Urmas Viilma vastus Toomas F. Arule: Maarja vastaks aasta ema tingimustele ({{commentsTotal}})

Kuu Neitsi Maarja kuju taustal Notre Dame'i ülikooli kohal.
Kuu Neitsi Maarja kuju taustal Notre Dame'i ülikooli kohal. Autor/allikas: AP/Scanpix

Seoses poleemikaga aasta ema tiitli tingimuste ümber esitas ERR kultuuriportaali satiiriline kaasautor Toomas F. Aru eile avaliku küsimuse peapiiskop Urmas Viilmale: kas aasta ema võiks olla ka neitsi Maarja? Avaldame härra Viilma vastuse.

Peapiiskop Urmas Viilma:

""Aasta Ema tiitlile võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kes koos abikaasaga on üles kasvatanud vähemalt kaks tublit last. Aasta Emaks valitakse abielu ja perekonda väärtustavat, tööelus pädevat ning tunnustatud aga ka ühiskonna elu edendamisest osavõttev naine."

Kas Maarja vastab?

1. Abikaasa Joosepiga kasvatas Maarja üles Jeesuse ja tema vennad ja õed.
2. Maarja väärtustas abielu ja perekonda, olles abielus ja suure pere ema.
3. Maarja oli kristlaste kogukonnas lugupeetud naine, osaledes ühistegevuses aktiivselt. Arvan, et Maarja vastaks aasta ema kandidaadile esitatud tingimustele.

Maarja ei olnud Eesti Vabariigi kodanik, kuid see nõue ei ole olnud vaidluses kordagi esil ning arvan, et ka minule esitatud avalik küsimus ei keskendunud selle nõude täitmisele, pigem pereväärtustele."

Lugege ka: "Peapiiskop Urmas Viilma: ärge surmake imeilusat aasta ema valimise traditsiooni" (Eesti Kirik).

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

Kadri Noormets lavastuses "Rännakud. Tõotatud maa"

Vanemuine ja Sõltumatu Tantsu Lava toovad välja oma versioonid rännakutest

EV100 puhul loodud enamikke Eesti teatreid ühendav projekt "Sajandi lugu" on jõudnud teise lavastuseni. Ühte meeskonda sattunud Vanemuise teater ja Sõltumatu Tantsu Lava otsustasid ühislavastuse asemel tuua välja siiski kumbki oma versiooni teemal "Rännakud". Lavastusi ühendab veebiplatvorm Rändomoonium.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: