Tarbekunst ja disain vallutab Tallinna ({{commentsTotal}})

"Kuhjumine" Autor/allikas: Trine Hovden

Täna õhtul avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus "Ajavahe. Time Difference". Mitmekülgse lisaprogrammiga rahvusvaheline kunstifestival peegeldab tänavu ajaga seotud dilemmasid ja ärgitab heitma kõrvalpilku meie igapäevasele tormlemisele.

Triennaali peanäitusel on väljas 49 tööd kunstnikelt 19 riigist, rahvusvaheline žürii tegi valiku 256 konkursile saadetud teose seast. "Näha saab keraamikat, ehte-, klaasi-, tekstiili- ja sepakunsti, traditsiooniliste väikevormide kõrval on esindatud ka videomeedium ja valmivad suuremahulisemad installatsioonid," sõnas peakorraldaja Merle Kasonen, kelle sõnul tõlgendavad kunstnikud meie praegust aega kogu tema kirevuses.

"Pealiskaudsus ja pidev kiirustamine ühelt poolt, tehnoloogia areng, efektiivsus ja mugavus teiselt poolt – kõik see mõjutab ka teemasid, mis kunstnikke käivitavad," lausus Kasonen. "Mustvalgete hinnangute asemel võiks näituse külastamine tuletada meelde ajataju subjektiivsust ja seda, et aja kulgemise tempo ja tähenduse panevad paika meie enda valikud ja väärtussüsteem."

Triennaali peanäituse "Ajavahe. Time Difference" kujundas arthitekt Karli Luik, kelle valitud lahendus pakub näituse teemale ruumilise lisakihistuse. "Ajavahe on kogemuslik, isiklik ja personaalne. Kujundus võimendab üleminekuid ühest saalist – või ühest ajast – teise, toob nähtavale ja aeglustab ruumidevahelist dünaamikat, püüab külastaja lõksu vaheruumi, aeglustab ja annab ta siis uuesti vabaks."

Näitus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai 17, Tallinn) avatakse publikule 22. aprillil ning see jääb avatuks 23. juulini. Laupäeval, 22. aprillil kell 11 ja kolmapäeval, 26. aprillil kell 16 saab näitust vaadata ka koos giidiga, kelleks on tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu. Lisaks on huvilised oodatud kohtuma näitusel esindatud kunstnikega, kohtumine toimub laupäeval, 22. aprillil kell 12–15 Tornide väljakul asuvas Loewenschede tornis (tuntud ka kui asuurkeraamika torn, aadress Kooli 7).

Peanäituse kõrval on triennaalil ka mahukas lisaprogramm. Ainuüksi sel nädalal avatakse 10 isiku- ja grupinäitust, lisaks põnevad heli- ja osalusinstallatsioonid, Tallinna kohvikuid hõlmav klaasikunsti projekt, seminar kunsti kommunikatsioonist jm. Isukunäitusega on satelliitprogrammis esindatud näiteks Marit Ilison, Jaan Pärn, Julia Maria Künnap, Rainer Kaasik-Aaslav, Risto Tali ja Rait Siska, grupinäituse teevad asuurkeraamikud, moekunstike ühendus ja EKA klaasikunsti üliõpilased.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaal loodab aidata kaasa probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti ning disaini arengule ja soovib seda tutvustada võimalikult laiale publikule. Triennaal saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule, Tallinna Kultuuriametile, DHL Estoniale, Raitwoodile, Espakile, Tuumik Stuudiole, trükikojale Paar, Pitzer Kolledžile USAst, Norwegian Craftsile, Kuninglikule Norra Saatkonnale ning paljudele teistele headele inimestele ja organisatsioonidele. 

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: