Riigieelarve tagab järgneval neljal aastal kultuuritöötajate palgatõusu ({{commentsTotal}})

{{1492692480000 | amCalendar}}

Valitsus leppis kokku riigi eelarvestrateegias kuni 2021. aastani, kus üheks prioriteediks on ka kultuuritöötajate palgatõus. Plaanis on ka muinsuskaitsereform, täiendava rahastuse saab filmivaldkond.

2017. aastal tõusis riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 942 euroni kuus ehk 13,5%, sama toimus ka aasta varem. Kultuuriminister kinnitas, et palgatõus on jäänud valitsuse prioriteediks nii viimaste aastate riigieelarve menetlusel kui ka eelarvestrateegia protsessis tervikuna.

Aastateks 2018 kuni 2021 on kultuuritöötajate palkadeks ette nähtud lisaraha ühtekokku 52 miljonit eurot, mis võimaldab liikuda kõrgharidusega kultuuritöötajatele lubatud miinimumi tõstmise tempos.

"Töötasu alamäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 prognoositav keskmine palgatase kätte saada. See on eesmärk, mille oleme kultuuritöötajatega kokku leppinud alusdokumendis "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020"," märkis Saar. Ta lisas, et motivatsiooni hoidmiseks on sama tähtis tegeleda ka nende riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajatega, kelle palk on juba praegu alammäärast kõrgem, ja ka tugiteenuseid pakkuvate töötajatega.

Saabub kauaoodatud muinsuskaitsereform

Valitsuse otsusega käivitub muinsuskaitsereform 2019. aastal ning eelarvestrateegias on selleks ette nähtud kokku 4,2 miljonit eurot, igal aastal on ette nähtud 1,4 miljonit eurot. "Eriti tähtis on paindlikkus. Väga lihtne on keelata, teha ettekirjutusi ja teha omanikele trahvi, kuid kogemus maailmast näitab, et ennetamine ja nõustamine on mõistlikum nii riigile kui ka omanikele," ütles Saar.

Muinsuskaitsereformi elluviimine tähendab mitmesuguseid töökorralduslikke muutusi nii koostöös muuseumidega kui ka Muinsuskaitseametis, kes hakkab juhtima nõustamist ja muid uuenevaid koostöövorme.

Lisarahastus filmivaldkonnale

Riigieelarvestrateegias nähti ette täiendav raha filmivaldkonnale. Väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suureneb kaks korda ehk 2 miljoni euroni aastas. Lisaks suureneb toetus kodumaiste filmide tootmiseks 350 000 euro võrra aastas.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Anu Saluäär-Kall

Toimetajaauhinna pälvis Anu Saluäär-Kall

26. septembril, Euroopa keeltepäeval, avalikustati Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhinna laureaat. Selle pälvis tänavu Loomingu Raamatukogu toimetaja Anu Saluäär-Kall pikaaegse väljapaistva ja mitmekülgse toimetamistöö eest.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: