Loe katkendit: Aki Ollikainen, "Must muinasjutt" ({{commentsTotal}})

Kirjanik Aki Ollikainen
Kirjanik Aki Ollikainen Autor: Laura Malmivaara

Loomingu Raamatukogus ilmus Soome nüüdiskirjaniku Aki Ollikaise "Must muinasjutt". Avaldame teosest lühikese katkendi.

Soome kirjaniku Aki Ollikaise (sünd. 1973) tumekaunis lugu üksikisiku, pere, põlvkondade ahela ja ühiskonna lagunemisest. Minevik vormib meie iseloomu ja valikuid, igaühes on peidus sünge soo. Sinna võib uppuda, sealt võib leida aardekirstu, seal võib lõpuks jõuda lepituse ja rahuni. Näiliselt väike romaan, millest kasvab suur ja mitmeplaaniline inimsaatuste lugu.

Sama autori 2012. aastal ilmunud "Nälja-aasta" sai "Helsingin Sanomate" esikteoseauhinna ning oli nomineeritud Finlandia auhinnale. “Must muinasjutt" ilmus 2015. aastal. Soome keelest tõlkinud Mihkel Mõisnik 

Katkend:

Loorkull liugleb Tattarisuo kohal. Kõrgelt taevast näeb ta suveöös kahte kõndijat, meest ja naist. Mees on väikest kasvu, vanemapoolne, tagapool astuv naine mehest kogukam. Mehel on käes väike nutsakas, midagi räpasesse pakkimispaberisse keeratut.

On südasuvi, päike annab veel valgust, ehkki on oma pale hetkeks ära peitnud. Võib-olla ta aimab, et peagi juhtub midagi, mida ta ei taha näha. Mees vaatab oma väikeste, torkiva pilguga silmadega taevasse, märkab punetava taevakaare taustal liuglevat kulli. Ta märkab kulli tiibu, nende asendit, sellele siiski pikemalt mõtlemata. Kui ta pilgu jälle taevast maha langetab, sööstab kull alla.

Paar jõuab allikale. Mees alustab palvega, mida naine püüab sõnu vahele jättes kaasa pomiseda.

"Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal..." kuulutab mees selgel häälel ja avab samal ajal oma nutsakat.

"...Meie igapäevast leiba anna meile, tänapäev! Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Ja
ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!"

Mees vakatab hetkeks. Ta paneb avatud nutsaka enda ette maha, võtab seljast kuue ning jalast kingad ja sokid. Ta käärib särgi varrukad üles ja rullib püksisääred põlvedeni. Siis astub ta allikasse ja lausub samal ajal:

"Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen."

Kusagil lähedal, kasepuu alumisel oksal istub mõrtsuka vaim. Mees ja naine seda ei näe, suvise varahommiku esimesed päikesekiired
paistavad sellest läbi, see muutub linnuks, sööstab kiljatades läbi lehtede ja kaob enne lõplikku päikesetõusu.

Naine ehmatab linnu peale, ent mees on oma mõtetesse süvenenud. Ta kahlab sügavamale allikasse, püksisääred saavad juba märjaks, ehkki ta püüab neid aina ülespoole kiskuda. Ta on oma nutsakast midagi kaasa võtnud. See on maha lõigatud käelaba, ja nüüd lükkab mees selle allika põhja. Mehe käe küljest langeb vette kivitolmu, mis laotub mahalõigatud käelaba kohal veepinnal loorina laiali.

Mees ajab selja sirgu ja vahib allika pinda. Pitser on nüüd oma kohal.

"Sest kui teie andestate inimestele nende kuriteod, siis annab teie taevane isa ka teile andeks. Ainult siis, kui teie ei anna inimestele nende kuritegusid andeks, ei anna ka teie isa andeks teie kuritegusid," pomiseb mees oma palve lõpuni.

Mõlemad vahivad ainiti allika pinda. Naine on palve ajaks käed risti pannud. Nüüd tõstab ta siiski parema käe suu ette ja närib pöidlal turritavat küünenahka.

Kui Jumal neid just praegu pilvepiirilt vaatab, paistavad nad kindlasti prussakatena Issanda alustassil. Aga võib-olla on Jumal just piinlikkust tundes oma pilgu Tattarisuost eemale pööranud. Viimaks tuleb mees allikast välja. Ta paneb kingad jalga ja läheb sõnagi lausumata tagasi selles suunas, kust nad enne tulid, ja niisama vaikselt kõnnib naine tema järel.

Nende selja taga tuleb käelaba põhjamudast lahti ja hakkab aeglaselt veepinna poole hõljuma.

 

 

Valgus tantsitab tolmukübemeid, minu naer keerleb nende keskel. Istun isa süles, või leban, mu pea puhkab isa vasaku küünarnuki peal. Isal on habe aetud, aga ma näen tema lõual musti täppe, sealt kasvabki habe tagasi. Isal on vuntsid nagu linnutiivad.

"Issi, tee veel, et kull see lendab..."

Ma kihistan naerda ja jälgin isa käelaba, see on kull, kes liugleb üle mu näo, pöörab kaarega mu kõhu poole, ma panen käe kaitseks
ette, naer katkeb hetkeks põnevusest, algab uuesti, kui kull pöörab tagasi taeva poole.

"Kull see lendab, liugleb seal, liugleb seal..." kordab isa.

Kas ta teeb pesa mu kõhu peale või kaenla alla? Ma näen aknast jääpurikat, selle otsas tilka, mis ootab kukkumist. Sellesse koguneb päikese valgus, tilk särab nagu ehe. On kevad, ma tunnen selle lõhna, tunnen, sest aken on jäänud praokile. Ma vaatan hõljuvat kullatolmu, kuulan õuest naabrilaste hääli. Mõtlen, kas minna ojasid ehitama, neile võiks panna papist veskeid, kui paluksin isal neid mulle teha. Aga praegu ma küll ei taha isa sülest üles tõusta.

Kull on minu märkamata laskunud, ta puhkab mu kõhu peal.

Isa vaatab välja, kuhugi kaugele, kaugemale kui tehase majade õuelt näeb, kaugemale kui üle järve ja vastaskalda puude, tühjusse teisel pool aega.

"Issi, kull lendab," nõuan mina.

Ja kull tõuseb uuesti tiivule, isa suunurkadesse tekib jälle naeratusevirve.

Kull tiirutab jälle taevas, mina jälgin isa kätt, selle liikumist, ja kihistan.

"Kull see lendab, liugleb seal, liugleb seal..."

Toimetaja: Kaspar Viilup



Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega.Galaktlan natuke nooremana, aga see-eest hobusega.
Arvustus. Galaktlan kui peegelpildi peegeldus

Uus plaat
Galaktlan
"Constance" (Seksound)
8/10

Maria Faust ja Kira SkovMaria Faust ja Kira Skov
Arvustus. Maria Fausti ja Kira Skovi ürgjazz desakraliseerib kiriku

Uus plaat
Kira Skov / Maria Faust
"In the Beginning" (Stunt Records)
9/10

Kaader videostKaader videost
Järvamaa vallamajad peidavad põnevaid seina- ja laemaalinguid

Tartu kõrgema kunstikooli diplomand Liina Talts selgitas välja, et 19. sajandil lõpul Järvamaale ehitatud vallamajade esindusruumides olid seina- ja laemaalingud pigem reegel kui erand.

Joonas Hellerma.Joonas Hellerma.
Otseülekanne lõppenud: TÜHI õppejõud ja vilistlased lugesid luulet

26. aprillil kell 18 toimus "TÜHI saal 5", kus sel korral lugesid endale olulist luulet TÜHI vilistlased ja õppejõud. Kultuuriportaal kandis sündmuse üle.

Uuendatud: 19:08 
FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Mairo Marjamaa
Täna Jazzkaarel: Kristjan Randalu, Steve Gadd, The Firebirds, Mairo Marjamaa

Kolmapäev toob Telliskivis kodulavale suure osa ajast Euroopas tuuritava Kristjan Randalu, kaasaja ühe mõjukama trummari Steve Gaddi, jazztõlgenduse Stravinskist ning noore ja kirgliku saksofonisti Mairo Marjamaa kvarteti. Steve Gaddi kontserdi eel antakse ka üle Jazziauhinnad 2017.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk