Jaan Valsineri värske ettekannete kogumik avab inimeste kultuurikäitumise tagamaid ({{commentsTotal}})

Jaan Valsiner
Jaan Valsiner Autor/allikas: Kaader videost

Eesti päritolu rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogi ja teadlase Jaan Valsineri ettekannete kogumik "Between Self and Societies: Creating Psychology in a New Key" ("Minu ja ühiskonna vahel: luues uutmoodi psühholoogiateadust"), mis ilmub TLÜ kirjastuselt, avab inimeste kultuurikäitumise tagamaid kaasaegse kultuuripsühholoogia vaatepunktist.

Raamat annab ülevaate Valsineri kultuuripsühholoogia teooria kesksete ideede arengust. Kogumikule lisavad isiklikuma mõõtme autori retrospektiivsed kommentaarid ja kaks intervjuud.

"Jaan Valsiner on kaasaegse psühholoogiateaduse mõttehiiglane – hiiglane, kes eales ei peatu. Nagu inimese vaimsed protsessid – aines, mida Valsiner on süvitsi uurinud kogu oma pika ja produktiivse karjääri vältel, on ka Valsineri enda ideed pidevas liikumises. Käesolev artiklikogumik annab suurepärase ülevaate tema viimaste kümnendite peamistest mõttesuundadest ja nende arengust. Soovitan raamatut kõigile, kes on huvitatud nii psühholoogilise mõtte arengust üldisemalt kui ka kultuuripsühholoogiast lähemalt,” iseloomustas kogumikku Aalborgi ülikooli psühholoogiaprofessor Svend Brinkmann.

Jaan Valsiner (sündinud 1951. aastal Tallinnas) on pühendnud kultuuripsühholoogia teooria arendamisele, mis käsitleb inimese kõrgemaid psüühilisi protsesse, nende märgilist olemust ning dünaamilist vastastiktoimet sotsiaalse ja kultuurilise kontekstiga. Valsiner on samuti üks kõige suurema viidatavusega Tartu Ülikooli vilistlasi kogu maailmas.

Praegu töötab Valsiner Aalborgi ülikoolis Niels Bohri kultuuripsühholoogia professorina ning juhib maailma esimest kultuuripsühholoogia uurimiskeskust. Tema arvukate raamatute hulka kuuluvad näiteks "Culture and the Development of Children's action" ("Kultuur ja lapse tegevuse areng" 1987, 1997), "The Guided Mind" ("Juhendatud teadvus", 1998), "The Social Mind" ("Sotsiaalne teadvus", 2000).

Tänavu kevadel pälvis ta maineka Hans Kiliani auhinna silmapaistva panuse eest inimolemuse ja kultuurikäitumise teaduslikku uurimisse.

Raamat ilmus TLÜ Kirjastuse sarjas "Acta Humaniora"ja selle toimetaja on Maaris Raudsepp. Raamat on inglise keeles.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.