Arvustus. The Picturebooks musitseerib vannis ({{commentsTotal}})

The Picturebooks
The Picturebooks Autor/allikas: bandcamp

Uus plaat

The Picturebooks

"Home Is A Heartache" (Another Century)

7/10

Kui kuuleksid, et Fynn Claus Grabke ja Philipp Mirtschink ühest Saksamaa väikelinnast, umbes Tartu suurusest Gütersloh'st teevad muusikat, pakuksid tõenäoliselt esimesena, et tegemist on mõne techno-duoga. Ei? Vahest siis saksakeelne popkooslus? Ikka ei? Schlager-härrad? Nope, see ka mitte.

Seda rida võib jätkata kord pakkumisega lähemale ja siis taas kaugemale lajatades, ent mehed moodustavad koosluse The Picturebooks, mille liikmed sobiksid välimuselt hästi Fu Manchusse, ent mille üldvaibist leiab pigem The Strokesi, Franz Ferdinandi, The Last Shadow Puppetsit või isegi Arctic Monkeyst.

Ent on selge põhjus, miks eelnevat nelja teab iga muusikasõber (loe: selle tundepuhangu lugeja) une pealt, aga The Picturebooksist pole tõenäoliselt üldse kuulnud.

Kui tuua taas arktiliste pärdikute võrdlus, siis saundi puhtusest jääb The Picturebooks umbes sama kaugele nagu Gütersloh ahvide sünnilinnast Sheffieldist. Eriti hea näide on albumi neljas lugu "Fire Keeps Burning", kus tõsimeeli tekib tunne nagu Arctic Monkeys teeks mõne värske loo jaoks vanakooli malmvannis proovi.

Kahe sakslase isemoodi robustne saund - Eesti kooslused armastavad sageli pärast sellist lõpptulemust öelda, et plaat ja muusika said ausad - on ka täiesti loogiliselt seletatav. Ei teagi, kas taotluslik või mitte, kuid nad on oma albumi lindistanud garaažis, kus nad, kui parasjagu proovi ei tee, putitavad mootorrattaid, mida lahkesti ka oma visuaalidel näitavad.

Aga tegelikult sobivad sellised helid neile hästi. Liigsele esteetikale keskmise sõrme näitamine annab neile oma kindla näo ja jätab üsna liveliku üldmulje. Kusjuures just laval pidid nad jätma erakordselt energilise ja vägeva tunde.

Testosterooni on kenasti laialilaotamiseks jäetud ka albumile. "I Need That Oooh" gruuvib mõnusa energiaga ja tõmbab uhkelt kaasa. "Zero Fucks Given” saadaks oma sõnumi ja pohhuisimiga justnagu spetsiaalselt kallid stuudiod pikalt.

Instrumentaalse "Inners Demoniga" lõppeva albumiga on veel see huvitav tendents, et lugu loolt näib see muutuvat süngemaks. Aga see areng mängitakse hästi välja. Eeleelviimasena vannis kolistav "Bad Habits Die Hard", mis ka siinkirjutaja isiklik lemmik, võiks vabalt olla mõne populaarse narkogängidest rääkiva telesarja teemalooks ja siis ümiseks seda ka veerand maailma kaasa. Sina aga ära hakka ootama selle sarja tootmist, mida äkki kunagi ei tehtagi. Kuula The Picturebooks varem ära, omamoodi kogemus kindlasti. 

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: