Arvustus. Raamat kui helisev elu ({{commentsTotal}})

Anu Kaal operetis
Anu Kaal operetis

Hele-Mai Poobus “Anu Kaal. Kahel pool eesriiet”

Toimetaja Margot Visnap, kujundaja Enno Piir.

Kirjastus Hea Lugu, 2016, 216 lk.

Kuulus laulja Fjodor Šaljapin olevat kord ütelnud Maksim Gorkile: “Sinust jäävad alatiseks järele raamatud, kuid kellele mina veel vajalik olen, kui mu hääl on vaikinud?” Õnneks on Šaljapini häält salvestatud heliplaatidele ja tema raamatud “Lehekülgi minu elust” ning “Mask ja hing” avavad suure kunstniku loomingu tagamaid. Kuid kirjaniku ja laulja loomingu kontakt lugejate või kuulajatega erineb diametraalselt. Iga etendus või kontsert sünnib vahetus kontaktis saaliga just siin ja praegu, midagi parandada või muuta pole võimalik.

Anu Kaal on laulnud Estonia laval 30 aastat. Alates 1994. aastast on tema elu sisuks olnud pedagoogiline tegevus, aktiivne kaasalöömine Estonia seltsi ja Eesti teatriliidu ettevõtmistes ning rõõmu tundmine vanaema rollist. Ta on endiselt nii vaimselt kui füüsiliselt suurepärases vormis, ikka elurõõmus ja abivalmis. Laulmas me teda enam ei kuule.                                                                                           

“Lahkusin teatrist õigel ajal, valutu see polnud, aga ma arvan, et see oli õige.” Nii ütleb peategelane ise ilmunud raamatus “Anu Kaal. Kahel pool eesriiet”, mille on koostanud tema õpilane Hele-Mai Poobus.

Kuna mul on olnud võimalus näha selle võluva lauljatari teatriteed algusest peale paljude aastate vältel, muu hulgas ka enda lavastuste peategelasena, siis võin tunnistada, et raamat annab Anu olemust edasi väga usutavalt ja tõetruult. See ei ole tagasivaade tuntud solisti ja Nõukogude Liidu rahvakunstniku kõrgest kellatornist, vaid siiras tänu oma õpetajatele alates muusikakoolist kuni La Scala stuudioni ning kõikidele kaasteelistele koorilaulja garderoobist peale.

Kuninganna regaalid olid tema seljakotis kindlasti olemas. Mitte igal noorel üliõpilasel pole julgust ja valmisolekut ootamatult lavale astuda Öökuninganna üliraskes osas Mozarti ooperis “Võluflööt”. Konservatooriumi diplomitööd – Gilda Verdi ooperis “Rigoletto” – esitades oli Anu juba täieõiguslik Estonia solist.

Meenutades tema häälele kõige lähedasemaid osi Donizetti ooperites “Lucia di Lammermoor”, “Rügemendi tütar” ja “Armujook”, saame täpse ülevaate ka kahe Verdi ooperirolli küpsemisest, kus materjali vastupanu ületamine nõudis juba tunduvalt suuremat pingutust. Need olid Luisa ooperis “Luisa Miller” ja Violetta ooperis “Traviata”. Just Violettat on Anu Kaal laulnud üle saja korra ning astunud sellega publiku ette paljudes teisteski ooperiteatrites peale Estonia.

Anu on üks vähestest lauljannadest, kes lisaks Lucia keeruka rolli esitamisele on käinud laval ka Pipi Pikksukana, läbinud suuskadel Keila maratoni ning roninud alpinistina Elbrusel.

Seda raamatut on kerge lugeda. See pani mu südames helisema ka väga konkreetsed stseenid ühest või teisest etendusest kauges minevikus. 

Enesest mõista on nende kaante vahel kirjas veel tema tegevus kontserdilavadel ja pedagoogina, sõna saavad nii mõnedki tema kolleegid. Ainult tema sünniaega sellest raamatust ei leia. Jääb kehtima inglaste ütlus daamide vanuse kohta – üle kahekümne (over twenty), mis Anu puhul ongi väga sobilik.

Ajakirja Muusika aprillinumbrist.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Muusika



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Tallinna Jaani kiriku uued kellad.Tallinna Jaani kiriku uued kellad.
Tallinna Jaani kirik sai 25 uut kella

Tallinna Jaani kirik sai annetajate abil 25 uut kellamängu kella, mis hakkavad juba detsembris iga päev linnarahvale kaunist helipilti pakkuma.

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.