Jazzkaare staar Tigran Hamasyan ({{commentsTotal}})

Tigran Hamasyan
Tigran Hamasyan Autor/allikas: Muusika

Tigran Hamasyanist räägitakse lihtsustatult kui jazzpianistist, ent selle taga on helilooja, kes kasutab oma loomingus Armeenia rahvamuusikat, hipsterlikke elektroonilisi kõlasid, dubstep’ilikke käike, vaimulikku koorimuusikat ning elemente metal’ist ja rockist.

Tema pianistlik mängustiil on mõjutatud barokilikust tantsulisusest ja polüfooniast, XIX sajandi virtuoossest matšopianismist ning õrnadest impressionistlikest kõlaideaalidest. Erinevate ajastute ja stiilide virvarri seob ühtlaselt läbiv melanhoolne dramaturgiline liin, mis tekitab tugeva terviku. Sellise kirjelduse peale tahaks kohe hüüda: jazz is dead! Õnneks ...

Hamasyan on ise ka tõdenud, et pole kindel, kas ta sooviks olla jazzmuusik sellisel moel, nagu enamik inimesi ette kujutada tahaks. Ta on oma helikeelt teadlikult lihvinud ning vältinud bebopilikke klišeesid, kuigi võiks kahtlemata ka ainuüksi nende abil vaimustavaid kuulamiselamusi pakkuda. Hamasyani eklektiline helikeel ei kõla tehislikult, sest erinevate traditsioonide ja kultuuriruumide sees olemine on tema jaoks loomulik elulaad.

Teekond Armeenia rahvamuusika lätetele

Lapsena kuulas Hamasyan isa plaadikogust leitud Led Zeppelini, Black Sabbathit ja Queeni ning unistas trash metal-bändis kitarri mängimisest. Kuna Armeenia oli osa Nõukogude Liidust, sai ka väike Tigran sarnaselt paljude eestlastega karmi ja tugeva hariduse klassikalise klaveri alal. Ta soovitab noortel jazzpianistidel tegelda eelkõige Chopini ja Bachiga. Jazzmuusikaga hakkas ta tegelema üheksa-aastaselt ning teismelisena esines ta kohaliku bigbändi vokaalsolistina. 

Umbes samas eluetapis otsustas ta eirata jazzi mängimisele esitatavaid ootus ning võttis kasutusele Armeenia rahvamuusika. Tema idee oli improviseerida rahvaviiside põhjal, kuid raskus seisnes selles, et Armeenia rahvamuusika on modaalne ning ilma akordijärgnevuseta. Algas huvitav protsess – harmoniseerimata kujul esitatavate meloodiate harmoniseerimine.

“Rahvamuusika on suurim eneseväljenduse vorm. Kui tahad tänapäeval olla muusik, on vaja näida lahe või eriline. Aga minevikus võis muusik olla igaüks. Iga tegu ja tseremoonia oli muusikaga rikastatud. Jälgisid, kuidas naised võid tegid ning seda saatis laul. Läksid Armeenia maapiirkondadesse ja nägid inimesi spontaanselt laulmas. See on võrratu. Justkui muusika sünd.”

Hamasyani mõjutanud muusikast rääkides ei saa mööda vaadata Rootsi progressiivse metal’i bändist Meshuggah. Ta on öelnud, et Meshuggah’st ei saa mõelda kui metal-bändist, sest selle brutaalne energia võib esialgu hirmutada. Aga pärast esmast tutvust võib jääda nende stiilist sõltuvusse. 

Kodust kaugel

Kuueteistaastaselt läks Hamasyan Californiasse õppima ning õige pea sai alguse tema tähelend. Ta tõusis rahvusvahelisele areenile pärast maineka Thelonius Monki konkursi võitu 2006. aastal; teise ja kolmanda koha said vastavalt Gerald Clayton ning Aaron Parks. 2006. aastal ilmus ka Hamasyani esimene plaat “World Passion” ning iga järgneva albumiga on ta toonud esile uue dimensiooni Armeenia rahvamuusika kasutusvõimalustes. Ükski tema album ei ole sajaprotsendiliselt Armeenia rahvamuusika, kuid samas pole mitte ükski pääsenud selle tugevast mõjust. Loomulikult ei pea ma siinkohal silmas Armeenia rahvaviise, mida ta esitab, vaid ka väikseid detaile tema enda kirjutatud palades.

2010. aastal ilmunud “A Fable” sisaldab muuhulgas ka tuntud jazzvalssi “Someday my Prince Will Come”, kuid selle seade on täis ootamatut, delikaatset reharmoniseerimist. Hamasyan on öelnud, et soovis plaadistada ka jazzistandardeid, ent on keeruline panna need sobima teiste lugudega, mida ta mängib – albumi terviklikkust arvestades ei saa kõlada üksteise järel kurblik Armeenia rahvalaul ja traditsioonilisel moel esitatud jazzistandard. 

Hamasyan on iga järgneva albumi kallal töötades loobunud vähehaaval, kuid järjekindlalt komplekssusest. “Tehnilised sooritused võivad nii olla kui ka mitte olla, aga muusika muudab eriliseks hing ning see on peamine. Keerulist materjali võib kirjutada ja kiireid noote mängida vaid siis, kui musikaalne voolavus ei kao.” Hamasyan muudab muusika voolavaks laulmise abil, nagu Keith Jarrett ja Glenn Gould. Tema vokaalsesse arsenali kuuluvad ka beatbox ning India klassikalisest muusikast pärit tala-süsteem, mis pole sugugi lihtne moodus rütmivormelite organiseerimiseks ning isegi improvisatsiooniks nii, nagu Hamasyan seda teeb.

Kirikulaul V sajandist

2015. aastal ilmunud, koos Jerevani riikliku kammerkooriga lindistatud album “Luys i Luso” on väga spirituaalse ja sügava tähendusega. Plaadi pealkirja saab tõlkida kui “valgus valgusest”. Hamasyani kontseptsiooni aluseks on seekord Armeenia vaimulik muusika. Ta on arranžeerinud kirikulaule, millest mõni pärineb V sajandist. Armeenia vaimulik muusika on olnud oluline osa Hamasyani nooruspõlvest. Ta tahtis juba teismelisena nende meloodiatega midagi ette võtta, kuid teda takistas aukartus, sest tegemist on niivõrd vanade ja pühade tekstidega. Lisaks sisaldavad need laulud palju kirja pandud reegleid, näiteks ei tohi kasutada teatud sorti kaunistusi ega rütmilisi elemente. 

Sellel plaadil kõlab Armeenia ajaloo ühe juhtfiguuri Mesrop Mashtotsi vaimulik hümn “Ankanim arachi qo”. Pühak Mesrop Mashtots oli preester ja Armeenia kultuuri alustala, kes muu hulgas lõi V sajandil armeenia tähestiku. Sellest ajast on teada ka vanaarmeenia keel, mis on liturgilise keelena kasutusel tänaseni ning mida kuuleb ka Hamasyani albumil. 

31. märtsil ilmus Tigran Hamasyani uus sooloplaat “An Ancient Observer”, mille kohta ta on öelnud, et selle palad on muusikalised vaatlused maailmast, milles me elame, ja mineviku taagast, mida me endaga kaasas kanname.

29. aprillil esineb omanäoline pianist ka Tallinnas festivalil Jazzkaar.  

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Muusika



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.