Kalle Kasemaa: vastuseisus islamiga on kristlus määratud taanduma ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli tõlkija ja teoloog, kultuuri elutööpreemia laureaat Kalle Kasemaa, kellega vesteldi religioonide mõistmise olulisusest tänases maailmas.

Kalle Kasemaa rääkis, et ajalooliselt on religioon inimestele alati omane olnud ja religioosseid praktikaid võib näha ka sellistes kultuurilistes ilmingutes, mida klassikaliselt religioonina ei tõlgendata.

"Kui 19. sajandi lõpus kerkis esile materialistlik filosoofia, siis sellega seoses hakati arvama, et religioon on inimkonna ajaloos ühel hetkel tekkinud. Ja siis uurisid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses jesuiitide ordu teadlased süstemaatiliselt loodusrahvaid, et teha kindlaks, kas on üldse olemas ilma religioonita rahvast. Tulemus oli see, et nad ei leidnud sellist rahvast ega hõime. Sellest võib järeldada, et religioon on inimsoole algusest peale omane olnud ja on seda kuni viimase ajani. On ka niisugune mõiste olemas nagu pseudoreligioonid. Näiteks oli see, mis toimus Hitleri ajal Saksamaal, väga religioosselt märgistatud, kogu ametlik ideoloogia ja praktika. Mulle tundub, et kuni tänase päevani ei saa inimene ilma religioonita väga hästi hakkama," kõneles Kasemaa.

"On võimalik vaadata ka kommertskultuuri religioossest vaatevinklist. Kuidas inimene suhtub kaupadesse, kuidas inimesed võivad pühenduda oma sõidukile, aiamaale, majaehitusele. Eestlane ei ole areligioosne inimene, tema religioosse suhtumise ja tegevuse objekt võib mõnikord olla selline, mis klassikalise religiooni raamidesse ei mahu," arutles ta.

Kasemaa on uurinud nii kristlust, judaismi kui islamit ja leiab igaühes neist midagi südamelähedast: "Kui eelistada religiooni juures auväärset vanust, siis on see judaism, kui eelistada lähedust, siis kristlus, sest me elame siiski kristlikus kultuuriruumis. Aga kui ideaalina vaadata jäägitut andumust ja pühendumist religioonile, siis peaks küll eeskujuks olema islam. Üldiselt on normaalse moslemi elus 24 tundi ööpäevas kõik täidetud religiooniga."

Ta leiab, et islamiusu vastupidavus ja tugevus Euroopa kultuuriruumis seisnebki religioossel pühendumisel. "Islamit on iseloomustatud hirmu religioonina ehk teisisõnu eeldatakse, et Jumal on absoluutne valitseja, kes on tujukas ja ettearvamatu, alam peab tema suhtes hirmu ja aukartust tundma. Muidugi eeldatakse ka, et kui inimene on selle valitseja suhtes viisakas ja täidab kõik tema tahtmised, siis see valitseja on armuline, mitte hirmuäratav," rääkis ta.

Kristlus on tänapäeva Euroopas aga suhteliselt nõrk ja selles kontekstis võib oodata teatavat taandumist islami ees: „Kristluse liikmed on religioossed heal juhul kord nädalas tund aega pühapäevasel jumalateenistusel, tihti ainult tund aega kord aastas. Konfrontatsioonis islamiga, kus inimene on religioosne 24 tundi ööpäevas ja ta on agressiivse hoiakuga selles mõttes, et ta tahab ka teisi oma usku pöörata, on kristlus määratud taanduma.”

Kasemaa tõi välja, et võrreldes islamistlikku ja läänelikku maailmapilti, tegeletakse islamis oluliselt rohkem sügavamate filosoofiliste teemadega: "Minu mulje on see, et Euroopa filosoofia tegeleb küsimusega, kui adekvaatselt on võimalik maailma tunnetada, aga islam lähtub olukorrast, et Allahi looming – maailm, on niivõrd komplitseeritud, et inimene ei suudagi seda täielikult tunnetada. Selle pärast tegeletakse hoopis kõrgemate küsimustega, antud juhul olemise küsimusega. Islami filosoofias on levinud mõtlemissuund, kus tegeletakse absoluutse olemisega, eeldatakse, et see, mis on ühine kõigile olemisvormidele, on samastatav Jumalaga."

Euroopalik maailmakäsitlus on materialistlikum, kuid sel on omad positiivsed küljed. "Euroopa filosoofia on võrreldes islami filosoofiaga arenenud küll ühekülgselt, kuid kui vaadata tehnilist maailma, siis on Euroopa võrreldes islamimaailmaga ikka kohutavalt arenenud. Vaimselt seisukohalt on küll teatud mahajäämus, aga tehniliselt vaieldamatu progress," ütles Kasemaa.

Islamiusu muutumine meile geograafiliselt üha lähedasemaks tõstab Kasemaa sõnul vajadust selle paremaks mõistmiseks ka meie kultuuriruumis. Koostöös Haljand Udamiga on ta tõlkinud esimese teose Tartu Ülikooli kirjastuse uuest sarjast "Islam kontekstis". "Mina olen selle sarja toimetuse kolleegiumi liige, mitte initsiaator. Aga ma usun, et sellega tahetakse meie lugejale anda teadmisi maailmast, millest me paraku liiga vähe teame – vähem kui me peaksime teadma," rääkis ta.

Kasemaa on tõlkinud tekste 19 keelest ja leiab, et teoloog peakski olema ka tõlkija ja kasutama religioonitekste nende algkeeles: "Teoloog peaks olema tõlkija nii otseses kui kaudses tähenduses. Kristluse puhul tähendab see siis Vana Testamenti heebrea keeles ja Uut Testamenti kreeka keeles. Nii vanade tekstide puhul ei ole ükski trükis ilmunud tõlge usaldusväärne. Teoloog peaks lugema algkeeles ja nägema, millised rõhud seal on sõnadel ja kirjalikus tõlkes antakse edasi pearõhk, aga on olemas kindlasti ka veel kõrvalised rõhud, mida tõlke vormistamisel ei peeta tähtsaks või ei suudeta edasi anda. Ja kaudsemas tähenduses siis selles mõttes, et teoloog peaks oskama nii ajaliselt kui ruumiliselt kauge teksti sõnumi sõnastada tänapäeva inimestele arusaadavasse keelde."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk