Kalle Kasemaa: vastuseisus islamiga on kristlus määratud taanduma ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli tõlkija ja teoloog, kultuuri elutööpreemia laureaat Kalle Kasemaa, kellega vesteldi religioonide mõistmise olulisusest tänases maailmas.

Kalle Kasemaa rääkis, et ajalooliselt on religioon inimestele alati omane olnud ja religioosseid praktikaid võib näha ka sellistes kultuurilistes ilmingutes, mida klassikaliselt religioonina ei tõlgendata.

"Kui 19. sajandi lõpus kerkis esile materialistlik filosoofia, siis sellega seoses hakati arvama, et religioon on inimkonna ajaloos ühel hetkel tekkinud. Ja siis uurisid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses jesuiitide ordu teadlased süstemaatiliselt loodusrahvaid, et teha kindlaks, kas on üldse olemas ilma religioonita rahvast. Tulemus oli see, et nad ei leidnud sellist rahvast ega hõime. Sellest võib järeldada, et religioon on inimsoole algusest peale omane olnud ja on seda kuni viimase ajani. On ka niisugune mõiste olemas nagu pseudoreligioonid. Näiteks oli see, mis toimus Hitleri ajal Saksamaal, väga religioosselt märgistatud, kogu ametlik ideoloogia ja praktika. Mulle tundub, et kuni tänase päevani ei saa inimene ilma religioonita väga hästi hakkama," kõneles Kasemaa.

"On võimalik vaadata ka kommertskultuuri religioossest vaatevinklist. Kuidas inimene suhtub kaupadesse, kuidas inimesed võivad pühenduda oma sõidukile, aiamaale, majaehitusele. Eestlane ei ole areligioosne inimene, tema religioosse suhtumise ja tegevuse objekt võib mõnikord olla selline, mis klassikalise religiooni raamidesse ei mahu," arutles ta.

Kasemaa on uurinud nii kristlust, judaismi kui islamit ja leiab igaühes neist midagi südamelähedast: "Kui eelistada religiooni juures auväärset vanust, siis on see judaism, kui eelistada lähedust, siis kristlus, sest me elame siiski kristlikus kultuuriruumis. Aga kui ideaalina vaadata jäägitut andumust ja pühendumist religioonile, siis peaks küll eeskujuks olema islam. Üldiselt on normaalse moslemi elus 24 tundi ööpäevas kõik täidetud religiooniga."

Ta leiab, et islamiusu vastupidavus ja tugevus Euroopa kultuuriruumis seisnebki religioossel pühendumisel. "Islamit on iseloomustatud hirmu religioonina ehk teisisõnu eeldatakse, et Jumal on absoluutne valitseja, kes on tujukas ja ettearvamatu, alam peab tema suhtes hirmu ja aukartust tundma. Muidugi eeldatakse ka, et kui inimene on selle valitseja suhtes viisakas ja täidab kõik tema tahtmised, siis see valitseja on armuline, mitte hirmuäratav," rääkis ta.

Kristlus on tänapäeva Euroopas aga suhteliselt nõrk ja selles kontekstis võib oodata teatavat taandumist islami ees: „Kristluse liikmed on religioossed heal juhul kord nädalas tund aega pühapäevasel jumalateenistusel, tihti ainult tund aega kord aastas. Konfrontatsioonis islamiga, kus inimene on religioosne 24 tundi ööpäevas ja ta on agressiivse hoiakuga selles mõttes, et ta tahab ka teisi oma usku pöörata, on kristlus määratud taanduma.”

Kasemaa tõi välja, et võrreldes islamistlikku ja läänelikku maailmapilti, tegeletakse islamis oluliselt rohkem sügavamate filosoofiliste teemadega: "Minu mulje on see, et Euroopa filosoofia tegeleb küsimusega, kui adekvaatselt on võimalik maailma tunnetada, aga islam lähtub olukorrast, et Allahi looming – maailm, on niivõrd komplitseeritud, et inimene ei suudagi seda täielikult tunnetada. Selle pärast tegeletakse hoopis kõrgemate küsimustega, antud juhul olemise küsimusega. Islami filosoofias on levinud mõtlemissuund, kus tegeletakse absoluutse olemisega, eeldatakse, et see, mis on ühine kõigile olemisvormidele, on samastatav Jumalaga."

Euroopalik maailmakäsitlus on materialistlikum, kuid sel on omad positiivsed küljed. "Euroopa filosoofia on võrreldes islami filosoofiaga arenenud küll ühekülgselt, kuid kui vaadata tehnilist maailma, siis on Euroopa võrreldes islamimaailmaga ikka kohutavalt arenenud. Vaimselt seisukohalt on küll teatud mahajäämus, aga tehniliselt vaieldamatu progress," ütles Kasemaa.

Islamiusu muutumine meile geograafiliselt üha lähedasemaks tõstab Kasemaa sõnul vajadust selle paremaks mõistmiseks ka meie kultuuriruumis. Koostöös Haljand Udamiga on ta tõlkinud esimese teose Tartu Ülikooli kirjastuse uuest sarjast "Islam kontekstis". "Mina olen selle sarja toimetuse kolleegiumi liige, mitte initsiaator. Aga ma usun, et sellega tahetakse meie lugejale anda teadmisi maailmast, millest me paraku liiga vähe teame – vähem kui me peaksime teadma," rääkis ta.

Kasemaa on tõlkinud tekste 19 keelest ja leiab, et teoloog peakski olema ka tõlkija ja kasutama religioonitekste nende algkeeles: "Teoloog peaks olema tõlkija nii otseses kui kaudses tähenduses. Kristluse puhul tähendab see siis Vana Testamenti heebrea keeles ja Uut Testamenti kreeka keeles. Nii vanade tekstide puhul ei ole ükski trükis ilmunud tõlge usaldusväärne. Teoloog peaks lugema algkeeles ja nägema, millised rõhud seal on sõnadel ja kirjalikus tõlkes antakse edasi pearõhk, aga on olemas kindlasti ka veel kõrvalised rõhud, mida tõlke vormistamisel ei peeta tähtsaks või ei suudeta edasi anda. Ja kaudsemas tähenduses siis selles mõttes, et teoloog peaks oskama nii ajaliselt kui ruumiliselt kauge teksti sõnumi sõnastada tänapäeva inimestele arusaadavasse keelde."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: