Kalle Kasemaa: vastuseisus islamiga on kristlus määratud taanduma ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli tõlkija ja teoloog, kultuuri elutööpreemia laureaat Kalle Kasemaa, kellega vesteldi religioonide mõistmise olulisusest tänases maailmas.

Kalle Kasemaa rääkis, et ajalooliselt on religioon inimestele alati omane olnud ja religioosseid praktikaid võib näha ka sellistes kultuurilistes ilmingutes, mida klassikaliselt religioonina ei tõlgendata.

"Kui 19. sajandi lõpus kerkis esile materialistlik filosoofia, siis sellega seoses hakati arvama, et religioon on inimkonna ajaloos ühel hetkel tekkinud. Ja siis uurisid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses jesuiitide ordu teadlased süstemaatiliselt loodusrahvaid, et teha kindlaks, kas on üldse olemas ilma religioonita rahvast. Tulemus oli see, et nad ei leidnud sellist rahvast ega hõime. Sellest võib järeldada, et religioon on inimsoole algusest peale omane olnud ja on seda kuni viimase ajani. On ka niisugune mõiste olemas nagu pseudoreligioonid. Näiteks oli see, mis toimus Hitleri ajal Saksamaal, väga religioosselt märgistatud, kogu ametlik ideoloogia ja praktika. Mulle tundub, et kuni tänase päevani ei saa inimene ilma religioonita väga hästi hakkama," kõneles Kasemaa.

"On võimalik vaadata ka kommertskultuuri religioossest vaatevinklist. Kuidas inimene suhtub kaupadesse, kuidas inimesed võivad pühenduda oma sõidukile, aiamaale, majaehitusele. Eestlane ei ole areligioosne inimene, tema religioosse suhtumise ja tegevuse objekt võib mõnikord olla selline, mis klassikalise religiooni raamidesse ei mahu," arutles ta.

Kasemaa on uurinud nii kristlust, judaismi kui islamit ja leiab igaühes neist midagi südamelähedast: "Kui eelistada religiooni juures auväärset vanust, siis on see judaism, kui eelistada lähedust, siis kristlus, sest me elame siiski kristlikus kultuuriruumis. Aga kui ideaalina vaadata jäägitut andumust ja pühendumist religioonile, siis peaks küll eeskujuks olema islam. Üldiselt on normaalse moslemi elus 24 tundi ööpäevas kõik täidetud religiooniga."

Ta leiab, et islamiusu vastupidavus ja tugevus Euroopa kultuuriruumis seisnebki religioossel pühendumisel. "Islamit on iseloomustatud hirmu religioonina ehk teisisõnu eeldatakse, et Jumal on absoluutne valitseja, kes on tujukas ja ettearvamatu, alam peab tema suhtes hirmu ja aukartust tundma. Muidugi eeldatakse ka, et kui inimene on selle valitseja suhtes viisakas ja täidab kõik tema tahtmised, siis see valitseja on armuline, mitte hirmuäratav," rääkis ta.

Kristlus on tänapäeva Euroopas aga suhteliselt nõrk ja selles kontekstis võib oodata teatavat taandumist islami ees: „Kristluse liikmed on religioossed heal juhul kord nädalas tund aega pühapäevasel jumalateenistusel, tihti ainult tund aega kord aastas. Konfrontatsioonis islamiga, kus inimene on religioosne 24 tundi ööpäevas ja ta on agressiivse hoiakuga selles mõttes, et ta tahab ka teisi oma usku pöörata, on kristlus määratud taanduma.”

Kasemaa tõi välja, et võrreldes islamistlikku ja läänelikku maailmapilti, tegeletakse islamis oluliselt rohkem sügavamate filosoofiliste teemadega: "Minu mulje on see, et Euroopa filosoofia tegeleb küsimusega, kui adekvaatselt on võimalik maailma tunnetada, aga islam lähtub olukorrast, et Allahi looming – maailm, on niivõrd komplitseeritud, et inimene ei suudagi seda täielikult tunnetada. Selle pärast tegeletakse hoopis kõrgemate küsimustega, antud juhul olemise küsimusega. Islami filosoofias on levinud mõtlemissuund, kus tegeletakse absoluutse olemisega, eeldatakse, et see, mis on ühine kõigile olemisvormidele, on samastatav Jumalaga."

Euroopalik maailmakäsitlus on materialistlikum, kuid sel on omad positiivsed küljed. "Euroopa filosoofia on võrreldes islami filosoofiaga arenenud küll ühekülgselt, kuid kui vaadata tehnilist maailma, siis on Euroopa võrreldes islamimaailmaga ikka kohutavalt arenenud. Vaimselt seisukohalt on küll teatud mahajäämus, aga tehniliselt vaieldamatu progress," ütles Kasemaa.

Islamiusu muutumine meile geograafiliselt üha lähedasemaks tõstab Kasemaa sõnul vajadust selle paremaks mõistmiseks ka meie kultuuriruumis. Koostöös Haljand Udamiga on ta tõlkinud esimese teose Tartu Ülikooli kirjastuse uuest sarjast "Islam kontekstis". "Mina olen selle sarja toimetuse kolleegiumi liige, mitte initsiaator. Aga ma usun, et sellega tahetakse meie lugejale anda teadmisi maailmast, millest me paraku liiga vähe teame – vähem kui me peaksime teadma," rääkis ta.

Kasemaa on tõlkinud tekste 19 keelest ja leiab, et teoloog peakski olema ka tõlkija ja kasutama religioonitekste nende algkeeles: "Teoloog peaks olema tõlkija nii otseses kui kaudses tähenduses. Kristluse puhul tähendab see siis Vana Testamenti heebrea keeles ja Uut Testamenti kreeka keeles. Nii vanade tekstide puhul ei ole ükski trükis ilmunud tõlge usaldusväärne. Teoloog peaks lugema algkeeles ja nägema, millised rõhud seal on sõnadel ja kirjalikus tõlkes antakse edasi pearõhk, aga on olemas kindlasti ka veel kõrvalised rõhud, mida tõlke vormistamisel ei peeta tähtsaks või ei suudeta edasi anda. Ja kaudsemas tähenduses siis selles mõttes, et teoloog peaks oskama nii ajaliselt kui ruumiliselt kauge teksti sõnumi sõnastada tänapäeva inimestele arusaadavasse keelde."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.