Tõnu Karjatse filmikomm. "Minu naaber Totoro" ja "Howli liikuva kindluse" võlu ({{commentsTotal}})

Hayao Miyazaki
Hayao Miyazaki "Minu naaber Totoro" ("Tonari no Totoro") Autor/allikas: Kaader filmist

Tuleb märkida, et Tartu teeb see kord Tallinnale ära, sest Tartu Elektriteater näitab kõiki Hayao Miyazaki senivalminud filme, kinos Sõprus saab neist näha vaid valikut. Tallinna valikus on Miyazaki tuntumad tööd, kuid "Cagliostro lossi" (1979), "Porco Rosso" (1992) või "Kiki kulleriteenuse" (1989) vaatamiseks tuleb sõita Tartusse.

Tallinnas ja Tartus linastub üks Miyazaki märgilisemaid filme - "Minu naaber Totoro" (1988), mis on üks aegumatuid linatöid kinoajaloos. Film räägib loo kahest väiksest tüdrukust ja nende isast, kes kolivad maale, kuna haiglas lamav ema vajab keskkonnavahetust – värsket õhku ja vaikust linnamürast. Tüdrukutest väiksem, nelja-aastane Mei tutvub aga kõrvalolevas metsas elava muinasjutulise vaimolendi Totoroga, kes meenutab välimuselt öökulli ja suurt pehmet mänguasja, oskab aga lennata ning sõidab vahepeal kassibussiga. Täiskasvanud neid olendeid ei näe, tunnevad vaid äkilist tuulepuhangut mööda vihisemas.

Filmi ainuke konflikt ongi see, kui Mei ära eksib ja ta õde, juba koolis käiv Satsuki, hakkab teda otsima. Selles abistavad teda ka metsavaimud. "Minu naaber Totoro“ on film äärmiselt laiale vaatajaskonnale, selles puudub igasugune vägivald ja väikese tüdruku äraeksimine on igati tavaline ning hõlpsasti mõistetav asi ka nelja-aastastele.

Miyazaki toob "Totoros“ kõige pehmemal kujul välja mure keskkonna ja loodusliku tasakaalu pärast, mida inimene ohustab. See probleem on taustaks laste ja metsavaimude sõprusele, mida suured inimesed ei pruugi enam mõista, vaid Satsuki ja Mei ema nendib, et temagi nägi väiksena sõbralikke metsavaimusid. Miyazaki näitab, et inimese ja looduse vaheline harmooniline kooselu pole võimatu.

"Totoros“ puudub vastandus selle ehedal, dramaatilisel kujul – täiskasvanute ja laste maailm ei ole konfliktis, konflikti pole ka tsivilisatsiooni ja metsavaimude vahel, selleks ei saa lugeda ka pisikeste tahma- või tolmutompude susuwataride lahkumist vanast majast pärast inimeste sissekolimist. Võib isegi öelda, et Miyazaki on lapseliku fantaasiamaailma kujutamisega ja sellest lähtudes "Totoros" ületanud ka arvukaid mängufilmitegijaid, kes samuti püüavad filmi ülesehituses lähtuda just lapse vaatepunktist.

Nii "Totoro“ kui ka sellele filmile temaatiliselt vastanduv "Howli liikuv kindlus" (2004) demonstreerivad animatsiooni võimalusi, milleni mängufilmid ei küündi, vaatamata digitehnika peadpööritavale arengule. Animatsioon loob just oma fantaasiale avatud tingliku reaalsusega vastuvõturuumi, millele mängufilmi reaalsuses ruumi pole. Mängufilmi maailm on lavastatuse ja digitaliseerituse astmele vaatamata liialt tuttav, et sinna jääks teatud juurdemõtlemise puhver.

Paralleelina võiks tuua trükitud ilukirjandusliku teksti ja piltjutustuse või graafilise romaani – kui sõnadeks ja lauseteks vormunud kirjatähed seisavad mõistete eest, millele igaüks saab leida isikliku tähenduse, siis pilt või sellesama mõiste graafiline kujutamine vähendab seda tähendusvälja.

Miyazaki maailma vaimolendid ja tegelased on välimuselt ja vormilt pehmed, huvitav on Miyazaki filmides jälgida nende tegelaste kujutusviisi - mida nurgelisem tegelane, seda enam on temas vasturääkivusi, seda negatiivsem ta ka on. Nurgelisus on Miyazaki puhul muidugi suhteline mõiste, sest näiteks kasvõi "Howli liikuva kindluse" vedelaid nõia sulaseid ei saa kuidagi nurgeliseks lugeda.

"Howlis" palju paksu pahandust tekitav ja filmi peategelase, väikese usina kübaratüdruku vanaeideks moondav Tühermaade nõid on aga lihtsalt üks volüümikas daam, kelle kõrk ilme küll midagi head ei tõota ja leebub alles siis, kui ta ise oma nõiajõu kaotab. "Howli liikuv kindlus" on üks põnevamaid Miyazaki lugudest, sarnanedes oma haardelt Oscari laureaadiga "Vaimudest viidud" (2001).

Howl on võlur, kes tõmmatakse väikeste kuningriikide vahel puhkenud sõtta, sõjalinnu kuju võttev võlur sõdib selleks, et konflikti lõpetada, astub vägivallaga vägivalla vastu, kuid konflikti lõpetab mitte vägivald vaid armastus.

"Howli liikuv kindlus" on üks Miyazaki sõjavastasemaid filme, siia kõrvale võib tuua "Porco Rosso", kus endine lennuväepiloot võitleb rahuajal õhupiraatide ja oma mineviku needusega ning Miyazaki kõige tõsisema "Tuul tõuseb" (2013), mis põhineb tõsielusündmustel Teise maailmasõja päevilt.

Juba temaatikalt pole "Howli liikuv kindlus“ kõige sobivam just kõige väiksematele vaatajatele, kuid Miyazaki suudab aursaadavalt serveerida ka kõige tõsisemaid teemasid. Samas pole "Howli liikuv kindlus" siiski sõjafilm, eelkõige on see Howli ja Sophie kohtumise ning armastuse lugu, mis lähtub elu edasiviivatest väärtustest.

Nagu "Porco Rossos“ ja "Tuules“, on siingi oluline minevikuteema – mineviku tundmine aitab välja ummikutest ja hukust. "Howli" struktuur ongi juba seetõttu keerulisem, et tõsiseid probleeme lahendatakse aja ning ruumi seaduseid eirates. Samuti on siin karakterid komplitseeritumad kui "Totoros". Selles ilmnebki filmi mitmetahulisus ning kui siia juurde lisada Miyazaki maailma fantastiline detailirohkus ja viimistletus, on kinoelamus tagatud.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.