Jazzkaare staar Tigran Hamasyan ({{commentsTotal}})

Tigran Hamasyan
Tigran Hamasyan Autor: Muusika

Tigran Hamasyanist räägitakse lihtsustatult kui jazzpianistist, ent selle taga on helilooja, kes kasutab oma loomingus Armeenia rahvamuusikat, hipsterlikke elektroonilisi kõlasid, dubstep’ilikke käike, vaimulikku koorimuusikat ning elemente metal’ist ja rockist.

Tema pianistlik mängustiil on mõjutatud barokilikust tantsulisusest ja polüfooniast, XIX sajandi virtuoossest matšopianismist ning õrnadest impressionistlikest kõlaideaalidest. Erinevate ajastute ja stiilide virvarri seob ühtlaselt läbiv melanhoolne dramaturgiline liin, mis tekitab tugeva terviku. Sellise kirjelduse peale tahaks kohe hüüda: jazz is dead! Õnneks ...

Hamasyan on ise ka tõdenud, et pole kindel, kas ta sooviks olla jazzmuusik sellisel moel, nagu enamik inimesi ette kujutada tahaks. Ta on oma helikeelt teadlikult lihvinud ning vältinud bebopilikke klišeesid, kuigi võiks kahtlemata ka ainuüksi nende abil vaimustavaid kuulamiselamusi pakkuda. Hamasyani eklektiline helikeel ei kõla tehislikult, sest erinevate traditsioonide ja kultuuriruumide sees olemine on tema jaoks loomulik elulaad.

Teekond Armeenia rahvamuusika lätetele

Lapsena kuulas Hamasyan isa plaadikogust leitud Led Zeppelini, Black Sabbathit ja Queeni ning unistas trash metal-bändis kitarri mängimisest. Kuna Armeenia oli osa Nõukogude Liidust, sai ka väike Tigran sarnaselt paljude eestlastega karmi ja tugeva hariduse klassikalise klaveri alal. Ta soovitab noortel jazzpianistidel tegelda eelkõige Chopini ja Bachiga. Jazzmuusikaga hakkas ta tegelema üheksa-aastaselt ning teismelisena esines ta kohaliku bigbändi vokaalsolistina. 

Umbes samas eluetapis otsustas ta eirata jazzi mängimisele esitatavaid ootus ning võttis kasutusele Armeenia rahvamuusika. Tema idee oli improviseerida rahvaviiside põhjal, kuid raskus seisnes selles, et Armeenia rahvamuusika on modaalne ning ilma akordijärgnevuseta. Algas huvitav protsess – harmoniseerimata kujul esitatavate meloodiate harmoniseerimine.

“Rahvamuusika on suurim eneseväljenduse vorm. Kui tahad tänapäeval olla muusik, on vaja näida lahe või eriline. Aga minevikus võis muusik olla igaüks. Iga tegu ja tseremoonia oli muusikaga rikastatud. Jälgisid, kuidas naised võid tegid ning seda saatis laul. Läksid Armeenia maapiirkondadesse ja nägid inimesi spontaanselt laulmas. See on võrratu. Justkui muusika sünd.”

Hamasyani mõjutanud muusikast rääkides ei saa mööda vaadata Rootsi progressiivse metal’i bändist Meshuggah. Ta on öelnud, et Meshuggah’st ei saa mõelda kui metal-bändist, sest selle brutaalne energia võib esialgu hirmutada. Aga pärast esmast tutvust võib jääda nende stiilist sõltuvusse. 

Kodust kaugel

Kuueteistaastaselt läks Hamasyan Californiasse õppima ning õige pea sai alguse tema tähelend. Ta tõusis rahvusvahelisele areenile pärast maineka Thelonius Monki konkursi võitu 2006. aastal; teise ja kolmanda koha said vastavalt Gerald Clayton ning Aaron Parks. 2006. aastal ilmus ka Hamasyani esimene plaat “World Passion” ning iga järgneva albumiga on ta toonud esile uue dimensiooni Armeenia rahvamuusika kasutusvõimalustes. Ükski tema album ei ole sajaprotsendiliselt Armeenia rahvamuusika, kuid samas pole mitte ükski pääsenud selle tugevast mõjust. Loomulikult ei pea ma siinkohal silmas Armeenia rahvaviise, mida ta esitab, vaid ka väikseid detaile tema enda kirjutatud palades.

2010. aastal ilmunud “A Fable” sisaldab muuhulgas ka tuntud jazzvalssi “Someday my Prince Will Come”, kuid selle seade on täis ootamatut, delikaatset reharmoniseerimist. Hamasyan on öelnud, et soovis plaadistada ka jazzistandardeid, ent on keeruline panna need sobima teiste lugudega, mida ta mängib – albumi terviklikkust arvestades ei saa kõlada üksteise järel kurblik Armeenia rahvalaul ja traditsioonilisel moel esitatud jazzistandard. 

Hamasyan on iga järgneva albumi kallal töötades loobunud vähehaaval, kuid järjekindlalt komplekssusest. “Tehnilised sooritused võivad nii olla kui ka mitte olla, aga muusika muudab eriliseks hing ning see on peamine. Keerulist materjali võib kirjutada ja kiireid noote mängida vaid siis, kui musikaalne voolavus ei kao.” Hamasyan muudab muusika voolavaks laulmise abil, nagu Keith Jarrett ja Glenn Gould. Tema vokaalsesse arsenali kuuluvad ka beatbox ning India klassikalisest muusikast pärit tala-süsteem, mis pole sugugi lihtne moodus rütmivormelite organiseerimiseks ning isegi improvisatsiooniks nii, nagu Hamasyan seda teeb.

Kirikulaul V sajandist

2015. aastal ilmunud, koos Jerevani riikliku kammerkooriga lindistatud album “Luys i Luso” on väga spirituaalse ja sügava tähendusega. Plaadi pealkirja saab tõlkida kui “valgus valgusest”. Hamasyani kontseptsiooni aluseks on seekord Armeenia vaimulik muusika. Ta on arranžeerinud kirikulaule, millest mõni pärineb V sajandist. Armeenia vaimulik muusika on olnud oluline osa Hamasyani nooruspõlvest. Ta tahtis juba teismelisena nende meloodiatega midagi ette võtta, kuid teda takistas aukartus, sest tegemist on niivõrd vanade ja pühade tekstidega. Lisaks sisaldavad need laulud palju kirja pandud reegleid, näiteks ei tohi kasutada teatud sorti kaunistusi ega rütmilisi elemente. 

Sellel plaadil kõlab Armeenia ajaloo ühe juhtfiguuri Mesrop Mashtotsi vaimulik hümn “Ankanim arachi qo”. Pühak Mesrop Mashtots oli preester ja Armeenia kultuuri alustala, kes muu hulgas lõi V sajandil armeenia tähestiku. Sellest ajast on teada ka vanaarmeenia keel, mis on liturgilise keelena kasutusel tänaseni ning mida kuuleb ka Hamasyani albumil. 

31. märtsil ilmus Tigran Hamasyani uus sooloplaat “An Ancient Observer”, mille kohta ta on öelnud, et selle palad on muusikalised vaatlused maailmast, milles me elame, ja mineviku taagast, mida me endaga kaasas kanname.

29. aprillil esineb omanäoline pianist ka Tallinnas festivalil Jazzkaar.  

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Muusika



Ridley Scott "Tulnukas" ("Alien")Ridley Scott "Tulnukas" ("Alien")
Kultuuriportaali kümme soovitust HÕFFiks

28. aprillil algab taas Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ning kultuuriportaal jagab selleks õõvast, koletistest ja eelkõige omalaadsetest elamustest tulvil nädalavahetuseks mõned soovitused.

Motor Tension EnsembleMotor Tension Ensemble
Arvustus. Motor Tension Ensemble lööb pehme rusikaga

Uus kassett
"We Are All Prisoners"
Motor Tension Ensemble
6/10

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk