EFI jagas raha neljale filmile ({{commentsTotal}})

Eesti Filmi Instituut (EFI) otsustas poolaasta esimeses arendustoetuse voorus toetada kõiki nelja tugevat filmiprojekti. Suurima toetuse, 30 000 eurot, sai produtsent Peeter Urbla ja Exitfilmi ning Soome Bufo toodetav "Nägemist NSVL". Filmi stsenarist ja režissöör on eesti-ingeri päritolu filmitegija Lauri Randla.

Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumise murrangulist ajajärku käsitleb sooja huumoriga kirjutatud filmilugu originaalsel moel, jutustades loo vähemusrahvuste – nagu ingerlased ja tšetšeenid – vaatenurgast ning läbi kaheksa-aastase poisi silmade.

"Kummalisel kombel kõlab stsenaarium hästi kokku kaasajaga, isegi Afganistani teema on endiselt üleval, kahjuks küll," ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. "Kuigi Randla teeb oma täispika mängufilmi debüüdi, on ta oma kindlat ja küpset käekirja demonstreerinud festivalidel hinnatud lühifilmiga "Mausoleum"."

Produtsent Riina Sildose ja Amrioni toodetav "Läänemere isandad" sai 26 500 euro suuruse toetuse ning kaasab Soome, Rootsi ja Islandi tootjaid. Livia Ulmani ja Andris Feldmanise kirjutatud ning Martti Helde lavastatava filmi tegevus leiab aset muinasaja lõpus ning käsitleb vähetuntud fakti viikingite kultuuriruumi laienemisest ka Eesti rannikule, ehkki eestlaste näol polnud tegemist Skandinaavia rahvaga.

"Filmi põhiteema tegeleb võimu pärimisega seotud küsimustega, laiemalt positsiooniga kaasneva vastutuse ja isikliku tahte konfliktiga," ütles Tibbo-Hudgins August Mälgu samanimelise romaani adaptsiooni kohta. "Režissöör märkis tabavalt, et tema jaoks on materjali paeluvaim omadus peategelase Alari kaasaegsus. Kuningaks saamise raskel teekonnal olev Alar on kui tänapäeva noor, kes rapsib unistuste ja kinnisideede vahel, mõistmata, mida need endas tegelikult kannavad või kuidas neid üldse ära tunda."

Ülejäänud kaks filmiprojekti said kumbki 15 000 euro suuruse arendustoetuse.

Aidi Valliku kirjutatud ja Jaak Kilmi lavastatava filmi "Tagurpidi torn" produtsent on Evelin Soosaar-Penttilä ja tootjafirma Stellar Film. Lugu käsitleb seiskunud eluga külakeskkonna sotsiaalseid probleeme, mille keskel käivitub suviselt süütu üheksa-aastaste laste seiklusmäng haldjate, nõidade ja rüütlitega, mis kasvab üle õõvastavaks pärisjuhtumiks.

"Lugu näitab, kuidas perekondlikkusest ja hoolitsusest hoolimata võivad lapsed ja vanemad elada üksteisest mööda, üksteist mõistmata, ning laste mäng ja omavahelised suhted peegeldavad antud olukorda," ütles Tibbo-Hudgins. "Lugu riivab tabude piire ning peaks mõjuma seeläbi mõtteid või unustatud lapsepõlvetraumasid äratavalt."

Produtsent Marju Lepa ja Filmivabriku toodetav "Metsavend" on Andrus Tuisu kirjutatud ja lavastatav sünge lugu, mis leiab aset sõjajärgses Eestis, kui inimese suhtumist ühiskonda ja kaasinimestesse määratlenud moraal tekitas raskestiseletatava vahepealsuse õhkkonna.

"Kõik teevad siin ellujäämise nimel vangerdusi – mõni olevikku eitades, teine minevikku taga igatsedes, kolmas valgele laevale lootes, üksteist usaldamata ja isegi reetes," ütles Tibbo-Hudgins. "See on maailma kokkuvarisemise lugu, mille keskmes seisab metsavend Harri, endine idealistlik Eesti ohvitser, kel antud maailmas pole oma ideaalidega paraku mingit lootust."

"Metsavend" läheneb metsavendlusele huvitava nurga alt, vastupanuvõitlust heroiseerimata. Selle asemel proovib lugu lahata vastupanuvõitlust valusamast, inimlikust vaatepunktist – eelkõige moraali- ja hingeteemadest ning üleüldisest inimlikkuse kriisist lähtuvalt.

Mängufilmide ettevalmistamisel on arendusel täita ülioluline roll, mil täpsustatakse stsenaarium, pannakse paika režiiline visioon, valitakse näitlejaid, otsitakse võttekohti ning tootmis- ja rahastuspartnereid. EFI järgmine mängufilmide arendustoetuste voor toimub 10. oktoobril 2017.

 

Toimetaja: Valner Valme



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk