Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti ({{commentsTotal}})

Margus Meinart
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree" Autor: Tartu Kunstimaja

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Neli aastat tagasi oli kunstimaja väikses galeriis 1988. aastal tegutsemist alustanud Konrad Mägi ateljee näitus (vt. Krista Piirimäe "Haruldased maalid Pariisiski" TPS, 26. juuli 2013). Nüüd on näitus laienenud üle terve teise korruse, 54 maali (25 eri autorilt) asemel on välja 163 maali 61 autorilt perioodist 1990 – 2017. Tegu on kingitusega stuudio õpetaja Heldur Viirese 90 sünnipäevaks (sündinud. 23. juuni 1927). Kas selles maalide rohkuses on nähtavale tulnud ka mingid laiemad tendentsid, midagi uut?

Jah, me näeme Konrad Mägi stuudio õpilaste väga head näituse kujundamise oskust. Korralduskomiteesse kuulusid Martti Ruus, Margus Meinart ja Peeter Krosmann. Nad on osanud väikesemõõdulistest ja ebaühtlase kunstilise tasemega pilte nii kokku sobitada, et iga stend ning akna ja ukse vahe moodustab maalilise terviku, et maalid võimendavad oma naabri positiivseid külgi ega söö üksteist ära. Näiteks suures saalis on Martti Ruusi hiigelõie kaaslasteks valitud Evi Gailiti ja Artur Kuusi väikesed, kuid nii jõulises värvigammas, et kannavad võrdluse välja. Väga hea on ka kõrvalolev Margus Meinarti ja Peeter Krosmanni portreedega sein.

Kunstnike lemmikžanriks maastik – 76 pilti. Hobi korras kunsti tegemise puhul on endastmõistetav, aga stuudio peab ka erinevates kohtades maalilaagreid. Isikupärasemat stiili võib hoomata Martti Ruusi imelihtsates ja ometi energiat kiirgavates maastikes, eriti lõuendis "Lumekiht on õhuke". Marju Villemi suur suvepilt aga paistab silma modernismi eelse, täpsemalt peredvižnikliku käsitluslaadiga.

Teisel kohal on inimene figuuri, akti ja portreena - 64 maali. Ka see on oodatud, sest stuudio põhitegevus seisnebki modelli maalimises. Portreekunst on kõrgetasemeline (31 tööd). Margus Meinarti portreed taotluslikult ühevärviliste tühjade taustadega on omapärasemaid Eesti kunstis üldse. Head portreed on ka Evi Tuvikesel ("Meelis"), Mailis Toompuul, Koidu Laurl, Kaupo Muugil.

Aktimaal järgib ikka veel Kaja Kärneri (1920-1998) kergelt kubistlikku stiili. Tähelepanuväärsemad on Alo Aarsalu õrn ja Evi Gailiti meeleline akt (vastavalt 1990 ja 2002).

Figuraalkompositsioone loovad kahjuks ainult kolm autorit. Lemme Haldre loomingus taandub see žanr pelgalt koloriidi probleemistikku. Maris Tuulingu kahe figuuriga maalis on peale vormilise ilu ka tugev emotsioon, mehe ja naise vaheline pinge, on jutustus - autor valdab kehakeelt. Põnevaimate maalide hulka kuulub Alo Aarsalu joonestiku peale üles ehitatud "Pühapäevamaalijad" (2017).

Konrad Mägi ateljee tegevuse peamiseks sisuks on koloriidiõpetus. Kui vorm on enamasti realistlik (ainult 13 abstraktset maali, võimsaim kuulub Andres Sütevakale), siis koloriit on väga mitmekesine, intensiivsemaid värve kasutavad Viktoria Sikk, Evi Gailit, Artur Kuus, Maie Mei maalis "Muu". Pastelsete harmooniate meistrid on Maire Aarsalu ja Katrin Moora.

Martti Ruusi tähelepanek, nagu oleks Kaja Kärneri ajal stuudiolaste kunst romantilisem, peab vist paika. Näiteks Andres Rõhu valgusküllane natüürmort (1992) ja lüüriline "Kummaline kuu" (1994) või siis Ants Jaanimägi müstiline "Maastik" (1992).

Ateljee töö on vajalik eriti nüüd, mil ülikooli maaliosakond paneb uksed kinni.

Toimetaja: Kaspar Viilup



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk