Kalle Kasemaa: vastuseisus islamiga on kristlus määratud taanduma ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli tõlkija ja teoloog, kultuuri elutööpreemia laureaat Kalle Kasemaa, kellega vesteldi religioonide mõistmise olulisusest tänases maailmas.

Kalle Kasemaa rääkis, et ajalooliselt on religioon inimestele alati omane olnud ja religioosseid praktikaid võib näha ka sellistes kultuurilistes ilmingutes, mida klassikaliselt religioonina ei tõlgendata.

"Kui 19. sajandi lõpus kerkis esile materialistlik filosoofia, siis sellega seoses hakati arvama, et religioon on inimkonna ajaloos ühel hetkel tekkinud. Ja siis uurisid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses jesuiitide ordu teadlased süstemaatiliselt loodusrahvaid, et teha kindlaks, kas on üldse olemas ilma religioonita rahvast. Tulemus oli see, et nad ei leidnud sellist rahvast ega hõime. Sellest võib järeldada, et religioon on inimsoole algusest peale omane olnud ja on seda kuni viimase ajani. On ka niisugune mõiste olemas nagu pseudoreligioonid. Näiteks oli see, mis toimus Hitleri ajal Saksamaal, väga religioosselt märgistatud, kogu ametlik ideoloogia ja praktika. Mulle tundub, et kuni tänase päevani ei saa inimene ilma religioonita väga hästi hakkama," kõneles Kasemaa.

"On võimalik vaadata ka kommertskultuuri religioossest vaatevinklist. Kuidas inimene suhtub kaupadesse, kuidas inimesed võivad pühenduda oma sõidukile, aiamaale, majaehitusele. Eestlane ei ole areligioosne inimene, tema religioosse suhtumise ja tegevuse objekt võib mõnikord olla selline, mis klassikalise religiooni raamidesse ei mahu," arutles ta.

Kasemaa on uurinud nii kristlust, judaismi kui islamit ja leiab igaühes neist midagi südamelähedast: "Kui eelistada religiooni juures auväärset vanust, siis on see judaism, kui eelistada lähedust, siis kristlus, sest me elame siiski kristlikus kultuuriruumis. Aga kui ideaalina vaadata jäägitut andumust ja pühendumist religioonile, siis peaks küll eeskujuks olema islam. Üldiselt on normaalse moslemi elus 24 tundi ööpäevas kõik täidetud religiooniga."

Ta leiab, et islamiusu vastupidavus ja tugevus Euroopa kultuuriruumis seisnebki religioossel pühendumisel. "Islamit on iseloomustatud hirmu religioonina ehk teisisõnu eeldatakse, et Jumal on absoluutne valitseja, kes on tujukas ja ettearvamatu, alam peab tema suhtes hirmu ja aukartust tundma. Muidugi eeldatakse ka, et kui inimene on selle valitseja suhtes viisakas ja täidab kõik tema tahtmised, siis see valitseja on armuline, mitte hirmuäratav," rääkis ta.

Kristlus on tänapäeva Euroopas aga suhteliselt nõrk ja selles kontekstis võib oodata teatavat taandumist islami ees: „Kristluse liikmed on religioossed heal juhul kord nädalas tund aega pühapäevasel jumalateenistusel, tihti ainult tund aega kord aastas. Konfrontatsioonis islamiga, kus inimene on religioosne 24 tundi ööpäevas ja ta on agressiivse hoiakuga selles mõttes, et ta tahab ka teisi oma usku pöörata, on kristlus määratud taanduma.”

Kasemaa tõi välja, et võrreldes islamistlikku ja läänelikku maailmapilti, tegeletakse islamis oluliselt rohkem sügavamate filosoofiliste teemadega: "Minu mulje on see, et Euroopa filosoofia tegeleb küsimusega, kui adekvaatselt on võimalik maailma tunnetada, aga islam lähtub olukorrast, et Allahi looming – maailm, on niivõrd komplitseeritud, et inimene ei suudagi seda täielikult tunnetada. Selle pärast tegeletakse hoopis kõrgemate küsimustega, antud juhul olemise küsimusega. Islami filosoofias on levinud mõtlemissuund, kus tegeletakse absoluutse olemisega, eeldatakse, et see, mis on ühine kõigile olemisvormidele, on samastatav Jumalaga."

Euroopalik maailmakäsitlus on materialistlikum, kuid sel on omad positiivsed küljed. "Euroopa filosoofia on võrreldes islami filosoofiaga arenenud küll ühekülgselt, kuid kui vaadata tehnilist maailma, siis on Euroopa võrreldes islamimaailmaga ikka kohutavalt arenenud. Vaimselt seisukohalt on küll teatud mahajäämus, aga tehniliselt vaieldamatu progress," ütles Kasemaa.

Islamiusu muutumine meile geograafiliselt üha lähedasemaks tõstab Kasemaa sõnul vajadust selle paremaks mõistmiseks ka meie kultuuriruumis. Koostöös Haljand Udamiga on ta tõlkinud esimese teose Tartu Ülikooli kirjastuse uuest sarjast "Islam kontekstis". "Mina olen selle sarja toimetuse kolleegiumi liige, mitte initsiaator. Aga ma usun, et sellega tahetakse meie lugejale anda teadmisi maailmast, millest me paraku liiga vähe teame – vähem kui me peaksime teadma," rääkis ta.

Kasemaa on tõlkinud tekste 19 keelest ja leiab, et teoloog peakski olema ka tõlkija ja kasutama religioonitekste nende algkeeles: "Teoloog peaks olema tõlkija nii otseses kui kaudses tähenduses. Kristluse puhul tähendab see siis Vana Testamenti heebrea keeles ja Uut Testamenti kreeka keeles. Nii vanade tekstide puhul ei ole ükski trükis ilmunud tõlge usaldusväärne. Teoloog peaks lugema algkeeles ja nägema, millised rõhud seal on sõnadel ja kirjalikus tõlkes antakse edasi pearõhk, aga on olemas kindlasti ka veel kõrvalised rõhud, mida tõlke vormistamisel ei peeta tähtsaks või ei suudeta edasi anda. Ja kaudsemas tähenduses siis selles mõttes, et teoloog peaks oskama nii ajaliselt kui ruumiliselt kauge teksti sõnumi sõnastada tänapäeva inimestele arusaadavasse keelde."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.