EFI jagas raha neljale filmile ({{commentsTotal}})

Eesti Filmi Instituut (EFI) otsustas poolaasta esimeses arendustoetuse voorus toetada kõiki nelja tugevat filmiprojekti. Suurima toetuse, 30 000 eurot, sai produtsent Peeter Urbla ja Exitfilmi ning Soome Bufo toodetav "Nägemist NSVL". Filmi stsenarist ja režissöör on eesti-ingeri päritolu filmitegija Lauri Randla.

Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumise murrangulist ajajärku käsitleb sooja huumoriga kirjutatud filmilugu originaalsel moel, jutustades loo vähemusrahvuste – nagu ingerlased ja tšetšeenid – vaatenurgast ning läbi kaheksa-aastase poisi silmade.

"Kummalisel kombel kõlab stsenaarium hästi kokku kaasajaga, isegi Afganistani teema on endiselt üleval, kahjuks küll," ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. "Kuigi Randla teeb oma täispika mängufilmi debüüdi, on ta oma kindlat ja küpset käekirja demonstreerinud festivalidel hinnatud lühifilmiga "Mausoleum"."

Produtsent Riina Sildose ja Amrioni toodetav "Läänemere isandad" sai 26 500 euro suuruse toetuse ning kaasab Soome, Rootsi ja Islandi tootjaid. Livia Ulmani ja Andris Feldmanise kirjutatud ning Martti Helde lavastatava filmi tegevus leiab aset muinasaja lõpus ning käsitleb vähetuntud fakti viikingite kultuuriruumi laienemisest ka Eesti rannikule, ehkki eestlaste näol polnud tegemist Skandinaavia rahvaga.

"Filmi põhiteema tegeleb võimu pärimisega seotud küsimustega, laiemalt positsiooniga kaasneva vastutuse ja isikliku tahte konfliktiga," ütles Tibbo-Hudgins August Mälgu samanimelise romaani adaptsiooni kohta. "Režissöör märkis tabavalt, et tema jaoks on materjali paeluvaim omadus peategelase Alari kaasaegsus. Kuningaks saamise raskel teekonnal olev Alar on kui tänapäeva noor, kes rapsib unistuste ja kinnisideede vahel, mõistmata, mida need endas tegelikult kannavad või kuidas neid üldse ära tunda."

Ülejäänud kaks filmiprojekti said kumbki 15 000 euro suuruse arendustoetuse.

Aidi Valliku kirjutatud ja Jaak Kilmi lavastatava filmi "Tagurpidi torn" produtsent on Evelin Soosaar-Penttilä ja tootjafirma Stellar Film. Lugu käsitleb seiskunud eluga külakeskkonna sotsiaalseid probleeme, mille keskel käivitub suviselt süütu üheksa-aastaste laste seiklusmäng haldjate, nõidade ja rüütlitega, mis kasvab üle õõvastavaks pärisjuhtumiks.

"Lugu näitab, kuidas perekondlikkusest ja hoolitsusest hoolimata võivad lapsed ja vanemad elada üksteisest mööda, üksteist mõistmata, ning laste mäng ja omavahelised suhted peegeldavad antud olukorda," ütles Tibbo-Hudgins. "Lugu riivab tabude piire ning peaks mõjuma seeläbi mõtteid või unustatud lapsepõlvetraumasid äratavalt."

Produtsent Marju Lepa ja Filmivabriku toodetav "Metsavend" on Andrus Tuisu kirjutatud ja lavastatav sünge lugu, mis leiab aset sõjajärgses Eestis, kui inimese suhtumist ühiskonda ja kaasinimestesse määratlenud moraal tekitas raskestiseletatava vahepealsuse õhkkonna.

"Kõik teevad siin ellujäämise nimel vangerdusi – mõni olevikku eitades, teine minevikku taga igatsedes, kolmas valgele laevale lootes, üksteist usaldamata ja isegi reetes," ütles Tibbo-Hudgins. "See on maailma kokkuvarisemise lugu, mille keskmes seisab metsavend Harri, endine idealistlik Eesti ohvitser, kel antud maailmas pole oma ideaalidega paraku mingit lootust."

"Metsavend" läheneb metsavendlusele huvitava nurga alt, vastupanuvõitlust heroiseerimata. Selle asemel proovib lugu lahata vastupanuvõitlust valusamast, inimlikust vaatepunktist – eelkõige moraali- ja hingeteemadest ning üleüldisest inimlikkuse kriisist lähtuvalt.

Mängufilmide ettevalmistamisel on arendusel täita ülioluline roll, mil täpsustatakse stsenaarium, pannakse paika režiiline visioon, valitakse näitlejaid, otsitakse võttekohti ning tootmis- ja rahastuspartnereid. EFI järgmine mängufilmide arendustoetuste voor toimub 10. oktoobril 2017.

 

Toimetaja: Valner Valme



Renate Keerd

Tartu Uus Teater avas hooaja Renate Keerdi tantsulavastusega

Tartu Uues Teatris esietendus kümnenda hooaja esimene uuslavastus, mille lavastaja Renate Keerd ei andnud publikule enne teatrimajja jõudmist teada ei etenduse sisu ega pealkirja. Hooaeg on eriline veel selle poolest, et Tartu Uus teater loodab ühisrahastuskampaania abil saada kokku üle 300 000 euro, et teatrimaja, kus praegu rentnikena tegutsetakse, päriseks endale osta.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: