Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti ({{commentsTotal}})

Margus Meinart
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree" Autor/allikas: Tartu Kunstimaja

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Neli aastat tagasi oli kunstimaja väikses galeriis 1988. aastal tegutsemist alustanud Konrad Mägi ateljee näitus (vt. Krista Piirimäe "Haruldased maalid Pariisiski" TPS, 26. juuli 2013). Nüüd on näitus laienenud üle terve teise korruse, 54 maali (25 eri autorilt) asemel on välja 163 maali 61 autorilt perioodist 1990 – 2017. Tegu on kingitusega stuudio õpetaja Heldur Viirese 90 sünnipäevaks (sündinud. 23. juuni 1927). Kas selles maalide rohkuses on nähtavale tulnud ka mingid laiemad tendentsid, midagi uut?

Jah, me näeme Konrad Mägi stuudio õpilaste väga head näituse kujundamise oskust. Korralduskomiteesse kuulusid Martti Ruus, Margus Meinart ja Peeter Krosmann. Nad on osanud väikesemõõdulistest ja ebaühtlase kunstilise tasemega pilte nii kokku sobitada, et iga stend ning akna ja ukse vahe moodustab maalilise terviku, et maalid võimendavad oma naabri positiivseid külgi ega söö üksteist ära. Näiteks suures saalis on Martti Ruusi hiigelõie kaaslasteks valitud Evi Gailiti ja Artur Kuusi väikesed, kuid nii jõulises värvigammas, et kannavad võrdluse välja. Väga hea on ka kõrvalolev Margus Meinarti ja Peeter Krosmanni portreedega sein.

Kunstnike lemmikžanriks maastik – 76 pilti. Hobi korras kunsti tegemise puhul on endastmõistetav, aga stuudio peab ka erinevates kohtades maalilaagreid. Isikupärasemat stiili võib hoomata Martti Ruusi imelihtsates ja ometi energiat kiirgavates maastikes, eriti lõuendis "Lumekiht on õhuke". Marju Villemi suur suvepilt aga paistab silma modernismi eelse, täpsemalt peredvižnikliku käsitluslaadiga.

Teisel kohal on inimene figuuri, akti ja portreena - 64 maali. Ka see on oodatud, sest stuudio põhitegevus seisnebki modelli maalimises. Portreekunst on kõrgetasemeline (31 tööd). Margus Meinarti portreed taotluslikult ühevärviliste tühjade taustadega on omapärasemaid Eesti kunstis üldse. Head portreed on ka Evi Tuvikesel ("Meelis"), Mailis Toompuul, Koidu Laurl, Kaupo Muugil.

Aktimaal järgib ikka veel Kaja Kärneri (1920-1998) kergelt kubistlikku stiili. Tähelepanuväärsemad on Alo Aarsalu õrn ja Evi Gailiti meeleline akt (vastavalt 1990 ja 2002).

Figuraalkompositsioone loovad kahjuks ainult kolm autorit. Lemme Haldre loomingus taandub see žanr pelgalt koloriidi probleemistikku. Maris Tuulingu kahe figuuriga maalis on peale vormilise ilu ka tugev emotsioon, mehe ja naise vaheline pinge, on jutustus - autor valdab kehakeelt. Põnevaimate maalide hulka kuulub Alo Aarsalu joonestiku peale üles ehitatud "Pühapäevamaalijad" (2017).

Konrad Mägi ateljee tegevuse peamiseks sisuks on koloriidiõpetus. Kui vorm on enamasti realistlik (ainult 13 abstraktset maali, võimsaim kuulub Andres Sütevakale), siis koloriit on väga mitmekesine, intensiivsemaid värve kasutavad Viktoria Sikk, Evi Gailit, Artur Kuus, Maie Mei maalis "Muu". Pastelsete harmooniate meistrid on Maire Aarsalu ja Katrin Moora.

Martti Ruusi tähelepanek, nagu oleks Kaja Kärneri ajal stuudiolaste kunst romantilisem, peab vist paika. Näiteks Andres Rõhu valgusküllane natüürmort (1992) ja lüüriline "Kummaline kuu" (1994) või siis Ants Jaanimägi müstiline "Maastik" (1992).

Ateljee töö on vajalik eriti nüüd, mil ülikooli maaliosakond paneb uksed kinni.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: