajalugu on ühiste kaante vahele saanud. Kuueköiteline monograafia käsitleb esmakordselt kõigi Euroopa riikide fotograafia arenguid võrdsetel alustel. Teiste seas antakse raamatus ülevaade ka Eesti fotograafia arengust.

Selleks, et Euroopa fotograafia ajalugu kaante vahele saaks, on Euroopa fotograafid koostööd teinud juba kümme aastat. Nüüd on 79 autorit 35 riigist Euroopa fotograafia arengud kuueköitelisse teosesse koondanud. Möödunud sajand on 30 aasta kaupa kolmeks osaks jagatud. Esimene periood hõlmab uusaegse fotograafia sünnilugu, teisel perioodil domineerib modernism ja kolmas periood räägib ajast, kui fotokunst hakkas teadlikult kajastama sotsiokultuurilist konteksti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle raamatu kõige tunnuslikum osa on see, et ei ole keskel enam London, Pariis ja New York või Berliin, vaid kõik 35 riiki on esindatud võrdsetel alustel, ühesuguste suurte peatükkidega, olgu see siis väike riik nagu Eesti või suur riik nagu Venemaa," selgitas Tartu kõrgema kunstikooli professor, kogumiku koostaja Peeter Linnap.

Raamatu koostaja Vilnis Auzins lausus, et ajalugu selles raamatus aitab meil mõista, mis me oleme praegu ja aitab mõista ka seda, millised me oleme tulevikus. "Fotograafia on väga tähtis. See kogumik on samuti mõeldud erinevaks otstarbeks ja mitte ainult fotograafidele," ütles ta.

Eestit puudutavad peatükid koostanud Peeter Linnap on Eesti fotograafide töid kogunud juba kolmkümmend aastat. Tema sõnul paistab Eesti fotokunst kogumikus teiste seast silma. "Kindlasti tõuseb esile juba parema pildivaliku puhul. Näiteks prantslased ja inglased on natukene üleolevamad, et neil on neid raamatuid juba lihtsalt nii palju. Meil on see nagu elu küsimus saada ühte raamatusse vähemalt pildid välja. Neil on kümme raamatut," põhjendas Linap.

Eesti autoritest on kogumikus ära toodud näiteks Jüri Okase ja Tõnu Tormise, aga ka Peeter Toomingu ja Eesti ühe esimese fotograafi Johannes Pääsukese tööd. "Pääsukese üks piltidest on lausa raamatu kaane peal, see on tõeliselt ikooniline pilt. Niisugust asja ei ole ka varem juhtunud, et Eesti autori pilt on Euroopa kunstiajaloo kaane peal," ütles Linnap.

Toimetaja: Rutt Ernits



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Ivar Veermäe. Replica. 2017

Kumu blogi: Eesti kunst Brüsselis ja Roomas

Kahe näituse omavaheline keemia: kui "Ekraani arheoloogia" panustab kaasaegse kunsti vahenditega eelkõige Eesti kui edumeelse tehnoloogiamaa kuvandisse, siis Konrad Mäe näitus tõstab esiplaanile Eesti kunsti individuaalse ja emotsionaalse poole ning müstilise, pea pühaliku kontakti loodusega.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: