Tõnu Karjatse filmikomm. "Minu naaber Totoro" ja "Howli liikuva kindluse" võlu ({{commentsTotal}})

Hayao Miyazaki
Hayao Miyazaki "Minu naaber Totoro" ("Tonari no Totoro") Autor/allikas: Kaader filmist

Tuleb märkida, et Tartu teeb see kord Tallinnale ära, sest Tartu Elektriteater näitab kõiki Hayao Miyazaki senivalminud filme, kinos Sõprus saab neist näha vaid valikut. Tallinna valikus on Miyazaki tuntumad tööd, kuid "Cagliostro lossi" (1979), "Porco Rosso" (1992) või "Kiki kulleriteenuse" (1989) vaatamiseks tuleb sõita Tartusse.

Tallinnas ja Tartus linastub üks Miyazaki märgilisemaid filme - "Minu naaber Totoro" (1988), mis on üks aegumatuid linatöid kinoajaloos. Film räägib loo kahest väiksest tüdrukust ja nende isast, kes kolivad maale, kuna haiglas lamav ema vajab keskkonnavahetust – värsket õhku ja vaikust linnamürast. Tüdrukutest väiksem, nelja-aastane Mei tutvub aga kõrvalolevas metsas elava muinasjutulise vaimolendi Totoroga, kes meenutab välimuselt öökulli ja suurt pehmet mänguasja, oskab aga lennata ning sõidab vahepeal kassibussiga. Täiskasvanud neid olendeid ei näe, tunnevad vaid äkilist tuulepuhangut mööda vihisemas.

Filmi ainuke konflikt ongi see, kui Mei ära eksib ja ta õde, juba koolis käiv Satsuki, hakkab teda otsima. Selles abistavad teda ka metsavaimud. "Minu naaber Totoro“ on film äärmiselt laiale vaatajaskonnale, selles puudub igasugune vägivald ja väikese tüdruku äraeksimine on igati tavaline ning hõlpsasti mõistetav asi ka nelja-aastastele.

Miyazaki toob "Totoros“ kõige pehmemal kujul välja mure keskkonna ja loodusliku tasakaalu pärast, mida inimene ohustab. See probleem on taustaks laste ja metsavaimude sõprusele, mida suured inimesed ei pruugi enam mõista, vaid Satsuki ja Mei ema nendib, et temagi nägi väiksena sõbralikke metsavaimusid. Miyazaki näitab, et inimese ja looduse vaheline harmooniline kooselu pole võimatu.

"Totoros“ puudub vastandus selle ehedal, dramaatilisel kujul – täiskasvanute ja laste maailm ei ole konfliktis, konflikti pole ka tsivilisatsiooni ja metsavaimude vahel, selleks ei saa lugeda ka pisikeste tahma- või tolmutompude susuwataride lahkumist vanast majast pärast inimeste sissekolimist. Võib isegi öelda, et Miyazaki on lapseliku fantaasiamaailma kujutamisega ja sellest lähtudes "Totoros" ületanud ka arvukaid mängufilmitegijaid, kes samuti püüavad filmi ülesehituses lähtuda just lapse vaatepunktist.

Nii "Totoro“ kui ka sellele filmile temaatiliselt vastanduv "Howli liikuv kindlus" (2004) demonstreerivad animatsiooni võimalusi, milleni mängufilmid ei küündi, vaatamata digitehnika peadpööritavale arengule. Animatsioon loob just oma fantaasiale avatud tingliku reaalsusega vastuvõturuumi, millele mängufilmi reaalsuses ruumi pole. Mängufilmi maailm on lavastatuse ja digitaliseerituse astmele vaatamata liialt tuttav, et sinna jääks teatud juurdemõtlemise puhver.

Paralleelina võiks tuua trükitud ilukirjandusliku teksti ja piltjutustuse või graafilise romaani – kui sõnadeks ja lauseteks vormunud kirjatähed seisavad mõistete eest, millele igaüks saab leida isikliku tähenduse, siis pilt või sellesama mõiste graafiline kujutamine vähendab seda tähendusvälja.

Miyazaki maailma vaimolendid ja tegelased on välimuselt ja vormilt pehmed, huvitav on Miyazaki filmides jälgida nende tegelaste kujutusviisi - mida nurgelisem tegelane, seda enam on temas vasturääkivusi, seda negatiivsem ta ka on. Nurgelisus on Miyazaki puhul muidugi suhteline mõiste, sest näiteks kasvõi "Howli liikuva kindluse" vedelaid nõia sulaseid ei saa kuidagi nurgeliseks lugeda.

"Howlis" palju paksu pahandust tekitav ja filmi peategelase, väikese usina kübaratüdruku vanaeideks moondav Tühermaade nõid on aga lihtsalt üks volüümikas daam, kelle kõrk ilme küll midagi head ei tõota ja leebub alles siis, kui ta ise oma nõiajõu kaotab. "Howli liikuv kindlus" on üks põnevamaid Miyazaki lugudest, sarnanedes oma haardelt Oscari laureaadiga "Vaimudest viidud" (2001).

Howl on võlur, kes tõmmatakse väikeste kuningriikide vahel puhkenud sõtta, sõjalinnu kuju võttev võlur sõdib selleks, et konflikti lõpetada, astub vägivallaga vägivalla vastu, kuid konflikti lõpetab mitte vägivald vaid armastus.

"Howli liikuv kindlus" on üks Miyazaki sõjavastasemaid filme, siia kõrvale võib tuua "Porco Rosso", kus endine lennuväepiloot võitleb rahuajal õhupiraatide ja oma mineviku needusega ning Miyazaki kõige tõsisema "Tuul tõuseb" (2013), mis põhineb tõsielusündmustel Teise maailmasõja päevilt.

Juba temaatikalt pole "Howli liikuv kindlus“ kõige sobivam just kõige väiksematele vaatajatele, kuid Miyazaki suudab aursaadavalt serveerida ka kõige tõsisemaid teemasid. Samas pole "Howli liikuv kindlus" siiski sõjafilm, eelkõige on see Howli ja Sophie kohtumise ning armastuse lugu, mis lähtub elu edasiviivatest väärtustest.

Nagu "Porco Rossos“ ja "Tuules“, on siingi oluline minevikuteema – mineviku tundmine aitab välja ummikutest ja hukust. "Howli" struktuur ongi juba seetõttu keerulisem, et tõsiseid probleeme lahendatakse aja ning ruumi seaduseid eirates. Samuti on siin karakterid komplitseeritumad kui "Totoros". Selles ilmnebki filmi mitmetahulisus ning kui siia juurde lisada Miyazaki maailma fantastiline detailirohkus ja viimistletus, on kinoelamus tagatud.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.